lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-901/11

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 09.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-901/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1451
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.05.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-901

Tsiviilasi

Xxxxhagi Xxxxvastu elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Anne-Jana Prantsuzova (e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Tuvastada, et Xxxxpuudub alates 22.09.2016 kohustus tasuda Xxxxelatist, milline on Xxxxvälja mõistetud Harju Maakohtu 31.08.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-15-10476.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.05.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Xxxx(hageja) esitas 11.01.2017 hagiavalduse Xxxx(kostja) vastu elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt elab kostja Xxxxalates 22.09.2016 hagejaga (oma emaga). Kostja on nimetatud asjaolu kinnitanud 15.11.2016 toimunud ärakuulamisel seoses tsiviilasjaga 2-16-15698. Hageja toob välja, et alates nimetatud ajast on hageja kandnud kõik kostjaga seotud kulud (elamis, toidu-, kooli-, meelelahutus- ja muud kulud). Alates 22.09.2016 ei viibi kostja oma isa (kostja seadusliku esindaja) juures ning kostja seaduslik esindaja ei anna kostjale ülalpidamist. Seega on alates 22.09.2016 hageja täitnud vabatahtlikult ja nõuetekohaselt kostja ülalpidamiskohustust. Kuivõrd kostja elab alates 22.09.2016 koos hagejaga, ei ole hageja kostja seaduslikule esindajale (lapse isale) kostja ülalpidamiseks elatist tasunud. Hageja õiguslik huvi tuvastusnõude esitamisel on hageja õiguste elluviimine ning hagejale pandud kohustustest vabastamine, mis on tekkinud õigusliku ebaselguse tõttu. Hageja annab alates 22.09.2016 lapsele ülalpidamist kandes kõik lapse kulud ning hageja on arvamusel, et on täitnud temalt elatise maksmise kohustamise kohta tsiviilasjas 2-15-10476 tehtud kohtuotsust nõuetekohaselt. Tõele ei vasta lapse isa väide, et kostja saab igal ajal Xxxxasuvasse korterisse minna. Kostja seaduslik esindaja viis kostja asjad korterist naabri juurde ning andis korteri üürile. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja seaduslik esindaja kannab enda isikliku elamispinnaga seoses kulusid. Kostja seaduslik esindaja oli teadlik, et alates 22.09.2016 elab kostja hageja juures ning kostja seaduslikul esindajal puudus õigus nõuda hagejalt elatist, kuna hageja täitis niigi oma kohustust. Kostja seaduslik esindaja esitas novembris 2016 kohtutäiturile täitmisavalduse kohtuotsuse täitmiseks vaatamata sellele, et kostja ei elanud enam temaga koos. Alates 22.09.2016 on võlgnikuks olev hageja täitnud oma ülalpidamiskohustust kostjale teda ülalpidama asumisega. Hageja palub tuvastada, et hagejal puudub kohustus alates 22.09.2016 tasuda Xxxxelatist tsiviilasjas 2-15-10476 tehtud kohtulahendi alusel. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et puuduvad õiguslikud alused hagi rahuldamiseks. Kostja vastuse kohaselt on kostja seaduslik esindaja isik, kes on kohustatud tütart üleval pidama ning on oma kohustust alati täitnud ja täidab seda ka edaspidi vabatahtlikult. Kostja seaduslik esindaja toob välja, et soetas kostja huve silmas pidades 2016. a suurema elamispinna. Kostja seaduslik esindaja teatab, et kostja võib igal ajal oma koju ja oma tuppa tagasi tulla. Lapse isa kannab ka lapse eest kulusid: kulud elamispinna ülalpidamise eest (sh ka lapse jaoks), lapse taskutara, mobiiltelefoni maksed, arved kõnede ja internetiühenduse eest, laenu tagastus seoses korteriostuga. 18.05.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-15-2474 piirati hageja hooldajaõigustes alaealise lapse suhtes ning kostja elas koos isaga. Kõik lapse ülalpidamist ning lapse elukohta puudutavad küsimused võttis vastu kostja seaduslik esindaja. Alates 06.12.2016 ennistati hageja hooldusõigus alaealise lapse (kostja) suhtes ning hageja sai kostja seadusliku esindajaga võrdsed õigused lapse hooldajana. Kuni 06.12.2016 külastas laps kostja seadusliku esindaja nõusolekul ema ja jäi temaga

mingiks ajaks. Hagejal on võlgnevus alimentide osas 2016. a oktoobri- ja novembrikuu eest, sh ka 2016. a märtsi eest. Kuna hagejal oli kuni 06.12.2016 piiratud hooldusõigus, siis peab hageja tõendama, milliseid kulusid ta perioodil kuni 06.12.2016 kandis seoses lapse ülalpidamisega ja miks ei pea ta kehtivat kohtuotsust täitma. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis põhjendaksid tema nõudeid. Kostja seaduslik esindaja on seisukohal, et lapse ema peab tõendama, et täidab kohtuotsust tsiviilasjas 2-15-10476, millega on temalt lapse ülalpidamiseks elatis välja mõistetud. Kohtu põhjendused

