lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-14501/18

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 06.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-14501/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1214
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

06. juuni 2017

Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagihind Kohtunik

nr 2-16-14501 R.N.i hagi M.N. vastu elatise nõudes 2115 (235x9) eurot Silvi Maiste

Hagejad

alaealine R.N. (isikukood XXX; aadress XXX)

Hageja seaduslik esindja

D.V. (isikukood XXX, aadress XXX; e-post: XXX)

Kostja Kostja lepinguline esindaja

M.N. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post: XXX) vandeadvokaadiabi Lily Sandel (Sikuti Advokaadibüroo; epost: [email protected])

RESOLUTSIOON

1 Rahuldada hagi osaliselt. 2 Välja mõista M.N.lt (N. ) R.N.i (N. ) kasuks elatis 235 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär) igakuiselt alates 06.06.2017 kuni R.N.i täisealiseks saamiseni (16.05.2026). 3 Välja mõista M.N.lt (N. ) R.N.i (N. ) kasuks ühekordne hüvitis perioodi eest 26.09.2016 05.06.2017 summas 1895 eurot. 4 Kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele D.V.i arveldusarvele (arveldusarve nr XXX XXX: R.N.); 5 Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. 6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel arvestada kohtuotsuse täitmisel väljamõistetud elatis lapse kohta ümber uuele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära poolele osale. 7 Jätta rahuldamata ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamine tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 8 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 9 Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi nõue Hageja on 26. september 2016 hagiga nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 22.09.2015. Kostja vastus Kostja kohtule esitatud vastuses hagile ei nõustu hagiga. Kostja vaidleb hageja hagiavaldusele vastu ja väidab, et ta ei ole oma võimeline maksma elatist miinimumsummas. Kostja väidab, et on võimeline maksma hagejale elatis 170 eurot kuus kuna tal on veel üks alaealine laps ning tema väljaminekud on nii suured, et vabaks kasutamiseks jääb hagejale 340,72 eurot. Kohtu põhjendused

1.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).
2.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal PKS § 100 lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes.
3.Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
4.Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
5.Kostja on oma sissetulekuna avaldanud töötasu keskmiselt 1000 eurot kuus (tl 59-66).
6.Riigikohus on korduvalt märkinud, et lapsevanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning lapsevanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui hageja sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma tema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab lapsevanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt või

leidma uue tasuvama töökoha (vt Riigikohtu 24. oktoober 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 15).

7.Antud juhul on kostja viidanud veel ühele seaduslikule lapsele (L. N. , isikukood XXX), kellega peab elatise väljamõistmisel arvestama ning kostja viitab ka oma väljaminekutele, mis on keskmiselt 659,28 eurot kuus (tl 57).
8.Hageja ei ole aga väljatoonud ühtegi põhjust, mis piiraks tema sissetuleku hankimise võimalusi või miks ei peaks ta saama tema käsutada olevaid vahendeid kasutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
9.Kostja sissetulek on keskmiselt 1000 eurot kuus. Kuna elatist peab maksa kõigile lastele ühetaoliselt, peab elatise väljamõistmisel arvestama kõigi alaealiste lastega. Kostjal on kaks alaealist last, seega tuleks kostja sissetulek jagada kolmeks (2 last + kostja) 1000/3=333,33 eurot. Seega on kostja võimeline oma sissetuleku järgi maksma mõlemale lapsele elatist miinimummääras, mis 2017. aastal on 235 eurot kuus ühe lapse kohta.
10.Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada hageja taotlus elatise väljamõistmiseks ja kostjalt tuleb välja mõista elatis 235 eurot kuus alates 06.06.2017.
11.Ajavahemiku 26.09.2016 – 05.06.2017 (alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) tuleb elatis välja mõista hageja kasuks ühekordse summana 1895 eurot (september 2016 35,83 eurot, oktoober-detsember 2016 3x215=645 eurot, jaanuar-mai 2017 5x235=1175 eurot, juuni 2017 39,17 eurot).
12.Õigustatud isik saab esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ja aasta jooksul enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud ülalpidamiskohustuse täitmiseks (p 11). Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (p 13). PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (p 12). Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb aga arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (p 14). (Riigikohtu 04. detsember 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13).
13.Kohus leiab, et ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamine tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist tuleb jätta rahuldamata kuna hageja ei ole põhjendanud kahju tekkimist ning samuti ei hageja põhjendanud, miks ta ei pöördunud elatise nõudega varem kohtusse.
14.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja