Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

26.01.2016 edastas perearst Xxxx Mustamäe Linnaosa Valitsuse järelepäringule vastuse, millest nähtub, et 10.11.2015 külastasid Xxxxja Xxxxkoos lapsega perearsti. Visiidi ajal oli Xxxx pesemata, halvalõhnaline, riietus ei olnud ilmastikule kohane ning lapse intiimpiirkonnas nahaärritus e. dermatiit. Lapselt võetud vereanalüüsidest nähtus, et tal on rauavaegus. Arst määras ravimid. Korduval visiidil perearsti juurde selgus, et laps on taas pesemata ning haiseb, küüned mustad ja pikad. Lapse nahk väga kuiv, genitaalid põletikus ja ärritunud. Vanemate sõnul võib põhjus olla halvas vees. Xxxxi avalduse kohaselt hakkas Xxxx2016 aastal tööl käima. Peresisese kokkuleppe kohaselt pidi lapse ema sellel ajal hakkama Xxxx eest hoolitsema. Paraku selgus, et Xxxxkäis koos lapsega kaubanduskeskustes aega veetmas ning ei tegelenud tütrega. Kui võimelisedl oli tööst vaba aeg, siis jättis võimelised lapse isa hoolde ja lahkus ise kodust. Sagedased olid juhtumid, kui võimelised ei ööbinud kodus. Alates 2016. aasta kevadest ei olnud Xxxxile lapse ema viibimiskoht teada, kuna Xxxxenam kodus ei elanud vaid käis vahel ööbimas, hoides mõnikord last sel ajal, kui tütre isa Xxxxoli tööl. 25.06.2016 kell 21.05 leidis Xxxx vend koju tulles, et võimelised oli jätnud oma 1,8-aastase tütre Xxxx üksinda koju. Ema pidi lapse juures olema isa tööl oleku ajal. Laps oli kinniste akendega kuumas toas, nuttis, karjus ja oli higist läbimärg. Peale seda intsidenti võttis Xxxxvastutuse endale ja jäi lapsega lapsehoolduspuhkusele. Tallinna Perekeskuse kokkuvõttest selgub, et Xxxxile jäävad tema kohustused lapse suhtes arusaamatuks. Vanaema ootab ema panustamist lapse kasvatamisse ja hooldamisse, kuid täielikult võimelisedt ei usalda. Kohtumisel sotsiaalhoolekande osakonnas märkasid peretöötajad, et lapse vajadustele reageeris kas vanaema või Xxxx. Tuvastati, et emal on ebarealistlikud plaanid enda tuleviku suhtes. Ta rääkis edasiõppimisplaanidest Vana-Vigala Tehnika-ja Teeninduskoolis ning sinna elama asumisest koos lapsega. Järgmisel kohtumisel peretöötajaga rääkis Xxxx, et ei soovi kolida Harjumaalt kaugemale. Pereteenistus lõpetas teenuse osutamise, sest Xxxxoli võtnud lapse eest vastutuse enda kanda ning laps hakkas lasteaias käima. 16.12.2016 vestlusel lastekaitse spetsialisti juures rääkis Xxxx, et lapse ema ei ole tütart vaatamas käinud. xxxx oli küll avaldanud soovi lapsega kohtumiseks, kuid kohtumise aega kokku ei leppinud. Xxxxoli Xxxxteatanud, et ta läheb alates 14.12.2016 tööle, oma elukoha andmeid ta ei avaldanud. Xxxxil oli plaanis Xxxxjõulupühade ajal külla kutsuda. 05.01.2017 toimunud lastekaitse spetsialistide kodukülastuse käigus selgus, et ema ei ole vahepeal Xxxx kohtunud. Puudutatud isik III lahkus kodust paar kuud tagasi ja peale seda ei ole Xxxx temaga kontakti olnud. Kodukülastuse käigus selgitasid lastekaitse spetsialistid välja, et Xxxx on loonud Xxxx rahuliku ja kindla kodu, igakülgseks arenguks vajalikud sobilikud tingimused ning on tagatud turvaline kasvukeskkond. Avaldaja esitas 10.02.2017 kohtule täpsustatud avalduse, mille kohaselt avaldaja soovib ära võtta hooldusõiguse ka Xxxx tema alaealise lapse Xxxx suhtes. Vanematele kuulub oma lapse suhtes hooldusõigus, sellest tulenevalt esindusõigus. Xxxx ei saa lapse esindamisega (ametiasutustes) iseseisvalt, ilma kõrvalabita hakkama. Xxxx suutmatus lapse eest hoolitsemisel on viinud lapse tervise ohustamiseni, kuna isa on usaldanud lapse Xxxxkätte ajal mil ta on ise tööl ja seetõttu on laps jäänud ilma vajalikust hoolitsusest. Xxxxfaktiliseks kasvatajaks ja ülalpidajaks ning järelevalve teostajaks on olnud Xxxx, kes on hoolitsenud Xxxx käekäigu, ravi, alushariduse korraldamise eest. Isa ei tule toime lapse hooldamise ja kasvatamisega ning ei suuda talle garanteerida järelevalvet. Xxxx avaldusest nähtub, et tema poeg Xxxx ei saa aru lapse eakohasest toitmisest, hügieenitoimingute

