lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-8191/12

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 06.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-24-8191/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1207
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-8191

Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2025, Pärnu Tsiviilasi

C. pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur A. hagiavaldus B. vastu kinnisasja kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, kinnisasja omandi üleandmisele kohustamiseks ning kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmisele kohustamiseks

Tsiviilasja hind

23 500 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: C. (isikukood XXX, surnud XXX) pärandvara pankrotihaldur A. (isikukood: XXX, e-post XXX); Kostja: B. (isikukood XXX, e-post: XXX)

hagist loobumise tõttu, kirjalik

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu C. pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri A. loobumine hagist B. vastu C. ja B. vahel 03. veebruaril 2023. a sõlmitud kinnisasja (registriosa nr XXX, asukoht XXX) kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, kostja kohustamiseks anda kinnisasja omand tagasi pärandajale ning anda kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajalikud nõusolekud.
2.Menetluskulud jäävad kostja B. kanda. Hageja kinnitusel on kostja kohtuvälise kokkuleppega menetluskulude hagejale hüvitanud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
3.Vabastada B. 610 euro suuruse riigilõivu, mille tasumisest pankrotihaldur hagiavalduse esitamisel oli vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Pärnu Maakohtu menetluses on C. (surnud XXX) pärandvara pankrotihalduri A. hagi B. vastu kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, kostja kohustamiseks kinnisasja omand pärandvarasse (pärandaja omandisse) tagasi anda ning anda nõusolekud kinnistusraamatu registriossa B. kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse C. (isikukood XXX, surnud XXX.a). Hageja taotles hagi tagamiseks seada vaidlusalusele kinnisasjale keelumärge ning tasus hagi tagamise riigilõivu 70 eurot.
2.10. jaanuaril 2025 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse, milles teatab, et pooled

Tsiviilasi nr 2-24-8191 sõlmisid kohtuväliselt kompromissi, mille alusel tasus kostja C. pärandvara (pankrotis) pankrotivara hulka 13 800 eurot, mille arvel on võimalik rahuldada kõik pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate nõuded, katta pankrotimenetluse kulud ning lõpetada pankrotimenetluse. Kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõuded rahuldanud, siis hageja loobub hagist. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest.

3.Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjale ja küsis temalt selle kohta arvamuse. Kohus selgitas kostjale, et kuna hageja loobus hagist seetõttu, et kostja pärast hagi esitamist hageja nõuded rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda, sh võidakse kostjalt välja mõista riigilõiv, mille tasumisest pankrotihaldur riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 51 alusel oli vabastatud.
4.Kostja B. 03. veebruaril 2025 vastuväiteid menetluse lõpetamisele ei esitanud. Kostja selgitas, et enne kokkuleppe sõlmimist A. kinnitas kostjale, et summa 13 800 eurot on lõplik summa ja sinna ei lisandu enam ühtegi kulu. Sellest summast oli võlausaldajate nõudeid kokku summas 7103,96 eurot, ülejäänu ehk 6696,04 eurot olid menetluskulud, millest kostja arvates võiks piisata. Kostjale teadaolevalt pidi see summa sisaldama hagi tagamise riigilõivu 70 eurot. Kostja teatas, et tema majanduslik seis on hetkel väga halb, tal ei ole võimalik tasuda riigile riigilõivu. Kostja on lapseootel ja tööle nii pea ei saa, viimased sündmused on väga suure augu rahaasjadesse löönud, mistõttu kostja taotleb teda menetluskulude hüvitamisest vabastada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). TsMS § 431 lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Menetluskulude jaotus
6.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg-st 5 tulenevalt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praeguses asjas hageja loobub hagist seetõttu, et on kostja on nõude tasunud pärast hagi esitamist ja kostjale kättetoimetamist. Seega jäävad kulud kostja kanda.
7.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate kulude suuruse. TsMS § 174 lg 1 teise lõike kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
8.Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud ega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja menetluskuluks selles asjas on 70 eurot hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõivu. Hagiavalduse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumisest oli pankrotihaldur RLS § 22 lg 2 p 5 1 alusel vabastatud. Lepingulist esindajat hagejal menetluses ei olnud. Hagist loobumise avalduses hageja kinnitab, et kostja makstud summa on piisav võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kõigi kulude katmiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 1 p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ka halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 146 lg 1 p 3 kohaselt tasutakse massikohustused ja pankrotimenetluse kulud pankrotivarast enne jaotiste alusel raha väljamaksmist. Seega saab järeldada, et kostja makstud summaga on hõlmatud ka hageja tasutud 70 euro suurune hagi tagamise riigilõiv. Kuna hüvitatavad menetluskulud pooltel puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude suurust.
9.TsMS§ 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-8191 kasuks väljamõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asja tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tsiviilasja hinnaga 23 500 eurot hagi esitamisel nõutav riigilõiv on 1260 eurot (kohus kostjale selgitusi andes lähtus hagiavalduses märgitud ekslikust hagihinnast 20 000 eurot, millelt nõutav riigilõiv on 1050 eurot, tegelik hagihind on 20 000 +3500 = 23 500 eurot).

10.Riigilõivu tasunud hagejal oleks hagist loobumise korral TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel õigus taotleda riigilt poole riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et seda proportsiooni tuleb arvestada ka kostjalt riigilõivu riigituludesse väljamõistmisel juhul, kui hageja oli hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega tuleks kostjalt riigituludesse välja mõista 1260 eurost 1⁄2 ehk 610 eurot.
11.TsMS § 190 lg-test 3 ja 4 tulenevalt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse, kui hageja loobub hagist ja asjas menetlus lõpetatakse seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. TsMS § 190 lg 7 järgi kohus võib mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et selle asja asjaolusid (asjas istungeid ei toimunud, vaidlus lahenes umbes poole aasta jooksul kohtuväliselt poolte kokkuleppega, mille alusel kostja tasus pankrotivarasse suurema rahasumma, kostja on praegu lapseootel ning majanduslikult raskes olukorras), on põhjendatud ja õiglane vabastada kostja 610 euro riigilõivu riigile hüvitamise kohustusest.
12.TsMS § 442 lg 5 (koostoimes § 463 lg-ga 2) alusel kohus lahendab menetlust lõpetavas kohtumääruses rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja taotlusel kohus 24. mai 2024 määrusega seadis hagi tagamiseks vaidlusalusele kinnisasjale keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks pankrotihaldur A. kasuks. Haldur on kompromissläbirääkimiste käigus andnud nõusoleku keelumärke kustutamiseks ja kinnistu võõrandamiseks. Kinnistusraamatu andmetel on 24. mai 2024 kohtumääruse alusel kinnistu registriosa nr XXX III jakku kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks 13. jaanuaril 2025 kustutatud pankrotihalduri avalduse alusel. Kinnisasi on võõrandatud uuele omanikule, XXX-le. Kuna hagi tagamise määruse alusel seatud keelumärge on hageja avalduse alusel kinnistusraamatust juba kustutatud, ei ole kohtul vajadust otsustada hagi tagamise abinõude rakendamise lõpetamist. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja