AS (endine J) hagi AJ vastu ühisvara jagamiseks ja AJ vastuhagi ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. jaanuari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AJ apellatsioonkaebus ja AS vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind Vastuapellatsioonkaebuse hind
3500 eurot 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS (endine J, isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Kostja: AJ (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
09.mai 2017, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. jaanuari 2017 otsus osas, millega maakohus jagas korteriomandi Maardu linnas, XXX (registriosa nr XXXXXXXX) müügist ja Swedbank AS ees panga ja AJ vahel 30.12.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-617047EL tuleneva solidaarkohustuse täitmisest üle jääv raha AS ja AJ vahel selliselt, et ASle jääb 71,3% rahast ja AJ-le 28,7% rahast ning millega mõisteti AS-lt välja hüvitis 400,40 eurot AJ kasuks (resolutsiooni p-d 4 ja 5), samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Kohtuotsus jääb muutmata osas otsustati, et korteriomandi müügist saadud rahast tuleb täita AS ja AJ solidaarkohustus Swedbank AS ees, mis tuleneb panga ja AJ vahel 30.12.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-617047-EL (resolutsiooni p-d 2 ja 3).
3.Kohtuotsus on jõustunud osas, millega lõpetati AS (varem J) ja AJ ühisomand korteriomandile Maardu linnas, XXX (registriosa nr XXXXXXXX) selle müümisega avalikul enampakkumisel.
Taotluse lahendamine Jätta rahuldamata AS taotlus 09.05.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS esitas Harju Maakohtule 29.11.2013 hagi AJ vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palus jätta kostja ainuomandisse korteri aadressil XXX, Maardu ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 28 548,52 eurot kandmisega ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist hageja pangaarvele. Hageja täpsustas hagi 10.12.2013 ja 18.12.2013 ning esitas 17.11.2014 selle tervikteksti. Tervikteksti kohaselt palus hageja jätta kostjale korteriomandi XXX Maardus, AS-ga Swedbank 20.12.2004 sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus, YY.YY.YYYY seisuga kostja pangakontodel olevad rahasummad ja YY.YY.YYYY seisuga kostja nimel olnud sõidukid ning kohustada kostjat tasuma hagejale välja tema osa (50%) rahas. Hageja palus jätta endale tema pangakontodel YY.YY.YYYY seisuga olev raha summas 14,82 eurot ja kohustada hagejat maksma kostjale tema osa, so 7,41 eurot rahas. 04.04.2016 palus hageja jagada poolte ühisvaraks oleva korteriomandi selle müümisega avalikul enampakkumisel. Müügist saadud rahast palus hageja täita korteri omandamiseks võetud laenukohustuse. Allesjäänud raha palus hageja jagada poolte vahel proportsioonis 74,10 % hagejale ja 25,90% kostjale. Alternatiivselt palus hageja jätta korteri koos laenukohustuse jäägiga kostjale ja hagejale hüvitada 74,10% korteri turuväärtusest. Hüvitisest tuleb maha arvestada hageja osa laenukohustusest 4431,13 eurot. Hageja on nõus hüvitama kostjale korteri kommunaalkuludest 793 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle tervikteksti kohaselt sõlmisid pooled abielu XX.XX.XXXX. Abielu lahutati YY.YY.YYYY. Abikaasad omandasid 06.01.2005 korteriomandi XXX, Maardus hinnaga 28 632,41 eurot. Korteri eest tasumine toimus järgmiselt: hageja tasus müüjale 1597,79 eurot sularahas enne notariaalse lepingu sõlmimist, hageja tasus müüjale notari konto vahendusel 12 207,12 eurot, Swedbank tasus müüjale 14 827,50 eurot 20.12.2004 laenulepingu nr 04-617047-EL alusel. Viidatud laenulepinguga võttis kostja laenu kokku 15 988 eurot.
3.Ühisvaraks oleva korteri soetamiseks saadud raha omandas hageja talle enne abiellumist kuulunud YYY, Maardu korteri võõrandamisest. Hageja võõrandas korteri 23.12.2004 hinnaga 19 493,05 eurot, millest tasus XXX korteri soetamiseks kokku 13 804,91 eurot. Kuna XXX korter omandati osaliselt hageja lahusvara arvel, tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse printsiibist. Tulenevalt hageja panusest korteri soetamiseks tuleb hagejale hüvitada 48,21% korteri praegusest väärtusest ja ülejäänud 51,8% jagada poolte
vahel võrdselt. Kokku on hageja osa korterist seega 74,1% (51,8/2 + 48,2) ja kostja osa 25,9%.
4.Abielu lahutamise aja seisuga oli laenujääk 12 973,12 eurot. Hageja on nõus laenulepingust tuleneva kohustuse jätma kostjale ja hüvitama talle sellest poole, so 6486,56 eurot.
5.Abielu lahutamise aja seisuga oli hageja pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXX lõppsaldo 14,82 eurot ja konto nr YYYYYYYYYYYYYYY lõppsaldo 0 eurot. Hageja on nõus hüvitama kostjale 7,41 eurot.
6.Samuti palub hageja jagada poolte ühisvaraks olnud sõidukid selliselt, et need jäetakse kostja omandisse kohustusega hüvitada hagejale pool nende väärtusest. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja vastuse kohaselt on XXX, Maardu asuv korter poolte ühisvara, kuid tõendamata ja paljasõnalised on hageja väited, nagu oleks see omandatud hageja lahusvara arvelt. Kuna hageja omandas korteri ostmiseks kasutatud raha abielu ajal, siis oli see abikaasade ühisvara. See, kust raha pangakontodele laekus, ei oma tähtsust. Seega omandati korter ühisvara eest ja korter tuleb poolte vahel jagada võrdsetes osades.
9.Kostja ei ole nõus tasuma hagejale hüvitist korteriomandi eest, kuna see ei ole tal võimalik. Ainus võimalus korteriomandi jagamiseks on selle müük ja müügist saadud raha jagamine poolte vahel.
10.Hageja jättis põhjendamatult arvestamata poolte ühised kohustused. Alates abielu lahutamisest ei ole hageja enda osa korteri kommunaalmaksetest tasunud. Hageja on kasutanud korterit alates abielu lahutamisest oma tütre kaudu, kes korteris elab ja keda hageja on kohustatud ülal pidama. Hageja on seetõttu kohustatud kostjale hüvitama tasutud kommunaalmaksed 1785 euro ulatuses. Vastuhagi
11.Kostja esitas 29.05.2014 vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostja täpsustas oma vastuhagi 06.06.2014 ja esitas 02.01.2015 selle tervikteksti. Tervikteksti kohaselt palus kostja lõpetada poolte ühisomandi XXX, Maardu korteriomandile, müüa korter täitemenetluse korras kohtutäitur Kaire Põlts korraldataval avalikul enampakkumisel ja määrata kindlaks, et korteriomandi müügist saadud vahendid jagatakse hageja ja kostja vahel võrdselt, jätta kostja kanda laenulepingust nr 04-617047-EL tulenev laenukohustus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 6486,56 eurot, jätta kostja kanda XXX, Maardu kommunaalmaksete kandmise kohustus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 1785 eurot tema osa eest ja mõista hagejalt kostja kasuks välja pool hageja pangakontodel YY.YY.YYYY seisuga olnud rahasummadest. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
12.Kostja muutis 04.08.2015 oma vastuhagi nõuet korteri jagamist puudutavas osas, paludes lähtudes poolte alaealise lapse huvidest lõpetada ühisomand korteriomandile selliselt, et see müüakse ühisomandike vahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt. Enampakkumise korraldajaks ja läbiviijaks palub kostja määrata ennast ning enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulud jätta võrdsetes osades poolte kanda. Alternatiivselt palus kostja jagada korteriomandi täitemenetluse korras avalikul enampakkumisel, mille viib läbi kohtutäitur Kaire Põlts.
13.Vastuhagi ja selle tervikteksti kohaselt sõlmiti poolte abielu XX.XX.XXXX ja lahutati YY.YY.YYYY. Poolte ühisvara koosseisu kuulub raha, mis oli hageja pangakontodel YY.YY.YYYY seisuga, XXX, Maardus asuva korteri soetamiseks 20.01.2005 võetud laenulepingust nr 04-617047-EL tulenev laenukohustus, mille jääk seisuga YY.YY.YYYY oli 12 973,12 eurot ja hageja osa sellest on 6486,56 eurot; korteriomand aadressil XXX, Maardu; kohustus tasuda kommunaalmakseid korteriomandi eest.
14.Abikaasad omandasid XXX, Maardus asuva korteri ühisvara eest. Tähtis ei ole see, kust hageja sai raha korteri eest tasumiseks. Kuna raha laekus hageja kontole abielu ajal, on tegemist poolte ühisvaraga. Seega on abikaasade osad korteriomandist võrdsed. Kostjal ei ole võimalik tasuda hagejale hüvitist korteriomandi eest. Kostjaga koos ja tema ülalpidamisel elab poolte tütar AJ. Hageja lapse ülalpidamisel ei osale ja talle elatist ei maksa. Samuti elab kostjaga koos hageja eelmisest kooselust sündinud tütar NO. Hageja ja tema tütar korteri kommunaalmaksete eest ei tasu. Kostjal ei ole muud kinnisvara ega vabu rahalisi vahendeid. Tema töötasu 500 eurot kuus kulub lapse ülalpidamiseks, toidu ostmiseks ning kommunaalmaksete ja laenu tasumiseks. Seetõttu on ainus võimalus korteriomandi jagamiseks selle müük ja müügist saadud raha jagamine poolte vahel.
15.Kostja on XXX korteri eest perioodil YY.YY.YYYY-28.12.2014 tasunud kommunaalarveid kokku 3570,25 euro ulatuses. Hageja osa sellest on 1785 eurot. Hageja on kasutanud korterit oma tütre kaudu, kes elab korteris eraldi toas ja keda hageja on kohustatud ülal pidama. Vastuhagi 22.09.2015 täienduse kohaselt on kostja tasunud perioodil 2011-2015 majandamis- ja kommunaalkulusid kokku 3188,51 eurot, millest hageja osa on 1594,255 eurot, küttekulusid 3852,61 eurot, millest hageja osa on 1926,305 eurot ja elektriarveid 1134,99 eurot, millest hageja osa on 567,495 eurot. Kokku on hageja ühisomanikuna kohustatud kandma 3296,74 eurot. Kostja on tasunud kõikide kulude eest perioodil 2011-2015 kokku 6067,86 eurot, st kostja on tasunud hageja eest 3296,74 eurot, mille hageja peab kostjale hüvitama. Hageja vastuväited vastuhagile
16.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
17.Kostja nõue kommunaalteenuste hüvitamiseks on vähemalt osaliselt põhjendamatu, kuna ta nõuab hüvitist ka tarbitud elektrienergia, vee ja prügi väljaveo eest, so. teenuste eest, mida hageja ei kasutanud.
18.Kostja väited hageja laste kohta on käesolevas asjas asjakohatud. Esimese astme kohtu otsus
19.Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt. Kohus lõpetas hageja ja kostja Maardus, XXX asuva korteriomand ühisomandi selle müümisega avalikul enampakkumisel. Kohus määras, et korteriomandi müügist saadud rahast tuleb täita poolte solidaarkohustus Swedbank AS ees, mis tuleneb laenulepingust nr 04-617047-EL (laenujääk YY.YY.YYYY seisuga 8862,26 eurot), jagada korteriomandi müügist ja solidaarkohustuse täimisest üle jääv raha poolte vahel selliselt, et hagejale jääb 71,30% rahast ja kostjale 28,70% rahast. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks hüvitisena välja 400,40 eurot. Hageja menetluskulud, mille tasumisest ta oli vabastatud, jättis kohus Eesti Vabariigi kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda.
20.Kohus tuvastas, et pooled abiellusid XX.XX.XXXX ja lahutasid abielu YY.YY.YYYY. Poolte abielu lõppes seega YY.YY.YYYY ja ühisvara koosseis tuleb kindlaks teha selle aja seisuga. Pooled taotlevad järgmise vara jagamist: korteriomand Maardu linnas, XXX (registriosa nr XXXXXXXX), laen vastavalt laenulepingule nr 04-617047-EL, hageja pangakontodel olnud rahalised vahendid ja eluasemekulud.
21.Vaidlust ei ole selle üle, et pooled ostsid 06.01.2005 korteriomandi Maardu linnas, XXX hinnaga 448 000 krooni (28 632,40 eurot). Korter on abikaasade ühisomandis. Hageja palus müüa korteriomandi avalikul enampakkumisel, alternatiivselt jätta see kostjale, kostja taotles korteriomandi müüki kaasomanike vahelisel enampakkumisel või alternatiivselt avalikul enampakkumisel. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteri jagamisel tuleb varem kehtinud PKS 19 lg 2 p 3 alusel kalduda hageja kasuks kõrvale osade võrdsuse põhimõttest, kuna korter omandati hageja lahusvara arvel.
22.Hageja ostis 11.07.2002, s.o enne abielu korteri Maardu linnas, YYY ja müüs selle 23.12.2004 hinnaga 305 000 krooni (19 493,05 eurot). Hageja lahusvara müügist saadud raha muutus selle hageja pangaarvele laekumisega poolte ühisvaraks ja seda kasutati osaliselt XXX asuva korteriomandi ostmiseks. Seega suurenes ühisvara osaliselt hageja lahusvara arvel ja esineb alus abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks hageja kasuks. Hageja kontolt kanti 191 000 krooni 05.01.2005 üle notari kontole korteri ostuks. Pangakontolt sularaha väljavõtmine ei tõenda, et XXX korteri eest maksti 25 000 krooni hageja lahusvara arvelt. Hageja osa korterist on seega 71,3% ja kostja osa 28,7%.
23.Kostja sõlmis 30.12.2004 AS-ga Hansapank laenulepingu nr 04-617047-EL laenulimiidiga 15 988 eurot sihtotstarbega XXX korteriomandi ost ning AS Hansapank ja kostja vahel enne abielu sõlmitud laenulepingute nr 01-048869-EG ja 02-086739-VL refinantseerimine. Poolte solidaarkohustus väheneb seega kostja poolt enne abielu võetud laenude refinantseerimise võrra summas 4110,86 eurot (vastavalt 2193,51+1917,35). Poolte kohustus abielu lõppemise aja seisuga on 8862,26 eurot. Hageja oli nõus hüvitama kostjale poole laenu tagasimaksetest, mis tasuti kostja poolt alates YY.YY.YYYY kuni korteriomandi tegeliku müügini.