tegemisest. Isa tegevusetuse tõttu on olnud lohakus, ebastabiilsus ja ükskõiksus pidevaks arusaamatuste allikaks lapse hooldamisel. Xxxx ei antud Xxxx tööl oleku ajal korralikult toitu ja vajalikke ravimeid, lapse hügieen oli puudulik ning sellele juhtis tähelepanu ka perearst. Muutuste asemel otsustasid vanemad perearsti vahetada. Meditsiinitöötaja võttis ühendust Xxxxiga ning avaldas, et vanematega kontakti saamine on äärmiselt keeruline, laps on alahooldatud ning vajalikud retseptiravimid välja ostmata. Kohus kuulas Xxxxi 25.04.2017 telefoni teel ära. Xxxxteatas kohtule, et on kohtumaterjalid kätte saanud, töötab Xxxxhooldajana ja lubas esitada oma kirjaliku seisukoha 02.05.2017. Xxxxteatas, et tahab lapse eest ise hoolitseda. Ta on nõus sellega, et lapse elu korraldab Xxxx, kuid ei ole nõus, et temalt laps ära võetakse. Xxxxpole kohtule kirjalikku seisukohta esitanud. Xxxxesitas kohtule 27.03.2017 avalduse, milles teatas, et on nõus sellega, et tema ema Xxxxsaab ametliku hooldusõiguse Xxxxsuhtes. Lapsele määratud esindaja märgib, et vanemad ei suuda ega taha last kasvatada. Vanemad on jätnud vaatamata kõikidele mõjutusvahenditele oma kohustused lapsevanematena unarusse. Lapse ema lahkus lapse juurest 2016.a lõpus ja ei ole pärast seda lapsega suhelnud. Lapse isa ei suuda iseendagagi toime tulla ja vajab endaga toimetulekuks eestkostja abi. Lapse jaoks ei jätku lapse isal oskusi ega tahet lapsevanema kohustusi kohaselt täita. Tegelikkuses saaksid vanemad lapse õigusi ja huve kaitsta ja lapse heaolu tagada, kuid nad ei ole selleks suutnud oma soovimatuse tõttu seada lapse huvid esiplaanile. Lapse hooletusse jätmine pikema aja vältel annab tunnistust lapse huvide mittearvestamisest. Seni vanemate suhtes kasutusele võetud abinõud ei olnud lapse huvide kahjustamise ohtu kõrvaldanud. Vanematele on varasemalt osutatud pikema aja vältel abi, kuid see ei ole toonud kaasa nende käitumise muutumist. Lapse esindaja on seisukohal, et vanemate käitumise kohta on kogutud piisavalt palju tõendeid, mis kinnitavad, et nad ei ole suutnud luua tingimusi lapse normaalseks arenemiseks ja kasvamiseks. Nad on oma huvid seadnud lapse huvidest kõrgemale, mis väljendub eelkõige nende suutmatuses lapse hooldusõigust teostada. Xxxxon loonud oma kodus head tingimused Xxxx ning on hoolitsenud pikema aja vältel tema eest. Esindaja leiab, et Xxxxon sobilik isik Xxxxeestkostjaks määramiseks. Põhjendatud on õigusliku olukorra tegeliku olukorraga kooskõlla viimine ja määrata Xxxx eestkostja. Perearsti xxxx 21.12.2016.a arstitõendist nähtuvalt sobib Xxxxoma tervise poolest eestkostja ametiülesandeid täitma. Tööalaselt iseloomustatakse Xxxxit täpse ja kohusetundlikuna ja kaastöötajatega hea läbisaajana. Esindaja on seisukohal, et kohus peaks Xxxxhooldusõiguse Xxxxja Xxxx ära võtma ja määrama Xxxxeestkostjaks tema vanaema Xxxxi. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada ja Xxxxning Xxxx tuleb ära võtta isiku- ja varahooldusõigus Xxxxsuhtes. Asja materjalidest nähtub, et Xxxxja Xxxxon Xxxxvanemad (lk 7 pöördel). Kohtule teadaolevalt ei ole vanemate õigusi piiratud, mistõttu omavad Xxxxja Xxxxühist hooldusõigust Xxxxsuhtes. Avaldaja palub võtta Xxxxja Xxxx lapse Xxxxhooldusõigus ära, kuna nad on jätnud pikema perioodi vältel oma lapse hooldamata ning vanemate suutmatus lapse eest hoolitsemisega toime tulla on viinud lapse tervise ohustamiseni. Samuti palub avaldaja määrata lapsele eestkostjaks Xxxxi. Xxxxavaldas kohtule, et on nõus, et lapse elu korraldab Xxxx, kuid pole nõus, et temalt laps ära võetakse. Xxxxon nõus, et tema ema Xxxxsaab ametliku hooldusõiguse Xxxxsuhtes.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 järgi on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 järgi võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-13-11 p-s 14 asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on äärmuslik meede. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Kohus võib vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära võtta üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Kohus leiab, et Xxxxja Xxxxei ole suutnud vaatamata toetusele tagada lapsele normaalset ja turvalist elu ja vanemad ei ole võimelised oma vanemakohustusi täitma. Avaldusest nähtub, et 05.11.2014 sündis Xxxxning vanemad ei olnud lapse sünniks ettevalmistusi teinud ega muretsenud vajalikke asju. Xxxxvanaema soetas lapsevankri ja Xxxxpesuvahendid, mähkmed ja vajaminevad riided. Lapse sündides ei olnud vanematel raha. Xxxxkäis tööl ning jõudes õhtuti töölt koju, ei saanud oma pojalt adekvaatseid vastuseid selle kohta, millal ja kui palju on laps söönud ning maganud ja kas vitamiinid on antud. Vanemad ei osanud vastata, mis kell lapsele rohtu anti. Lohakus, ükskõiksus, hoolimatus ja valetamine vanemate poolt jätkus. Lapsele vajalikud tegevused, nagu vannitamine ja jalutamas käimine, püüti jätta vanaema kanda. SA Tallinna Lastehaigla teatisest nähtub, et Xxxxhospitaliseeriti 16.11.2014 koos ema Xxxxiga, haigla vastsündinute ja imikute osakonda toitmisraskuste tõttu. Haiglaperioodil tegeles emaga ämmaemand, kes korduvalt nõustas vanemaid lapse toitmise osas. Ema arusaam asjadest on vähene. Ema ei suuda last iseseisvalt kaaluda, pesta. Laps on hoolitsemata ja ema ise ka. Haiglas kohtutud lapse isa ja tema emaga. Vanaemale selgitatud, et lapsevanemad vajavad edasiselt regulaarset juhendamist ja kontrolli. Asja materjalidest selgub, et pere oli perioodil 12.04.2016-23.08.2016 Tallinna Perekeskuse pereteenistuse teenusel. Teostatud kodukülastuste käigus on vanemaid nõustatud lapse kasvatamise, hooldamise ja toitumise teemadel. Kohtule esitatud pereteenistuse teenuse klienditöö kokkuvõttest nähtub, et vanemad vajasid suunamist ja juhendamist, neil olid vähesed vanemlikud oskused ja puudulikud hügieeniharjumused. Lapse terviseprobleemide korral pidi

korduvalt vanematele meelde tuletama, et nad pöörduksid ravi saamiseks perearsti vastuvõtule. Xxxxil ei olnud head läbisaamist Xxxxiga ja seetõttu eelistas võimelised võimelised tööpäevadel viibida koos lapsega väljaspool kodu. Pika päeva väljas viibides ei olnud laps alati ilmastikule vastavalt riietunud ja päevarežiim oli korrapäratu. võimelised vabadel päevadel jättis võimelised lapse isaga ja veetis aega pigem väljaspool kodu ning korduvalt ei ööbinud ka kodus. Koostöö käigus selgus, et võimelised oli jätnud oma 1,8-aastase tütre Xxxx ka üksi koju. 25.06.2016 kell 21.05 leidis koju tulnud võimelised vend kinniste akendega kuumast toast karjuva, nutva ja läbimärja Xxxx, misjärel võttis vanaema vastutuse endale ja jäi lapsega lapsehoolduspuhkusele. Avaldaja märgib, et hoolimata pakutud teenustest arvas Xxxx, et teda piiratakse ja kontrollitakse liigselt ning kasutusele võetud meetmed on tema jaoks liiga koormavad. Xxxxleidis, et ei pea Xxxxi eluasemes elades tegelema igapäevaste majapidamistöödega, mis kaasnevad lapse hooldamisega (koristamine, toidu valmistamine, nõude- ja pesupesemine) ning lapsega otsene tegelemine. Xxxxon korduvalt tekitanud lapsele hingeliselt ja emotsionaalselt keerulisi üleelamisi lahkudes kodust ja jättes lapse ilma vanema armastusest ja hoolitsusest. Ta on seadnud oma soovid ja huvid lapse heaolust kõrgemale, veetes aega koos sõpradega, mitte ööbides kodus ning jättes oma lapse ilma vajalikust hooldusest. Avaldaja märgib, et Xxxxon kuritarvitanud vanema hooldusõigust, jätnud oma lapse hooletusse ka juhul, kui oli kokkulepitud täpne kord ja tingimused, mida lapsega teha ja antud hooldusjuhiseid Xxxxi