Rein Pokk Istungisekretär Sibille Jüring juuresolekul
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
19. mai 2017, Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
2-17-3761 A.’i hagiavaldus B. ́i, C. ́i, D. ́i ja E. ́i (seaduslik esindaja F.) vastu väljamõistetud elatisraha suuruse muutmiseks
Tsiviilasja hind
4230 eurot (470€/kuus x 9 kuud - TsMS § 125 ja 129 lg 2)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. (ik xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx), hageja lepinguline esindaja: v.adv. Vahur Krinal (e-post [email protected]) Kostja 1: E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx), Kostja 2: C. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx), Kostja 3: B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx); Kostja 4: D. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx), kostjate seaduslik esindaja F. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx)
Menetlemise viis
08.05.2017 istungil osalesid hageja es. adv. V. Krinal ja kostjate es. F..
RESOLUTSIOON
1.Rahulda A.’i hagi väljamõistetud elatise muutmiseks kostja E.’i vastu ning jätta hagi kostjate C.’i, B.’i ja D.’i vastu rahuldamata.
2.Muuta Pärnu Maakohtu 25.04.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-2807 kindlaksmääratud A.’i (ik xxxxxxxxxxx) ülalpidamise kohustust E.’i (ik xxxxxxxxxxx) ees selliselt, et alates 09.03.2017 on A. täielikult vabastatud E.’ile elatise maksmisest F.’i pangakontole. Muus osas jääb Pärnu Maakohtu 25.04.2016 kohtumäärus nr 2-16-2807 kehtima.
Menetluskulud jäävad poolte endi kanda TsMS § 162 lg 3 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud
2-17-3761 tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja nõue (tlk. 8-9), hagi asjaolud. 09.03.2017 esitas A. teda lepinguliselt esindanud advokaat V. Krinal vahendusel Pärnu Maakohtusse hagiavalduse, milles palub vähendada temalt väljamõistetud elatisraha ja mõista hagejalt kostjate B.’i ja C.’i kasuks elatis igakuiselt 470 €. Hagiavalduse asjaolude kohaselt Pärnu Maakohtu 25.04.2016.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 216-2807 on A.`ilt välja mõistetud igakuine elatis B., C., D. ja E.`ile igakuiseks ülalpidamiseks 215.eurot kuus, seega kokku 860.- eurot kuus kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära mis on käesolevast aastast 235 eurot. Seega käesolevast aastast peaks A. kandma lastele elatisraha 4 x 235.- eurot = 940.- eurot. Alates 23.01.2017.a. elab A.`i juures ja tema täielikul ülalpidamisel poeg E. (isikukood xxxxxxxxxxx). E. saab käesoleva aasta detsembris xxxxxxxxxxxxx. Algul elasid nii A. kui ka E. A. emale kuuluvas korteris, kuid alates veebruari keskpaigast käesoleval aastal üürib A. tuttavalt korterit, kus Ta koos E.ega elab. E. on korduvalt kinnitanud, et soovibki alaliselt isa juurde elama jääda. Seega A. on nõus tasuma kõik E.ega seonduvad kulud ja tasuma laste emale, F.`ile elatisraha veel kahe lapse eest. D.i ülalpidamiskohustus on kaetud E.i ülalpidamiskohustusega.
2.Kostjate 28.03.2017 kirjalik vastus (tlk. 19-23) ja edasine menetluse käik Kostjate seaduslik esindaja, laste ema F. 28.03.2017 kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata või läbi vaatamata. Kompromissina on kostjate seadusliku esindaja hinnangul võimalik, et hageja tasub jätkuvalt kolme emaga elava lapse B.i, C.i, D.i elatise miinimummääras, st 2017.a 3 x 235 eurot kuus. E.i eest elatise tasumisest hageja vabastada alates 01.03.2017. Alates veebruar 2017 on kostjate ema tasunud hagejale E.i eest elatist riikliku miinimumi ulatuses, millest on maha arvestanud F.’i poolt vahetult tehtud kulutused E.ile. Sellise makseviisi jätkamine on põhjendatud, sest kostjate ema omab lepingulisi kohustusi lapse eest kuni xxxxxxxxxx. Samuti on kostja ema seotud rahaliselt lapse planeeritud vabaajategevustega 11.06 ja 26.08.2017. Kostjate esindaja leiab, et hagi ese on ebaselge. Tsiviilasja nr 2-16-2807 kohtumäärusest tulenevalt on kehtiva kohtumäärusega juba kinnitatud hageja A.’i kohustus tasuda B. ja C.ile elatist miinimummääras. Hagis esitatud elatise vähendamise nõue on ebaselge, puuduvad ajalised määratlused, nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata. E. ei ole alates 23.01.2017.a. hageja täielikul ülalpidamisel, seda kinnitavad käesolevale vastusele lisatud kostja ema poolt tehtud maksete tõendid. E.’il on tuvastatud erivajadus (diagnoos alates 3. eluaastast). 