Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juuni 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-13098
Tsiviilasi
G.T. hagi T.G. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1300 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. novembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) G.T. (isikukood: XXX); seaduslik esindaja T.T.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
Vastustaja (kostja): T.G. (isikukood: XXXX)
2.Tühistada Tartu Maakohtu 3. novembri 2016. a otsus osas, milles kohus ajatas kostjalt tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise tasumise 35 euro suuruste osamaksetena (kohtuotsuse resolutsiooni p 5).
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada T.G. t tasuma temalt tagasiulatuvalt välja mõistetud elatis 1300 eurot kahe (2) osamaksena summas à 650 eurot.
Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p 5 sõnastatuks järgmiselt:
„5. T.G.
kohustub resolutsiooni punktis 3 temalt tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise summas 1300 eurot tasuma kahe osamaksena summas à 650 eurot. Osamaksed tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kahe kuu jooksul koos vastava kuu eest tasumisele kuuluva jooksva elatisega.“ Menetluskulude jaotus
5.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud T.G. kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata seoses menetlusosalistel hüvitatavate menetluskulude puudumisega.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.G.T. (hageja) esitas 30.08.2016 hagi T.G. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist miinimumelatisest vähem tasutud osas, s.o kokku 1300 eurot. Hagiavalduse kohaselt on T.T. (hageja esindaja) ja T.G. abielust sündinud ühised lapsed S.T., sündinud XXX, ja G.T. , sündinud XXX. Vanemate kooselu lõppes 2002. a sügisel ja kostja asus eraldi elama. Poeg S.T. on saanud täisealiseks. Alaealine poeg G.T. on ema kasvatada. Kostja on maksnud lapse ülalpidamiseks elatist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt.
2.Kostja teatas 31.10.2016 vastuses, et on nõus maksma hageja ülalpidamiseks elatusmiinimumi, mis oli sel ajal 215 eurot kuus. Kostja oli nõus tasuma ka tagasiulatuvalt nõutava elatise summas 1300 eurot. Kostja teatel on ta hageja esindajaga kokku leppinud, et maksab tagasiulatuvalt nõutava summa hagejale osade kaupa igakuiste osamaksetena 35 eurot kuus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 03.11.2016 hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Maakohus leidis, et kostja on nõude sisuliselt õigeks võtnud ega ole esitanud sellele vastuväiteid. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 30.08.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, ning tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2015 kuni 30.08.2016 eest miinimumelatisest vähem tasutud elatise kokku summas 1300 eurot.
Kostja taotlusel määras kohus, et kostjal tuleb temalt tagasiulatuvalt välja mõistetud elatis summas 1300 eurot tasuda hagejale osade kaupa, tasudes nimetatud summa katteks alates kohtuotsuse tegemisest lisaks jooksvale elatisele vähemalt 35 eurot kuus kuni kogu tagasiulatuvalt välja mõistetud summa (s.o 1300 euro) tasumiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja G.T. (apellant) esitas Tartu Maakohtu 03.10.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5 ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja esindaja ja kostja kokku leppinud, et kostja maksab tagasiulatuvalt nõutava summa hagejale osade kaupa igakuiste osamaksetena 35 eurot kuus. Kuna hageja ei ole nõusolekut andnud sellisele kokkuleppele on kohus jõudnud valele järeldusele, mille kohaselt on kostjal õigus kanda 1300 eurot 35 euro suuruste osamaksetena. Samas ei ole hageja nõus seesugust kokkulepet sõlmima ka edaspidi, sest hageja on veendumusel, et vastustaja sissetulek võimaldab maksta väljamõistetud 1300 euro suuruse elatisevõla vähemalt kahe osamaksena. Tulenevalt lapse heaolust ja tema huvidest ei saa hageja nõustuda 35 euro suuruse osamaksega.
5.Vastustaja ei esitanud apellatsioonkaebusele vastuväiteid. Samuti ei esitanud pooled oma seisukohti ringkonnakohtu 18. aprilli 2017. a kohtumääruses käsitletud küsimuste kohta võlgnevuse ajatamise võimalike alternatiivide osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas (kohtuotsuse resolutsiooni p 5) tühistada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas uue otsuse, millega kohustada kostjat tasuma temalt kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise võlgnevuse summas 1300 eurot kahes osas. Maakohtu otsus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus ajatas kostjalt väljamõistetava tagasiulatuva elatisevõlgnevuse summa 1300 eurot tasumise 35 euro suuruste osamaksetena. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes elatise võlgnevuse ajatamise osas.
6.Mõlemad pooled on sisuliselt nõustunud, et võlgnevuse ositi tasumine võiks olla põhjendatud, kuid pooled on eri seisukohtadel selles, kui pikaks ajavahemikuks on mõistlik ja ülalpeetava lapse huve arvestav 1300 suuruse võlgnevuse ajatamine. Maakohus lähtus võlgnevuse ajatamisel 35 euro suuruste osamaksetena kostja väitest, et lapse vanemate vahel on sõlmitud sellekohane kokkulepe (tl 19). Maakohus ei ole küsinud hageja seadusliku esindaja seisukohta ega kinnitust kokkuleppe olemasolu kohta. Samas ei ole maakohus ka ise kaalunud, kas kostja taotletud viisil võlgnevuse ajatamine on kooskõlas hageja huvidega. Ringkonnakohus märgib, et ka TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramisel tuleb kohtul kaaluda mõlema poole huve, tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Hageja huvidega oleks vastuolus võlgnevuse ajatamine ebamõistlikult pika ajavahemiku peale.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et elatise võlgnevuse ajatamine ei ole iseenesest alaealise lapse huvidega vastuolus. Kostja ei ole vastu vaielnud kohustusele tasuda igakuiselt jooksvat elatist poole miinimumpalga ulatuses. Seega tuleb kostjal alates maakohtu otsusega määratud ajast, s.o
30.augustist 2016. a tasuda hagejale elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (2016. aastal 215 eurot ja alates 1. jaanuarist 2017 summas 235 eurot). Möödunud aja eest võlgnetavat elatist ei ole enam võimalik kasutada selle tegelikul eesmärgil, s.o kanda tagantjärele selle ajavahemiku vajadusi, mille katteks oli elatis mõeldud. Seega saab võlgnevust kasutada edaspidi tekkivate jooksvate vajaduste katteks ning elatise võlgnevuse arvel suureneb sisuliselt käesoleval ajal saadav elatis.
8.Kostja ei ole esitanud menetluses tõendeid oma varalise seisundi kohta ega ole tuginenud sellele, et tema varaline seisund ei võimalda tal võlgnevust tasuda suuremas ulatuses kui 35 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja andmetel töötab kostja Soomes, ka rahvastikuregistri väljatrükilt (tl 11) nähtub kostja seos Soome Vabariigiga. Ringkonnakohus tegi nii apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kui ka kaebuse kirjalikus menetluses läbivaatamiseks pooltele tähtaegade määramisel ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimist või esitada seisukohad, kas apellandi huvidega oleks kooskõlas võlgnevuse ajatamine nt 20 või teistsuguse arvu osamaksetena. Kumbki pooltest ringkonnakohtule oma seisukohti ei esitanud.
9.Ringkonnakohus leiab, et selles olukorras on põhjendatud apellatsioonkaebus rahuldada ning kohustada kostjat tasuma elatise võlgnevus kahe osamaksena à 650 eurot. Kostja ei ole esitanud mistahes väiteid ega tõendeid, mille kohaselt oleks võlgnevuse kahe osamaksena tasumine talle majanduslikult üle jõu käiv või muul põhjusel mõistlikult vastuvõetamatu. Ringkonnakohtu arvates ei takista apellatsioonkaebuse rahuldamist asjaolu, et maakohus lahendas asja kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, lähtudes sellest, et kostja nõustus nii hagejale miinimumelatise tasumisega kui ka võlgnevuse summas 1300 tasumisega, soovides võlgnevuse ajatamist 35 euro suuruste osamaksetena. Võlgnevuse tasumise ajatamine ei ole iseseisvaks õigeksvõtu esemeks, eeldades TsMS § 445 lg 1 alusel ka hageja huvide kaalumist.
10.Ringkonnakohus jätab apellatsiooniastmes kantud menetluskulud vastustaja (kostja) kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlusosalised oleksid kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.