24.Kuna pooltel puuduvad korteri omandamiseks rahalised vahendid, ei ole võimalik rahuldada kostja taotlust müüa korteriomand kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Hageja alternatiivne nõue, jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja kohustada teda hüvitama hagejale kaasomandi mõttelise osa väärtus, ei ole kooskõlas AÕS § 77 lg-ga 2 ja põhiseaduse §-ga 32, sest üks isik ei saa kohustada teist isikut omandama teisele isikule kuuluva asja mõttelist osa. Kostjal puuduvad selleks ka rahalised vahendid. Kõige õiglasem on müüa korter avalikul enampakkumisel. Müügist saadud rahast tuleb täita poolte eluasemelaenulepingust tulenev solidaarkohustus. Ühisvara jagades tuleb perekonnaseaduse mõtte kohaselt üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist PKS § 38 esimese lause esimese alternatiivi järgi, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad solidaarkohustusest.
25.Swedbank AS andmetel oli hagejal YY.YY.YYYY seisuga kaks arvelduskontot jääkidega 0 eurot ja 14,80 eurot ning kaks limiidikontot jääkidega 0 eurot. Hagejalt tuleb seega kostja kasuks välja mõista 7,40 eurot.
26.Kostja tasus perioodil 01.04.2011-31.12.2015 eluasemekulusid kokku 6067,86 eurot, sh tasus kostja hageja eest 3645,34 eurot. Korteritasu perioodil YY.YY.YYYY kuni 01.01.2013, kui kostja majutas korterisse elukaaslase koos perekonnaga, oli 1585,57 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja peab hüvitama kostjale poole AS Maket Kinnisvara, AS Tallinna Küte ja AS Eesti Energia esitatud arvete alusel tasutu perioodil 01.04.201131.12.2015.
27.PKS § 29 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. PKS § 29 lg 4 esimese lause kohaselt tekib tehtud tehingust abikaasade solidaarkohustus. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu, välja arvatud talle endale langevas osas.
28.Harju Maakohtu 07.11.2014 kohtumäärusega AJ hagis hageja vastu elatise väljamõistmiseks lõpetati tsiviilasjas menetlus ja kinnitati poolte kompromiss järgmiselt: AJ ja AJ kinnitavad, et ajavahemiku eest 23.04.2013 kuni 31.10.2014 pooltel üksteise vastu elatise nõuded AJ suhtes puuduvad; Alates 01.11.2014 kuni AJ täisealiseks saamiseni kannavad AJ ja AJ AJ ülalpidamiskulud võrdsetes osades. Kostja pangakonto väljavõtte ja koostatud tabeli kohaselt tegi kostja hagejale makseid tütre ja perekonna ülalpidamiseks. Kostja töötas ja pidas ülal perekonda ning hageja last eelmisest kooselust, mitte ei tegelenud joomingutega.
29.Lastekaitsespetsialisti 17.10.2013 protokolli kohaselt elab poolte tütar koos isaga aadressil XXX, Maardus. Ühes toas elab ka NA (täisealine kostja kasutütar, kes õpib ülikoolis). Alaealise lapse ema elab mujal, perekond elab pikemat aega lahus. Kuna tunnistajate NA ja SJ ütlused on vastuolus kostja vande all antud ütluste ja TT ütlustega, ei ole kostja poolt alkoholi kuritarvitamine tõendatud. Tõendatud ei ole, et hageja oleks elanud korteris alates 2013.a, va paaripäevased ööbimised. Hagejal ei oleks olnud võimalik korteris elada, kuna suures toas elasid kostja koos elukaaslasega, keskmises hageja tütar ja väikeses toas elukaaslase tütar ja poolte ühine tütar.
30.Kuna hageja nõustus tasuma eluasemekulusid alates YY.YY.YYYY kuni 01.01.2013, so ajani kui kostja majutas korterisse elukaaslase koos lastega, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja kantud eluasemekulude katteks 793 eurot. Kuna laps elas lastekaitse spetsialisti protokolli kohaselt ka ema juures, kannavadki pooled ühise lapse kulusid võrdsetes osades ja hageja ei pea hüvitama lapse eluasemekulusid kostja juures. Pooltel puudub kokkulepe, et hageja peaks kostjale tasuma NA eluasemekulud. Kostja apellatsioonkaebus
31.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus otsustas, et korteriomandi müügist saadud rahast tuleb täita poolte solidaarkohustus Swedbank AS ees, jagas korteriomandi müügist ja solidaarkohustuse täitmisest üle jääva raha nii, et hagejale kuulub 71,30% ja kostjale 28,70% rahast ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 400,40 eurot. Kostja palub teha uue lahendi, millega jätta laenulepingust nr 04-617047-EL YY.YY.YYYY seisuga tulenev laenujääk 12 973,12 eurot kostja kanda ja tuvastada, et hageja on kohustatud hüvitama kostjale laenukohustuse osa 6486,56 eurot. Samuti palub kostja tuvastada, et hageja on kohustatud hüvitama kostjale XXX tn korteriga seotud eluasemekuludest 3645,34 eurot ja poole hageja pangakontol olnud rahast 7,40 eurot. Kostja palub vähendada eeltoodud hageja kohustusi kostja poolt enne abielu võetud laenude refinantseerimise võrra, s.o summas 4110,86 eurot ja hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitise 6028,44 eurot. Kostja palub jagada XXX tn korteriomandi müügist saadud raha nii, et kostjale jääb 71,30% ja kostjale 28,70% ning kanda korteriomandi müügist saadud raha poolte pangakontodele. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ka osas, milles kohus jättis hageja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
32.Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Kohtuotsuse resolutsioon 400,40 euro väljamõistmise kohta on vastuolus otsuse põhjendustega, kuna põhjendavas osas mõistis
kohus hagejalt kostja kasuks eluasemekulude katteks välja 793 eurot ja 7,40 eurot hageja pangakontol abielu lahutuse seisuga olnud rahast.
33.Õige ei ole maakohtu järeldus, et hagejalt tuleb mõista välja vaid need kommunaalkulud, mis kostja kandis kuni 01.01.2013. Maakohus ei põhjendanud, mille alusel tuleb kulud jätta välja mõistmata põhjusel, et hageja korteris alates 01.01.2013 ei elanud. Seadusest selline järeldus ei tulene. Abikaasa on solidaarvõlgnik ja kohustatud omanikuna kulud kandma sõltumata sellest, kas ta korteris elab.
34.Jälgitavad ei ole maakohtu põhjendused selle kohta, et hagejalt tuleb kommunaalkulude katteks kostja kasuks välja mõista 793 eurot. Kohus ei toonud esile asjaolusid ega tõendeid, mille alusel ta leidis, et väljamõistetav summa on 793 eurot. Maakohtu otsus on vastuolus tõenditega ja nende alusel koostatud eluasemekulude koondtabeliga.
35.Kostja hinnangul on maakohtu järeldus, et kostja abikaasa TT hakkas elama XXX tn korteriomandis alates 01.01.2013, vastuolus asjas esitatud tõenditega. Hageja seletus ei ole tõend.
36.Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja ei ole kohustatud tasuma eluasemekulusid oma tütre NA eest, kes jätkas korteris elamist pärast hageja korterist lahkumist, kuna pooltel puudub selline kokkulepe. Hageja tahteks oli jätta oma alaealine tütar elama koos kostjaga. Perekonnaseadusest tulenevalt on hageja kohustatud oma tütart ülal pidama, sh tasuma tema eluasemekulud.
37.Õige ei ole maakohtu järeldus ka selle kohta, et hageja ei pea tasuma poolte ühise alaealise tütre AJ eluasemekulude eest, sest AJ elas ka hageja juures. Kohtu järeldus ei põhine tuvastatud asjaoludel. Hageja on kohustatud oma last ülal pidama ja tulenevalt maakohtu 07.11.2014 määrusest kandma lapse eluasemekulud kostjaga võrdses osas. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, kuna ei toonud esile asjaolusid ega tõendeid, mille alusel ta leidis, et laps elas alates 01.11.2014 ka ema juures. Maakohus viitas küll lastekaitsespetsialisti protokollile, kuid sellest sellist järeldust ei tulene. Kostja elab ja töötab igapäevaselt Eestis, mitte ei ole komandeeringutes.
38.Õige ei ole maakohtu järeldus, et hagejal puudus võimalus korteris elada. Hageja võis elada tubades, kus elasid tema tütred. Hageja elaski korteris 2014. a suvel.
39.Kohus leidis ebaõigesti, et laenulepingust nr 04-617047-EL tulenev pangale makstav laenujääk on 8862,26 eurot. Pooled on nõus sellega, et laenulepingust tulenevad kohustused on poolte ühiskohustus ja selle põhiosa jääk abielu lõppemise ajal oli 12 973,12 eurot. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata summad, mis kostja tasus pangale alates YY.YY.YYYY kuni käesoleva ajani. Samuti jättis kohus arvestamata pangale tasutud intressid.
40.Kuna kostja teeb pangale laenumakseid iga kuu, ei ole kohtuotsuse alusel võimalik kindlaks teha, milline on täpselt kostja laenukohustuse jääk panga ees kohtuotsuse jõustumise ja korteriomandi müügi ajahetkel. Ühiskohustuse suurus tuleb kindlaks teha ja jagada selliselt, et jääk tehakse kindlaks seisuga YY.YY.YYYY, see jäetakse kostja kanda ja mõistetakse kostja kasuks välja hüvitis 6486,56 eurot. Maakohus ei teinud kindlaks kohustuse suurust, mistõttu ei ole võimalik seda lõpetada ja poolte osasid täpselt arvutada.
41.Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata asjaoluga, et laenuleping sõlmiti kostja ja panga vahel ning hageja ei ole laenulepingu pool. Hageja ja kostja ühiskohustus ei tulene mitte laenulepingust, vaid perekonnaseadusest. Sisuliselt otsustas maakohus kolmanda isiku, hageja taotlusel ennetähtaegselt laenulepingu lõpetamise. Kostja ei ole nõus laenulepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Maakohus ei küsinud selleks panga nõusolekut.
42.Ebaõige on maakohtu otsus, et korteri müügihinna arvel tuleb täita esmalt poolte laenukohustus panga ees. Esmalt tuleb jagada ühisvara, s.o müüa korter ja seejärel jagada ühiskohustused vara arvel.
43.Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja nõude kanda korteri müügist saadud raha poolte pangakontodele. Kohus ei ole kostja nõude rahuldamata jätmist põhjendanud. Kuna hageja suhtes on algatatud täitemenetlused ja tema pangakontod on arestitud, on kostjal võimalik hagejalt väljamõistetud raha saada ainult täitemenetluse kaudu. Selleks, et mitte kostjale maksta, võib hageja anda kohtutäiturile korralduse kanda korteri müügist saadud raha hoopis mõne sugulase, näiteks ema pangakontole.
44.Maakohus vabastas hageja ebaõigesti riigilõivu tasumisest, kuna eelistas sellega hagejat, rikkudes poolte võrdsuse põhimõtet. Kulude jätmine Eesti Vabariigi kanda on ebaõige, kuna hageja saab pärast kohtuotsuse täitmist 71% korteri müügihinnast. Samas peab riigilõivu tasuma kostja, kes maksab laenumakseid ja peab ülal poolte tütart. Hageja vastuapellatsioonkaebus
45.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks korteri osade suurused ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata, et hagejale kuulub väljamaksmisele 74,10% ning kostjale 25,90% pärast korteri müüki ja laenujäägi kustutamist järelejäänud rahast.
46.Hageja suhtes on ilmselgelt ebaõiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja pakkus kostjale korduvalt soodsaid kompromisse. Kostja ettepanekutega ei nõustunud, tingides sellega kohtumenetluse jätkumise mitmeks aastaks. Oma nõuete korduva muutmise, asjaolude põhjendamatu eitamise, põhjendamatute nõuete ja asjakohatute väidete esitamisega sundis kostja hagejat kandma täiendavaid kulusid ekspertiisiks ja esindaja tasuks.
47.Kohus jättis ebaõigesti arvestamata sellega, et hageja tasus enne korteri ostu korteri eest sularahas 25 000 krooni, mille hageja sai oma lahusvaraks oleva korteri müügist. Hageja kontolt võeti 03.01.2005 välja sularaha 15 000 krooni. Hagejale kuulunud korteri müügilepingu kohaselt tasuti talle sularahas 28 000 krooni, millest teostatigi sularahas tehtud makse XXX korteri eest. XXX korteri ostu-müügilepingu kohaselt on 25 000 krooni tasutud enne 06.01.2005. Arvestades poolte varalist seisundit ja muude tõendite puudumist, tuleb lugeda usutavaks, et 25 000 krooni tasus hageja sularahas enda lahusvara arvelt. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
48.Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu ja palusid need jätta rahuldamata. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
49.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus lõpetas hageja ja kostja ühisomandi XXX, Maardu korteriomandile selle müümisega avalikul enampakkumisel. Selles osas on kohtuotsus jõustunud.
50.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus määras, et korteri müügist saadavast rahast tuleb enne pooltele väljamaksete tegemist täita laenulepingust 04-617047-EL tulenev kohustus Swedbank AS ees ja osas, milles hagejale kuulub väljamaksmisele pärast
solidaarkohustuse täitmist panga ees 71,30% ja kostjale 28,70% müügihinnast, samuti osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks hüvitisena välja 400,40 eurot ja menetluskulude jaotuse osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
51.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, millega maakohus jagas korteriomandi Maardu linnas, XXX (registriosa nr XXXXXXXX) müügist ja Swedbank AS ees panga ja AJ vahel 30.12.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-617047-EL tuleneva solidaarkohustuse täitmisest üle jääva raha poolte vahel selliselt, et hagejale jääb 71,3% rahast ja kostjale 28,7% rahast ning millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 400,40 eurot (resolutsiooni p-d 4 ja 5), samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
52.PKS § 38 esimese lause järgi tuleb ühisvara jagades ühisvaral lasuvad kohustused täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Riigikohus on leidnud, et ühisvara jagades tuleb üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist PKS § 38 esimese lause esimese alternatiivi järgi, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad solidaarkohustusest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-38-14 p 14).
