Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. mai 2017
Tsiviilasja number
2-16-18920
Tsiviilasi
M.M. avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse viibimiskoha ja haridusasutuse määramise küsimustes ning selles osas avaldajale ainuhooldusõiguse andmiseks Esialgse õiguskaitse avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. aprilli 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.A. e määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik, isa): U.A. (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustajad:
esindajad
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Maakohtu hinnangul on kohtul isa ja lapse suhtlemiseks tarvilikke meetmeid PKS § 143 lg 5 alusel võimalik rakendada ka omal algatusel, kuid kohus ei ole selleks kohustatud. Maakohtu asus seisukohale, et praegusel hetkel ei ole avalduses kirjeldatud asjaoludel vajalik kohtu sekkumine isa ja lapse suhtlemise korraldamiseks. Ema on korduvalt kinnitanud, et ta ei tee takistusi isa ja lapse kohtumistele. Vanemad leppisid 20. veebruari 2017 kohtuistungil kokku lapse ja isa kohtumiste ajad kuni 1. aprillini 2017. Isa ei ole selgitanud, millised asjaolud annavad alust arvata, et emaga ei ole enam võimalik isa kohtumistes lapsega kokku leppida. Isa ei ole selgitanud, miks peaks ema (või esialgse õiguskaitse korras kohus) võimaldama kohtumisi täpselt 14. aprillil 2017, 16. aprillil 2017 ja 17. aprillil 2017. Isa ei ole avaldanud, et ema ei võimalda lapsega kohtumisi. Maakohtu hinnangul tuleb lapsega kohtumiste kokkuleppimiseks vanematel kohtumiste ajad ise kokku leppida ja maakohus ei näinud vajadust omal algatusel lapse ja isa kohtumisteks meetmete rakendamiseks.
täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 551 lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Tulenevalt TsMS § 4771 lg-st 3 kui menetluse saab algatada üksnes avalduse alusel, võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada üksnes avalduse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on 12. veebruari 2016 määruses tsiviilasja nr 3-2-1-159-15 p-s 29 selgitanud, et nii otsustusõiguse saamise (PKS § 119) kui ka ühise hooldusõiguse lõpetamise asja (PKS § 137 lg 1) algatab kohus üksnes avalduse alusel (TsMS § 476 lg 2), st tegemist ei ole kohtumenetlusega, mis võiks toimuda ka kohtu omal algatusel. Sellises avalduse alusel toimuvas kohtumenetluses määrab avaldaja menetluse eseme ning kohus saab lahendada asja üksnes avaldusest lähtudes. Sellest tulenevalt ei saa kohus jätta otsustusõigust või ühise hooldusõiguse lõpetamise korral ainuhooldusõigust vanemale, kes ei ole kohtule avaldust selle kohta esitanud. Üksnes juhul, kui ühise hooldusõiguse lõpetamise vaidluses selgub, et lapse heaolu on ohustatud ja ohu kõrvaldamiseks on vaja teha muudatusi vanemate hooldusõiguses, saab kohus PKS § 134 lg 1 alusel otsustada ka omal algatusel kohaldatavate abinõude üle, sh teha muudatusi vanemate hooldusõiguses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole isa õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele rikutud. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 12. aprillil 2017 ei olnud isa esitanud avaldust lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks ning ei põhistanud avalduses õiguskaitse rakendamise vajadust enne avalduse esitamist. Asja materjalidest nähtub, et isa on 4. mail 2017 esitanud vastuavalduse lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalide kohaselt ei ole ema teinud takistusi isa ja lapse suhtlemisele. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et ema sooviks lapsega välismaale lahkuda. Tartu Maakohtu 11. aprilli 2017 määrusega on isal keelatud esialgse õiguskaitse korras lapsega Eesti Vabariigist lahkuda. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti jätnud isa 12. aprilli 2017 esialgse õiguskaitse taotluse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
Kai Kullerkupp /digitaalselt allkirjastatud/
Triin Uusen-Nacke /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.