Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2015.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-8751

Tsiviilasi

XXX avaldus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Asjaolud ja maakohtu põhjendused

10.06.2015 esitas XXX Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Esitatud taotluse kohaselt on riigi õigusabi taotleja sooviks oma vara (kapitali) tagasi saada kohast, mis on tekitanud suurt kahju, mis on heade kommetega vastuolus ning sõltuvust tekitav. Avaldajal on tekkinud hasartmängu sõltuvus veebikeskkonnas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud, kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestatud alus riigi õigusabi mitte andmiseks. Taotluse kohaselt on taotlejal tekkinud hasartmängusõltuvus ning taotleja on maha mänginud umbes 30 000 eurot. Taotleja sooviks on oma vara tagasi saada. Kohtu hinnangul on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene: a) Arvutikeskkonda siseneb inimene vabatahtlikult ning kui see tahe on mõnest psüühilisest kõrvalekaldest häiritud, siis saab arvuti kasutamise võimalust vältida või välistada. Selle- ja samalaadsete nõuannete saamiseks juhul, kui eneseabist ei piisa, tuleb soovitada taotlejal pöörduda spetsialisti poole. b) Hasartmänguseaduse § 2 lg 1 kohaselt on hasartmäng mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: - mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; - mängu tulemusel võib mängija saada võidu; - mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Kuna mängu tulemus määratakse juhuslikkusel põhineva tegevusega, siis mängides hasartmänge, peab mängija arvestama ka võimalusega, et mängija ei võida. Kaotus on mängija enda risk, mille teadvustamata jätmine on ette heidetav ainult mängijale endale. Kuna taotleja on ise võtnud mängides riski (s.o mängides endale varalise kahju tekitamine), siis on kohtu hinnangul vara tagasisaamiseks taotleja õigused vähesed. Hasartmängu korraldamine on seadusega reguleeritud ja lubatud tegevus ning selles faktis iseenesest ei saa olla heade kommete vastasust. Hasartmängija saab võidu või kaotuseni viia ainult mängija ise, sest panuste tegemise kohustust ei ole. Kuna taotleja on samalaadseid avaldusi kohtule ka varem esitanud (vt Harju Maakohtu 08.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-8485), siis selgitab kohus veelkord, et taotlejal on võimalus abi saamiseks pöörduda Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusesse, Eesti Hasartmängusõltlaste Ühingusse või sõltuvusspetsialisti poole. Tuginedes ülaltoodule jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.