või lapse arsti poolt. Ka on Xxxxleidnud, et teda kontrollitakse liigselt ning kasutusele võetud meetmed on tema jaoks koormavad. Xxxxon seadnud oma soovid ja huvid lapse heaolust kõrgemale, pidades paremaks perearsti poolt antud juhiseid lapse ravimiseks mitte järgida (vahetades perearsti), jättes oma lapse ilma vajalikust meditsiinilisest abist ja vajalikust hooldusest. Xxxxl puudub arusaam majandamisest ja raha sihtotstarbxxxxst kasutamisest, mistõttu võivad lapse esmased vajadused jääda rahuldamata. Xxxxvormistas oma poja suhtes eestkoste, et Xxxx majanduslik tegevus oleks kontrollitav. Avalduse kohaselt võttis 14.01.2016 lastekaitsega ühendust perearst Olga Baranova, kes teatas, et vanemad on vahetanud perearsti. Perearst andis lastekaitsele teada, et tema hinnangul on laps alahooldatud ja lapse nahal on tugev dermatiit. Hiljem selgus, et perearsti vahetamise tingis Xxxx rahulolematus eelmise perearsti suhtes, sest viimane oli lapse puuduliku hooldamise kohast informatsiooni avaldanud Xxxxile. Tänu vanaema tegutsemisele sai lapsega vajalikud meditsiinitoimingud tehtud ja tervisekahju ära hoitud. Vanematega vesteldi lastekaitse talituses ja Xxxxteatas, et tema hinnangul on olukord lapse hügieeniga korras ja mõlemad vanemad tegelevad sellega igapäevaselt. Lapse vanemate sõnul ei kuulanud nad varem arstide soovitusi, kuna arvasid, et tulevad iseseisvalt toime. 25.01.2016 teatas Xxxxlastekaitse spetsialistile, et lapsel on nahapõletik. Vanemad olid varasemalt selgitanud, et salv (Helosan) sai otsa ning uut ostmas ei ole käidud. Xxxxavaldas kartust, et peab jääma poole kohaga tööle, kuna vanemad ei saa lapse hooldamisega hakkama. võimelised ja Sven ei soovi lapsele halba, kuid oskustest ja teadmistest lapse kasvatamisel jääb puudu, samuti igapäevaste toimingute tegemisel nagu pesu pesemine, koristamine ja rahaliste vahenditega toimetulek. Kohus leiab, et vaatamata avaldaja poolt tarvitusele võetud erinevatele toetavatele abinõudele, ei ole omavalitsuse järjepidev töö vanematega tulemusi andnud. Vanemaid on lastekaitse töötajad korduvalt nõustanud, tehtud on kodukülastusi, vanematele on antud hooldusjuhiseid ning pere on suunatud tugiteenusele Tallinna Perekeskuse pereteenistuse teenusele. Tulemuse põhjal on alust eeldada, et erinevate abinõude rakendamisest ei piisa lapse Xxxxsuhtes ohu

ärahoidmiseks. Vanemad ei ole võimelised täitma lapse Xxxxsuhtes oma vanema kohustusi tema eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on tekkinud olukord, kus laps elab Xxxxiga, teostades tema isiku- ja varahooldust ning langetades tema kasvamiseks ja arenguks vajalikke otsuseid. Samas on lapse emal ja isal täielikud vanemlikud õigused säilinud ja nad saavad igal ajal takistada lapse tegelikul hooldajal lapse eest parimal võimalikul viisil otsustada. Kohus on seisukohal, et vanematelt hooldusõiguse äravõtmata jätmisel ähvardab last oht jääda hooletusse ja lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine. Kohus möönab, et lapse vanematelt hooldusõiguse äravõtmine on äärmuslik meede, samas on kohus veendunud, et vanema õigusi vähem piiravate abinõudega ei ole võimalik tagada lapse heaolu. Kohus leiab, et vanematele on korduvalt antud võimalusi enda käitumise parandamiseks, kuid vanemad ei ole seda teinud. Asjas kogutud materjalidest selgub, et omavalitsuse järjepidev töö vanematega ei ole tulemusi andnud vaatamata tarvitusele võetud erinevatele toetavatele abinõudele. Vaatamata kolmandate isikute abile ei ole lapse vanemad olnud suutxxxxd tagama lapse arenguks ja heaolu tagamiseks vajalikke tingimusi. Asja materjalidest ei nähtu selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis takistaks vanematel oma kohustusi kohaselt täitmast. Kohus leiab, et Xxxxja Xxxxei ole võimelised kestvalt tagama oma lapsele turvalist, ohutut ja arengut võimaldavat keskkonda. Kohtul puudub veendumus, et vanemad suudaksid edaspidi muuta oma käitumist ja hakata hoolitsema lapse eest vanematelt oodatava hoolsusega. Eeltooduga on tõendatud, et Xxxxja Xxxxei ole võimelised täitma vanema kohustusi ega tagama lapsele turvalist ja arengut soodustavad keskkonda ning elatusvahendeid. Vanemad ei ole suutnud endale teadvustada lapse vajadusi ja on pidevalt seadnud esikohale oma huvid, sh oma mugavuse ja tahtmatuse. Vanemate jaoks ei ole lapse huvid esmatähtsad. Vanematelt hooldusõiguse täielik äravõtmine lapse suhtes on põhjendatud, vastab igati lapse huvidele, reaalsele olukorrale ning lapse heaolu tagamiseks tuleb võtta Xxxxja Xxxx täielikult ära lapse Xxxxsuhtes hooldusõigus PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel. Kohus ei piira Xxxxi ja Xxxx suhtlemisõigust oma lapsega. Ka on Xxxxil ja Xxxxl jätkuvalt oma lapse ülalpidamiskohustus. Kuivõrd Xxxxja Xxxx võetakse ära lapse hooldusõigus, tuleb määrata alaealisele lapsele eestkostja. PKS § 171 lg 1 kohaselt määratakse alaealisele lapsele eestkostja, kui esindusõigust ei ole lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. PKS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-87-11 p 22 juhtinud tähelepanu, et PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid omakorda valla - või linnavalitsusele. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Mustamäe Linnaosa Valitsus ja lapsele määratud esindaja toetavad Xxxxi eestkostjaks määramist. Xxxxon nõus Xxxx Veltsonit hooldama ja kasvatama kuni tema täisealiseks saamiseni. Xxxxon lapse isapoolne vanaema. Xxxxon alates lapse sünnist osalenud lapse kasvatamisel ning nüüdseks on kogu vastutuse lapse eest hoolitsemisel pärast lapselapse sündi

enda kanda võtnud ning pidevalt muretsenud lapse käekäigu pärast. Xxxxi ja lapse omavahelised suhted on lähedased ning laps tunneb end koos Xxxxiga turvaliselt. Puuduvad asjaolud, mis takistaksid Xxxxi eestkostjaks määramist. Otstarbekas on määrata vanaema lapse eestkostjaks, kuna Xxxxteostab juba faktiliselt eestkostja ülesandeid. Kohus määrab Xxxxeestkostjaks Xxxxi kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kooskõlas PKS §-ga 172 ja §-ga 179 kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkostja on lapse seaduslik esindaja ja ta on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest ning valitsema lapse vara hea eestkostja hoolsusega. PKS § 184 lg 1 sätestab, et eestkostja esitab lapse hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Sama sätte lg 2 kohaselt esitatakse nimekirjas teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. Alaealiste eestkostjal tuleb esitada PKS § 184 järgne lapse vara nimekiri hiljemalt ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. PKS § 193 kohaselt teostab kohus järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Kohus peab tõhusa järelevalve teostamiseks vajalikuks määrata eestkostjale tähtaeg eestkostetavatele kuuluva vara nimekirja esitamiseks. PKS § 194 lg 2 kohaselt tuleb eestkostjal eestkostetavate vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitada kohtule iga-aastane kirjalik aruanne. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus eestkostjat esitama iga aasta 29. juuniks eestkostetavate vara ja muude ülesannete täitmise kohta kirjalik aruanne. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. TsMS § 5631 kohaselt on vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 järgi võib hagita perekonnaasja menetluse kulud kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 alusel, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda TsMS § 172 lg 3 alusel. Kuivõrd menetlusosaliste menetluskulud jätab kohus nende endi kanda, siis puudub vajadus käesolevas asjas menetluskulusid kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.