15-aastane E. lahkus kodust teisipäeval, 24.01 kl 19 (mitte 23.01) omal soovil ilma, et vanemad oleksid sellise kokkuleppe eelnevalt teinud. Lahkumise põhjus oli suurema vabaduse saamine. Samas on E. eemal elatud aja jooksul otsinud ise korduvalt emaga kontakti, paludes transportimist, söögiraha, vajalike vahendite ostmist, viibinud peale kooli ja enne treeninguid emakodus. Vanemana on ema toonitanud, et on alati olemas, kui laps vajab ja julgustanud teda sidet ema ja nooremate vendadeõega hoidma. Lahkumine on kaasa toonud lapse ärevuse süvenemise, katkes lapse psühholoogiline ravi Pärnu haigla heaolukeskuses, tekkinud on puudulikud õppetulemused. Hageja osaleb kolme ülejäänud lapse elus tasudes ainult igakuiselt kohtu poolt määratud elatise ja D.i eest õppemaksu Xxxxxxxxxx 6,10 eurot kuus. Kostjate ema on kõnealuse perioodi jooksul (alates 23.01.2017 kuni tänaseni, osaliselt ka edaspidi) omanud hagejaga elava lapse E.’i kulude katmiseks nii lepingulisi kui ka lapse poolt palutud väljaminekuid, mida tõendavad lisatud maksekviitungid, tõendid ja kuludokumendid (lisa 1 - 8). Seetõttu ei pea kostjate seaduslik esindaja (ema) õiglaseks tasaarveldada D.i ja E.i elatised. Ka on kostjate ema kulutused hetkel emaga elavate laste osas viimaste harrastustest (laulukoor,
2-17-3761 ratsa treeningud) ja tervislikest eripäradest (7-aastane laps on keskmise puudega, kaks last kolmest on prillikandjad) tulenevalt oluliselt suuremad kui riiklik elatusmiinimum. Samas omab ema hetkel ja ka lähikuudel lepingulisi kohustusi hagejaga elava lapse E. suhtes. Lapse emal on lepingulisi makseid E.i osas xxxxxxxxxx-ni. Seetõttu leiab kostjate ema, et paar kuud enne õppeaasta lõppemist ei ole otstarbekas hakata lepinguid ümber sõlmima, sest see on töömahukas ja ei too kaasa rahalise makse muutust (kuutasu lapse eest on samasugune sõltumata kumb vanem lepingu sõlmib). Samuti on emal lepingute sisust lähtuvalt teostatud ettemaksud aprill ja mai 2017 eest (õppemaksude tasumine toimub osamaksetena kaks või kolm korda õppeaastas vastavalt lepingule). Seoses mitmetes treeninggruppides ja pilliõppes osalemisega, on ema aastaid teostanud söögiraha ülekandeid laste E.i ja D.i pangaarvetel. Raha on vajalik, et laps saaks peale kooli ja enne treeningut süüa. Et säiliks lapse stabiilne toimimine ja arvestades, et tegu on sel aastal xxxxxxxxxxxxx saava noormehega, soovib kostjate ema, et 80 eurot kuus (osamaksetena 20 eurot nädalas) ema poolt elatisena makstavast rahast kanda üle E.i arvele. E. on suusõnaliselt kinnitanud, et ei oma eelistust kumma vanemaga toimub vajalike riiete, koolitarvete või vabaajavahendite soetamine. Sellest lähtuvalt on ka hetkel toimunud hoolimata hageja juures elamisest ema poolt vajalike õppe- ja vabaajavahendite soetamine (kooskõlas hagejaga uus telefon, trummiharjad, teatri ja kontserdipiletid). Toimunud kulutustest ja püsivatest lepingutest on kostja ema enne hageja poolset hagi esitamist hagejat korduvalt nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult informeerinud e-kirjadega. Samuti tegi kostja ema omapoolse kompromissettepaneku kirjalikult, mistõttu loeb kostja ema hageja hagi esitamist põhjendamatuks ja kuritahtlikuks. Seetõttu palub hagiga seotud kulutused sõltumata lahendist hageja kanda jätta. Viimast ka põhjusel, et kostjate ema ülalpidada on pere kolm nooremat last ja et tal puuduvad võimalused lisakulutusteks. 13.04.2017 kirjaliku seisukohavõtus (tlk. 54-55) hageja vaidles kostjale vastu ja leidis, et muutunud olukorras on igati õiglane, kui hageja kannab täielikult E.e ülalpidamise ning maksab kahe noorema lapse elatist kokku 470 € kuus. 08.05.2017 toimunud kohtuistungil jäid pooled seniste seisukohtade juurde. Hageja palus hagi rahuldada, leides, et E. on täielikult A.i ülalpidamisel, mis tasaarveldab ka D. ülalpidamise kohustused, kuna täna on olukord muutunud võrreldes 25.04.2016 kohtumääruse tegemise ajaga, mil kõik elasid ema juures. Kui üks laps elab ema juures, teine isa juures, ei teki vastastikku kohustusi üldjuhul. Kostjate esindaja ei ole nõus elatise vähendamisega, elatis määratakse lapsepõhiselt, elatis on seotuid selle konkreetse lapsega. D. ja E.e ülalpidamisekulud ei ole võrdsed. Ei ole õige, et E. on täilikult isa ülalpidamisel, ema tasub E.e huvialade eest, mobiili eest, trahvi, annab söögiraha. Elatis määratakse inimesele kes ei osale lapse kasvatamisel ja tema ülalpidamisel, ema osaleb E.e ülalpidamisel ja kasvatamisel. A. ei ole märtsis, aprillis maksnud elatist hagejale E.e eest. D. elab täilikult emaga ja sõltub täielikult A. elatise maksmisest.
Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite, poolte seisukohtadega istungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
2-17-3761
4.Ülalpidamiskohustuse õiguslikud alused, eeldused, elatise maksmise viis ja ulatus. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks alaealise lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi ja tema kasvatamise kulutusi. Lisaks arvestatakse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel kooskõlas PKS §-dega 102 ja 104 ülalpidamist andma kohustatud vanema varalise seisundiga. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem täidab ülalpidamiskohustust muul viisil. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2017 kehtiva töötasu kuupalga alammäära 470 € järgi on elatise miinimum 235 € kuus . PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud miminaalse elatise suuruse muutumisega. Riigikohus on ka selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). PKS § 102 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem ei vabane elatise maksmise kohustusest üldjuhul ka siis, kui ta on olukorras, kus tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ta ei ole võimeline pärast elatise maksmist enam endale tavapärast elatustaset tagama. Sellisesse olukorda sattunud vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra.
5.Kompromissmäärusega kokkulepitud elatise vähendamise nõue. Nähtuvalt kohtu poolt asja juurde võetud Pärnu Maakohtu 25.04.2016 määruse resolutsiooni punktist 2 tsiviilasjas nr 2-162807 (tlk. 86-87, jõustunud poolte edasikaebeõiguse välistamisega 26.04.2016) on pooled sõlminud kompromissi, millega hageja A. on kohustunud maksma laste B., sündinud xxxxxxxxxx.a.; C., sündinud xxxxxxxxxx.a.; D., sündinud xxxxxxxxxx.a., ja E., sündinud xxxxxxxxxx.a., ülalpidamiseks elatist igakuiselt igale lapsele summas 215 eurot alates 01.04.2016.a, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära igale lapsele iga kuu 29.ks kuupäevaks laste B., C., D. ja E. täisealiseks saamiseni F. arveldusarvele XXXXXXXXXX selgitusega „elatis“. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hiljemalt alates 24.01.2017 elab üks lastest, 15-aastane E. mitte F.i, vaid A.’i juures. Esitatud hagis A. palub vähendada kompromissiga võetud kohustust aga mitte üksnes E.’ile makstava elatise võrra, vaid lugeda E.’i ülalpidamisekohustuse täieliku täitmisega kaetuks A.’i ülalpidamise kohustus D.’i ees, ning kohustada hagejat maksma elatist kahele nooremale lapsele – B. ja C.’ile kokku summas 470 eurot. Hageja leiab, et kuna kummagi vanema juures elab üks laps ja sellega on kohustused vastastiku võrdsed, siis peab elatist mksma üknses ülejäänud laste eest, muid aluseid, sh PKS §-s 102 tulenevaid (töövõimetus, teised lapsed vms) hageja elatise vähendamiseks esile ei toonud.
6.Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab üldjuhul samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. TsMS § 459 lg 1 järgi on võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi juhul, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt
2-17-3761 muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Samas lahendis märgib Riigikohus, et TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Kohus nõustub kostjate esindajaga selles, et 25.04.2016 kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks kolme kostja, so D.’i, B.’i ja C.’i puhul ei ole hageja nõudel õiguslikku alust, kuna PKS § 96, 97-101 sätestatud ülalpidamise kohustuse täitmise eeldused püsivad - lapsed elavad jätkuvalt ema juures ja pooltel ei ole vaidlust PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras kokkulepitud elatise suuruse üle. Elatise suurust saab aga muuta, täpsemalt hageja 25.04.2016 jõustunud kohtumääruse kui kehtiva täitedokumendi alusel tekkinud elatise kohustuse täitmisest vabastada kostja E.’i suhtes, kuna E.’i puhul on tänaseks asjaolud võrreldes 25.04.2016 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ja laps elama asumisega hageja juurde on PKS § 97 lg 1 ja § 100 lg 2 nimetatud eeldused A.’ilt E.’i kasuks elatise nõudmiseks ära langenud. Seega saab käesoleval juhul hageja nõuda kostja E.’ilt kohtulahendiga kindlaks määratud elatise suuruse muutmist alates hagi esitamisest, so alates 09.03.2017. Kui elatise tasumise osas on sõlmitud kohtulik kompromiss nagu antud juhul, siis on sarnases olukorras Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 öelnud järgmist: Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma.
7.Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejal on võimalik E.’ile täieliku ülalpidamise tagamisega lugeda kaetuks hageja kohustus D.’i ülalpidamiseks. Kostjate esindajal on sellisele tasaarvestusele peamiselt 2 vastuväidet: 1) hageja ei kanna E.e ülalpidamiskulusid täielikult ja üksi, vaid lapse ema F. osaleb samuti igakuiselt lapse ülalpidamises vastavalt vajadusele söögiraha, huvitegevuseks vajalike summade jms andmisega; 2) E.e ja D. ülalpidamise kulud ei ole võrdsed, kuna E. on 3. eluaastast alates puudega ning tema kulud võivad olla suuremad, samuti ei ole hageja põhjendanud, miks peaks just D.’i , mitte mõne teise lapse ülalpidamiskulud E.e ülalpidamiskuludega tasaarvestama. Kumbki pool ei too välja tema juures elava laste konkreetset igakuiste kulude arvestust, kuid F. on tõendanud (tlk 29-47), et ta on kandnud ka alates E.e isa juurde elama asumisest, so peale 24.01.2017 olulisel määral E.e ülalpidamise kulusid, sh mobiilside arved ca 10 € kuus, söögiraha igakuiselt 80 €, lapse huviringide õppemaksud ja kulu (Pärnu Spordikoolis malering märts-aprill 2017 86 €, sõudmine märts-aprill 2017 summas 129 €, Jana Trink Erakooli löökpilli eriala õppemaks märtsis 2017 summas 126 € jne), millega on tuvastatud, et E.’i ülalpidamine ei ole täielikult hageja peal ning seda ei saa lugeda üks-ühele kaetuks F.’i juures elava lapse täieliku ülalpidamise kuluga. Kohus leiab ka, et hageja taotletud viisil ülalpidamise kohustuste ühepoolselt tasaarvestamine ei ole õiguslikult lubatav ega seaduslik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada: ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Samuti kuni 30.06.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 72 järgi ei olnud lubatud elatise tasaarvestus ja tagasinõudmine. Kuna VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada, ei ole oluline antud asjas tuvastada ka vastastikku nõuete suurust. Antud juhul hageja taotletud viisil tema ülalpidamiskohustuse piiramine D.’i suhtes ülaalpidamiskohustuste vastastikuse tasaarvestuse korras oleks ebamõistlik ja teist vanemat ei saa
2-17-3761 sundida D. ülalpidamiskohustust üksinda täitma. Hagejal E.’i seadusliku esindajana oleks õigus nõuda PKS § 96 ja 97 alusel ülalpidamiskohustuse täitmist vanemalt, kes lapsega koos ei ela ehk F.’ilt ning juhul, kui kõigi laste ülalpidamise kohustuste suurused on tuvastatud ja konkreetselt teada, siis välistatud ei ole poolte kokkulepped kohustuste täitmisel, so elatise summade vastastikuse väljamaksmise osas, st kui pooled leiavad, et nende vastastikused kohustused mingis ulautses kattuvad ja lihtsam on nende rahaline tasaarvestamine, saavad nad kokkuleppida, et loevad kohustused kaetuks ja summasid oma kontole ei küsi. Seega kohus jätab rahuldamata hageja nõude tema poolt E.’i täieliku ülalpidamise tasaarvestamisega D.’i suhtes ülalpidamiskohustuse täitmisega.
8.Kohus leiab, et kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt ja ühe kostja suhtes ning kolme kostja suhtes jäetakse rahuldamata, siis käesolevas asjas on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kohtule teadaolevalt on asjas tekkinud menetluskuludeks hageja kulutused lepingulise esindajale, kostjal lepingulist esindajat menetluses ei olnud, hagi ise on riigilõivuvaba RLvS § 22 lg 1 alusel. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.