53.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kaasomandi lõpetamisel asja müügiga avalikul enampakkumisel tuleb müügist saadud rahast täita hüpoteegiga tagatud laenukohustus panga ees. Kohtuotsus tuleb jätta selles osas muutmata.
54.Ringkonnakohus leiab, et kuna poolte solidaarse laenukohustuse täitmine panga ees on tagatud abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegiga ja ühisvara hulka kuuluv kinnisasi on otsustatud jagada kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise teel, ei ole põhjust jätta abikaasade solidaarkohustust panga ees endiselt kehtima ja jagada seda üksnes abikaasade omavahelises suhtes. Kui abikaasad kasutavad müügist saadud raha hüpoteegiga tagatud laenu tasumiseks, on korteriomandit võimalik müüa parema hinnaga, sest isik, kes kinnisasja enampakkumisel omandab, saab arvestada sellega, et hüpoteek kustutatakse ja ta saab endale koormamata kinnisasja. Kostja leiab ekslikult, et selleks on vaja panga kui hüpoteegipidaja eelnevat nõusolekut. Tähtsust ei ole asjaolul, et laenulepingu sõlmis pangaga kostja ja hageja solidaarkohustus tuleneb perekonnaseadusest, nagu kostja ekslikult leiab.
55.Kui hüpoteegiga tagatud võlg on tasutud, saab kinnisasja omanik asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 järgi nõuda hüpoteegipidajalt hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist. Hüpoteegipidajal ei ole võla tasumise korral õigust hüpoteegi kustutamisest keelduda. Samuti ei ole hüpoteegipidajal kui võlausaldajal tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 84 lg-st 1 üldjuhul õigust keelduda laenu tagasimaksmisest enne täitmise tähtpäeva. Tarbija õigus tarbijakrediidilepingust, sh kinnisvara ostmisega seotud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste ennetähtaegseks täitmiseks on eraldi reguleeritud VÕS §-s 411 (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-39-17 p 12).
56.Samas on põhjendatud kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis otsuse tegemisel arvestamata sellega, et kostja on alates abielu lahutamisest YY.YY.YYYY kuni käesoleva ajani tasunud üksi pangale laenumakseid ja intressi. Kostja palus hagejalt poole laenulepingu järgsetest maksetest välja mõista ja hageja ei vaielnud sellele vastu. Kohtuotsuse resolutsiooni p 3 järgi täidetakse müügist saadud rahast solidaarkohustus Swedbank AS ees, st korteriomandi müümise ajal olemasolev kohustus. Otsuse resolutsiooni p-s 4 otsustas kohus, kuidas jagatakse pärast laenukohustuse täitmist üle jääv raha poolte vahel. Maakohus ei teinud otsust selle kohta, kui suure summa hüvitab hageja
kostjale pangale juba tasutud ja tasutavatest maksetest kuni korteriomandi müümiseni enampakkumisel, mil laenulepingust tulenevad kohustused lõplikult täidetakse ja kuidas selle summa tasumine toimub, st kas hageja tasub selle kostjale oma olemasolevate rahaliste vahendite või korteriomandi müügisummast talle maksmisele kuuluva raha arvel. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tal ei ole kostjale võlgnevuste tasumiseks raha. Asja uuel läbivaatamisel tuleb need küsimused lahendada, et saaks lõpetada kõik poolte vahelised varasuhted.
57.Maakohus jättis tähelepanuta, et TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna hageja tõi esile asjaolud selle kohta, millistest vahenditest tasuti müüjale XXX korteriomandi ostmisel enne müügilepingu sõlmimist 25 000 krooni ja esitas selle kohta ka tema väiteid usutavaks muutvad tõendid, sh 23.12.2004 korteriomandi müügilepingu, millega hageja müüs enda lahusvaraks olnud korteriomandi asukohaga YYY Maardus ja millest nähtub, et 28 000 krooni on tasutud hagejale enne lepingu sõlmimist (I kd lk 31 jj), oma konto väljavõtte (II kd lk 6 jj), 06.01.2005 korteriomandi müügilepingu (II kd lk 138 jj), tekkis kostjal hageja väidete ja tõendite kahtluse alla seadmiseks kohustus tuua omalt poolt esile faktilised asjaolud selle kohta, et ühisvaraks oleva korteriomandi ostmisel tasuti müüjale enne lepingu sõlmimist 25 000 krooni poolte ühisvara arvel. Hageja vastuapellatsioonkaebuse väited on selles osas põhjendatud.
58.TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega kui kostja väitis, et 25 000 krooni maksti ühisvaraks olnud raha arvel oleks ta pidanud TsMS § 230 lg 1 kohaselt seda tõendama, sest see on asja lahendamiseks oluline, arvestades poolte väiteid korteriomandi müügist saadava raha jagamise proportsiooni kohta. Maakohus jättis sellele eelmenetluses kostja tähelepanu juhtimata.
59.Kostja nõudis vastuhagis hagejalt pärast abielu lahutamist korteriomandi kasutamisega seotud kulutuste hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hageja peab kostjale hüvitama korteriomandiga seotud maksetest üksnes summa, mida hageja on nõus tasuma, s.o 793 eurot perioodi eest YY.YY.YYYY kuni 01.01.2013, mil kostja majutas korterisse elukaaslase koos lastega ja hageja seal ei elanud.
60.Kui abikaasade abielu on küll lahutatud, kuid abikaasad ei ole neile kuuluvat ühisvara veel jaganud, kuulub abikaasade ühisvara edasi nende ühisomandisse ja seda vara tuleb valitseda ühisvara arvel, arvestades abikaasade ühisvara valitsemise põhimõtteid. PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kuna korteriomand kui ühisvara hulka kuuluv ese oli jagamata, kohaldusid selle valitsemisele endiselt ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise sätted.
61.Kostja esitas tõendid selle kohta, et ta on kandnud alates abielu lahutamisest korteriomandiga seotud kulud üksi (maksed AS-le Tallinna Küte, AS-le Maket Kinnisvara ja Eesti Energia AS-le). Ringkonnakohus leiab, et hageja solidaarvõlgnikuna on kohustatud kostjale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist hagejale langeva solidaarkohustuse osa eest. VÕS § 69 lg 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Tähtsust ei ole asjaolul, kas hageja vaidlusaluses korteris elas või mitte, sest ühisomanikuna peab ta kandma omandi valitsemisega seotud kulusid sõltumata oma tegelikust elukohast.
62.Ringkonnakohtu hinnangul ei pea hageja kandma üksnes neid kulusid, mis on tekkinud seoses eluruumis elamisega, nagu mõõdetavad kulud vee- ja kanalisatsiooni ning elektri eest. Kuna maakohus lähtus ekslikult eeldusest, et hageja ei ole kohustatud korteriomandi ühisomanikuna korteriomandiga seotud makseid tasuma, kuna ta seal ei elanud, ei selgitanud kohus ka välja kulude suurust, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul see kindlaks teha. Sarnaselt pangalaenuga seonduvate maksetega tuleb maakohtul otsustada ka see, kuidas selle summa tasumine kostjale toimub, st kas hageja tasub selle kostjale oma olemasolevate rahaliste vahendite või korteriomandi müügisummast talle maksmisele kuuluva raha arvel.
63.Ühisvara jagamisel, sh korteriomandiga seonduvate maksete kindlakstegemisel ei oma tähtsust poolte ühise lapse ja hageja tütre ülalpidamisega seonduvad asjaolud, nagu maakohus ekslikult leidis. Samuti ei ole tähtsust sellel, kes vaidlusaluses korteris ja millises toas elavad (elasid) ega see, kas kostja kuritarvitab alkoholi või mitte. Maakohus pidas neid asjaolusid ebaõigesti oluliseks, jättes samas eelmenetluses välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning neid kinnitavad tõendid (TsMS § 392). Samuti ei järginud maakohus TsMS § 238 lg-t 1, mille kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tunnistajate ülekuulamine küsimuses, kes ja kus mingil ajal elasid ning kas kostja kuritarvitab alkoholi või mitte, oli asjakohatu ning menetlust ja menetlusosalisi põhjendamatult koormav.
64.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, mil viisil jõudis kohus järelduseni, et hagejal tuleb kostja kasuks välja mõista hüvitis 400,40 eurot. Samuti ei ole kohtuotsuses põhjendatud, miks kohus ei rahuldanud kostja nõuet, et korteri müügist saadav raha tuleb kanda poolte pangakontodele.
65.Ebaõige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus eelistas hagejat ja rikkus poolte võrdsuse põhimõtet, kui vabastas hageja riigilõivu tasumisest. Hagejale menetlusabi andmine tema halva majandusliku seisundi tõttu ja riigilõivu kulu riigi kanda jätmine ei riku kostja õigusi.
66.Kuna maakohus ei ole asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid välja selgitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja tühistatud osas ise lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelnimetatud puudused kõrvaldada. Vajadusel tuleb tagada pooltele ka võimalus esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
67.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Taotluse lahendamine
68.Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse 09.05.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluses palus hageja kanda protokolli taotluses toodud laused.
69.Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist.
70.Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud tekstiga. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.