2.Välja mõista EK elatis oma alaealiste laste ülalpidamiseks alates 05.10.2016 järgmiselt:
2.1.KK kasuks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus (hagiavalduse esitamise ajal 215 eurot kuus, otsuse tegemise ajal 235 eurot kuus) kuni x KK täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx;
2.2.OK ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alam-määra kuus (hagiavalduse esitamise ajal 215 eurot kuus, otsuse tegemise ajal 235 eurot kuus) kuni x OKT täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
EK peab otsuse punktis 2 välja mõistetud elatised maksma MK arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx iga kuu eest ette. Selgitusse märkida vastavalt „K elatis“, „O elatis“.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-122998 kannab EK täies ulatuses.
2.Hagejatel menetluskulusid ei ole.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
05.10.2016 esitasid KK ja OK Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse EK elatise saamiseks kummalegi 215 eurot kuus. 31.10.2016 esitas EK vastuväite kohtu 17.10.2016 makseettepanekule. 18.11.2016 andis makskäsuosakond nõude üle Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale menetlemiseks hagimenetluses. 05.12.2016 esitasid hagejad kohtule oma nõuded hagiavaldusele ettenähtud vormis. 08.12.2016 võttis Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja KK ja OK hagi EK vastu elatise nõudes menetlusse.
HAGEJATE NÕUDED JA ASJAOLUD
Alaealised hagejad nõudsid 05.10.2016 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses mõlemad oma isalt EK elatist 215 eurot kuus (tl 2-3). Tsiviilasi nr 2-16-122998
05.12.2016 esitatud hagiavalduses nõuavad mõlemad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 05.10.2016 (tl 49-51). Elatise nõude põhjenduste kohaselt lõppes hagejate vanemate kooselu 2008 veebruaris (tl 55). Isa pole nende aastate jooksul kordagi hagejatele elatist maksnud. Hagejad kinnitasid, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega (tl 51).
KOSTJA VASTUVÄITED
Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja hagejate nõudele vastuväite põhjendusega, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas. Ta kannab karistust xxxx xxxxxxx alates 17.08.2015 kuni 17.04.2017, tema tervis on kahjustunud (maks, magu) ja raviks vajab ta ravimeid elu lõpuni. Tal pole mingit vara, samas on tal SEB Pangas täitmata nõudeid üle 11000 euro. Enne vangistust ta töötas ja sai kätte miinimumpalka. Vabanedes tal tööd pole ning on väheusutav, et ta endisesse firmasse tagasi tööle saab. Kohtu poolt on temale määratud elatise maksekohustus AK suhtes. Uue elukaaslase AK on tal ka ühine poeg RK (sündinud xx.xx.xxxx). Lisaks on elukaaslasel veel neli last, keda nad üle kahe aasta on koos kas-vatanud. Elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel, saab veidi üle 400 euro laste raha ning lisaks toetused valla poolt ja abi toidupangast (tl 13-16). 23.11.2016 maksekäsuosakonnale esitatud vastuväite lisa “Võlgniku andmete loetelu sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta” kohaselt on võlgniku ülalpeetavad tütar AK (elatis 1/2 miinimumpalgast) ja poeg RK. Võlgnikul sissetulek ja vara puudub (tl 42-43, 44-45). 29.12.2016 vastuses hagile tunnistas kostja hagi ja palus elatise väljamõistmisel võtta arvesse temalt 26.08.2014 tsiviilasjas nr 2-13-56762 väljamõistetud elatist AK, samuti temaga koos elava poja elatisvajadusega. Kostja palus mõista välja elatised proportsionaalselt laste vahel. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega (tl 68).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
2.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (lahendid nr 3-2-1-3-07, nr 3-2-1-159-12). Uuritud tõendid kinnitavad ja selles ei ole ka vaidlust, et hagejad KK (sündinud xx.xx.xxxx) ja OK (sündinud xx.xx.xxxx) on alaealised ja nende vanemad on MK (end x) ja EK (tl 52-53). Hagejad elavad ema juures. Kostja elab hagejatest eraldi. Eeltoodu tähendab, et kostja on hagejate vanem (isa) ning sellest tulenevalt kohustatud andma oma alaealistele lastele elatist. Alaealised hagejad (kostja lapsed) omakorda on õigustatud saama oma vanemalt (kostjalt) ülalpidamist.
2.05.10.2016 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudsid hagejad kostjalt elatist kummalegi 215 eurot kuus, st avalduse esitamise ajal kehtinud miinimummääras. 05.12.2016 esitatud täpsustatud hagis nõudsid hagejad kostjalt elatise väljamõistmist kummalegi miinimummääras alates 05.10.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Arvestades, et hagejad esitasid kiirmenetluse avalduse kostjalt elatise saamiseks 05.10.2016 loetakse, et hagejad on elatishagi kostja vastu esitanud 05.10.2016. See omakorda tähendab, et hagejad on õigustatud nõudma kostjalt elatise väljamõistmist alates 05.10.2016.
3.Vaidlust ei ole, et kostja ei ole maksnud hagejate ema pangakontole alates 05.10.2016 iga kuu elatist, st pole andnud hagejatele ülalpidamist. Vaidlustamata asjaolu loeb kohus omaksvõetuks. Eelmärgitu kogumis kostja vastuväidetega annavad tunnistust, et kostja vabatahtlikult ka edaspidi ei maksa hagejatele elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Seetõttu on hagejad Tsiviilasi nr 2-16-122998 õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamist kohtu kaudu. 2 (4)
4.PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates 1.jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks 430 eurot ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt alates 01.jaanuarist 2017.a 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51). Eeltoodut arvestades elatise minimaalmäär perioodil 01.01.2016 - 31.12.2016 oli 215 eurot kuus ja alates 01.01.2017 on 235 eurot kuus. Hagejad nõuavadki kostjalt elatist üksnes seaduses sätestatud minimaalmääras. Kohtu hinnangul on seadusega ettenähtud minimaalne elatis ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sellest tulenevalt olukorras, kus elatist nõutakse vaid seaduses sätestatud minimaalmääras, ei pea laste vajadusi põhjendama ega ka tõendama. Laste vajaduste osas puudub poolte vahel ka vaidlus.
5.Maksekäsu kiirmenetluses väitis kostja, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta hagejatele elatist nende nõutud summas – ta viibib kinnipidamisasutuses kuni xx.xx.xxxx, vabanedes tal töökohta ei ole, tema ülalpidamisel on uue elukaaslasega ühine poeg RK (sün-dinud xx.xx.xxxx), tal on tsiviilasjas nr 2-13-56762 välja mõistetud elatise (1/2 miinimum-palgast) maksmise kohustus tütar AK ning lisaks kasvatab oma uue elukaaslase nelja last. Hagimenetluses tunnistas kostja hagejate hagi, kuid palus elatise väljamõistmisel arvesse võtta temalt kohtulahendiga väljamõistetud elatist AK, samuti temaga koos elava poja elatisvajadust. Kostja palus elatised välja mõista laste vahel proportsionaalselt (tl 68). Seaduse mõttest tulenevalt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest üksnes põhjusel, et tal puudub sissetulek või tema sissetulek on liiga väike (PKS § 102 lg 2 esimene lause). Vastupidi. Ka Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama (lahend nr 3-2-1-118-12).
5.1.Seaduse kohaselt on alaealisele lapse ülalpidamiseks makstava elatise vähendamine alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra (st alla minimaalmäära) võimalik vaid mõjuva põhjuse esinemisel. Selliseks mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes hagejatele elatise väljamõistmisel miinimummääras osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 teine ja kolmas lause). Kostja ei olegi väitnud, et hagejatele elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummääras jäävad tema teised lapsed hagejatest vähem kindlustatuks. Kostja taotles lastele elatise välja mõistmist proportsionaalselt, st võrdeliselt. Kostjalt on jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-13-56762 välja mõistetud elatis tütar A K ülalpidamiseks miinimummääras, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alam-määra. Ka hagejad nõuavad kostjalt elatise maksmist minimaalmääras, st kostja tütrega samas ulatuses. Seega on hagejate nõuded kooskõlas kostja sooviga, et tema lastele mõistetakse elatised välja protportsionaalselt, st võrdeliselt. Sellist seisukohta toetab ka asjaolu, et hagimenetluses tunnistas kostja hagejate hagi (tl 68). Kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et temal on tuvastatud osaline või täielik töövõimetus ning et selle tõttu ei saa ta hankida vahendeid kõigi oma laste võrdeks ülalpidamiseks vajalikus ulatuses. Keskealise mehena, kelle töövõimet ei ole piiratud, peab kostja tegema pingutusi ja leidma võimalus hankida vajalikud vahendid kõigile oma lastele võrdselt ülalpidamise andmiseks vähemalt miinimummääras.
5.2.Kostja väide, et ta kasvatab ka oma uue elukaaslase nelja alaealist last, võib iseenesest olla õige, kuid nimetatud asjaolu ei anna alust maksta oma lastele elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostjal puudub iseenesest kohustus ülal pidada lapsi, kes pole tema lapsed. Samas võib kostja seda teha, kuid mitte oma lastele ülalpidamise andmise arvelt. Tõendeid, et kostjal on seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist ka oma praeguse elukaaslase neljale lapsele, kes pole tema lapsed, kostja esitanud ei ole. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hagejate elatise nõuded on põhjendatud. Asjaolusid elatise vähendamiseks alla minimaalmäära kohus ei tuvastanud. Tsiviilasi nr 2-16-122998
6.PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva 3 (4)
suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist alates 05.10.2016 miinimumsummas, st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 juhtinud tähelepanu, et vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist TsMS § 459 lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutu kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks. Asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hagejad on õigustatud soovima elatise väljamõistmist nende poolt taotletud viisil, st muutuva suurusena. Puuduvad asjaolud, mis välistaksid elatise väljamõistmise muutuva suurusena, sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagejate hagi ja mõistab kostjalt hagejate kasuks alates hagi esitamisest 05.10.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni välja elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, mis hagi esitamise ajal oli 215 eurot kuus ja otsuse tegemise ajal on 235 eurot kuus.
7.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagejate hagi, st tegi otsuse kostja kahjuks. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejatel menetluskulusid ei ole.