3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud seisukohti ja tõendeid leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja ja kostja seadusliku esindaja ühine alaealine laps. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hagejalt on kostja ülalpidamiseks elatis välja mõistetud Harju Maakohtu 31.08.2015 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-15-10476 (lk 64). Nimetatud kohtulahendi kohaselt mõisteti hagejalt välja igakuine elatis tütrele Xxxxtema ülalpidamiseks alates 24.01.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so 20.01.2022 või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- ja või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (195 eurot kuus 2015.a).
5.Hageja palub tuvastada, et hagejal puudub alates 22.09.2016 kohustus tasuda oma alaealisele lapsele Xxxx elatist tsiviilasjas 2-15-10476 tehtud kohtulahendi alusel. Hagiavalduse kohaselt elab kostja Xxxx alates 22.09.2016 hagejaga (oma emaga) ning alates nimetatud ajast on hageja täitnud vabatahtlikult ja nõuetekohaselt kostja ülalpidamiskohustust. Xxxx vaidleb hagile vastu.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja huvi tuvastada, et tal puudub Harju Maakohtu 31.08.2015 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-15-10476 väljamõistetud elatise tasumise kohustus kostja seaduslikule esindajale, kuivõrd alaealine laps (kostja) elab koos hagejaga. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et hageja ja Xxxx alaealine laps Xxxx elab alates 22.09.2016 hageja juures. Hageja on kohtule eeltoodu tõendamiseks esitanud tsiviilasjas 2-16-15698 kostja ärakuulamise protokolli (lk 20). Ärakuulamise protokollist nähtuvalt avaldas kostja Jaanika Särki, et elab koos emaga alates septembrist 2016 ning ema lahendab kõik temaga seotud igapäevased küsimused (nt kooliga, tervisega, huviringidega jne seoses). Kohus leiab, et kostja seaduslik esindaja (lapse isa) ei ole vastu vaielnud asjaolule, et kostja elab alates 22.09.2016 hagejaga ega ole esitanud kohtule ka sellekohaseid tõendeid. Seega saab TsMS § 230 lg 2 alusel lugeda, et lapse isa võttis omaks hageja väite, et laps elab alates 22.09.2016 koos emaga. Asjas ei oma tähtsust Xxxx väide, et hageja ei ole tõendanud, et ta kannab lapse kulusid. Kohtu hinnangul ei pidanud hageja tõendama, et ta kannab lapse kulusid alates ajast, kui laps asus elama ema juurde. Hageja ei ole alates 22.09.2016 lahuselav vanem perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 mõttes, millest nähtuvalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hageja on tõendanud, et laps elab alates 22.09.2016 koos oma emaga ning seega eeldatakse, et ema annab lapsele ülalpidamist vabatahtlikult ja vahetult. Kohus toob välja, et tsiviilasjas nr 2-16-16164 on Harju Maakohus 02.03.2017 kohtuotsusega rahuldanud lapse Xxxx hagiavalduse kostja Xxxx vastu elatise väljamõistmise nõudes ning mõistnud kostjalt välja elatise alates hagiavalduse esitamisest 18.10.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni ning elatise tagasiulatuvalt perioodi

22.09.2016 – 11.10.2016 eest. Kohtu hinnangul tõendab ka tsiviilasjas nr 2-16-16164 lapse isalt väljamõistetud tagasiulatuva elatise maksmise perioodi algus, et laps elab alates 22.09.2016 koos oma emaga (hagejaga). Seega annab hageja lapsele ülalpidamist vahetult ja puudub alus nõuda emalt elatise maksmist tsiviilasjas nr 2-15-10476 tehtud lahendi alusel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ning kohus tuvastab, et Xxxx puudub alates 22.09.2016 kohustus tasuda Xxxx elatist, milline on Xxxx välja mõistetud Harju Maakohtu 31.08.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-15-10476. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama sätte lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas on kostjaks alaealine laps ja kohtu hinnangul oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane jätta hageja menetluskulud tema kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja