Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.V. (hageja) eestkostja Kohtla-Järve linn (Linnavalitsuse kaudu) esitas 18. augustil 2016 Viru Maakohtule hagi T.V. (kostja) vastu elatise saamiseks seadusjärgses miinimummääras ja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitise saamiseks ühe aasta eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Viru Maakohtu 19. juuni 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-15081 piirati kostja isiku- ja varahooldusõigust hageja suhtes ja määrati hageja eestkostjaks Kohtla-Järve Linn (Linnavalitsuse kaudu). Hageja on riiklikul ülalpidamisel ning elab alates 9. aprillist 2013 Kohtla-Järve Lastekodus. Kostja ei huvitu lapse elust, ei käi last külastamas, ei täida vanemakohustusi ning ei maksa elatist. Eestkostjale teadaolevalt on kostja töökohaks OG E. AS.
2.Kostja tunnistab hagi osaliselt, s.o 30 euro ulatuses. Kostja vajab puude tõttu ravimeid. Kostja sissetulekuks on miinimumpalk. Kostjal on laenukohustused, mida kostja igakuiselt tasub. Kostja omandis on 2-toaline korter asukohaga XXX Kohtla-Järve. Kommunaalkulud on talveperioodil väga suured.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 12. jaanuari 2017 otsusega rahuldati hageja hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks alates 19. augustist 2016 summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni kostja täisealiseks saamiseni 9. septembril 2018. Maakohus jättis hageja nõude ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist rahuldamata. Poolte menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kostjal on hageja ülalpidamiskohustus perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi. Hageja seaduslik esindaja soovib elatise välja mõistmist seadusega sätestatud miinimummääras. Kostja väitel suudab ta elatist maksta 30 eurot kuus. Kostjal on raske puue kestusega alates 31. detsember 2014 kuni 31. detsember 2017 ning kostjal on töövõime kaotus 80% (tl 42). Kinnisturaamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga XXXX Kohtla-Järve (registriosa nr XXX). Pangakonto väljavõtte kohaselt ajavahemikul 1. märtsist 2016 kuni 31. augustini 2016 saab kostja igakuiselt pensioni 254
eurot 98 senti ja sotsiaaltoetust 41 eurot 17 senti kokku 296 eurot 15 senti ning kuue kuu keskmine töötasu on 367 eurot 6 senti (tl 50-56) kuus. Maakohus leidis, et kuna kostja sissetulek on koos pensioni ja palgaga keskmiselt 663 eurot 21 senti kuus, siis puudub alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Maakohtu hinnangul on kostja võimeline maksma kostjale elatist miinimummääras, säilitades enda võrdväärne ja vajalik minimaalne elustandard. Maakohus jättis kahju hüvitamise nõude tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest rahuldamata, sest hagis ei ole välja toodud ega ka tõendatud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus leidis, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel oleks tegemist märkimisväärse summaga (2500 eurot), mille täitmine käiks kostjale ilmselgelt üle jõu ja asetaks kostja tõenäoliselt väga raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuisele miinimummääras elatise maksmisele täitma veel ühekordse kohustuse, mis ületab kostja kuu sissetulekut rohkem kui neljakordselt (PKS § 108). Kohtu hinnangul ei ole kostja võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma ning see võib kaasa tuua ka olukorra, kus kostja jääb ilma eluasemest.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 150 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt elab hageja Kohtla-Järve Lastekodus. Kostja sissetulekuks on miinimumtöötasu ja riiklik pension. Kuludeks on krediit 72 eurot 38 senti, kommunaalkulud 124 eurot 90 senti, elekter 16 eurot 42 senti, televisioon 13 eurot 7 senti, internet 17 eurot 45 senti, Tele2 9 eurot 4 senti, ravimid 40 eurot. Kui kostja peaks tasuma veel 215 eurot lapsele, siis ei jääks kostjale enam midagi.
5.Hageja kostja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. Maksu-ja Tolliameti väljavõtte kohaselt on kostja töötasu OG E. AS-is viimase 12 kuu jooksul ajavahemikus 1. märts 2016 kuni 1. veebruar 2017 keskmiselt 400 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti toetuste väljavõtte kohaselt on kostja igakuine sotsiaaltoetus 254 eurot 98 senti ning täiendavalt makstakse talle igakuiselt ravimite toetust 41 eurot 17 senti. Seega on kostja igakuine sissetulek kokku keskmiselt 696 eurot 15 senti, mis on piisav rahuldamaks kostja enda vajadused ja PKS § 101 lg-st 1 tulenevas miinimummääras hageja vajadused. Kostja poolt viidatud väljaminekud kulutustele internetile, televisioonile jne, ei ole asjakohased ning nende mugavuste puudumine ei kahjusta kostja enda tavapäraseid vajadusi, vaid kostja peab piirama oma vajadusi. Samuti ei ole kostja laenukohustus seotud lapse elukvaliteedi parandamisega. Arstiravimite soetamiseks toetab Sotsiaalkindlustusamet puudutatud isikut igakuiselt ravimite toetusega 41 euro 17 sendiga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud asjas olevaid tõendeid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude elatise välja mõistmiseks kahjuhüvitisena üks aasta tagasiulatuvalt enne hagi esitamist.
Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude alates elatise väljamõistmiseks alates 19. augustist 2016 summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni kostja täisealiseks saamiseni s.o
9.septembril 2018. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde kostja kontoväljavõtte perioodist 1. juuli 2016 kuni 29. jaanuar 2017. Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast koos apellatsioonkaebusega esitatud Elioni järelmaksu lepingut, Sotsiaalkindlustusameti otsuseid nr 1168096 ja nr 1168094. Nimetatud dokumendid on kostja poolt varasemalt esitatud maakohtule (tl 33-38, tl 40-43). Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast ka Hansapost OÜ osamaksete tasumise müügilepingut koos lisadega kuna nimetatud dokument ei puutu asjasse. Nimetatud dokumendid kuuluvad kostjale tagastamisele.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud PKS §-st 101, mis sätestab minimaalse elatise suuruse alaealisele lapsele. Viidatud paragrahvi lõikest 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2016. a 215 eurot kuus ja 2017. a 235 eurot kuus. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuigi tegemist on näidisloeteluga (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13) on ringkonnakohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid elatise vähendamise aluseks. Kuigi kostjale on määratud töövõime kaotus 80%, kostja töötab ja saab töötasu 396 eurot 22 senti. Lisaks on kostja sissetulekuks töövõimekaotuse pension 254 eurot 98 senti ning hüvitatakse ravimite kulu 41 eurot 17 senti. Kokku on kostja igakuine sissetulek 692 eurot 37 senti (396,22+254,98+41,17). Vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga (vt Riigikohtu
19.oktoobri 2015. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-119-15, p 11). Samas on praegusel juhul kostjale tagatud hagejale elatise maksmisel PKS § 101 lg-s 1 nimetatud määras igakuine sissetulek, mis võimaldab tema igapäevased vajadused rahuldada.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2017 kohtumäärusega võimaldati pooltel esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 28. aprill 2017. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju esitanud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
9.Apellatsioonkaebuse esitamisel on kostja 3. veebruaril 2017 tasunud riigilõivu 50 eurot. RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on elatise vaidlus riigilõivuvaba. Kostjal on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 (viiskümmend) euro tagastamist kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.