Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue 1.XXX esitas 05.09.2014.a Harju Maakohtule hagi XXX OÜ vastu lepingu ettemaksu tagastamiseks ja ekspertiisitasu väljamõistmiseks. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 03.04.2013.a suulise lepingu uste valmistamiseks. Uste paigaldamise tähtaeg oli 30.06.2014.a. Et kostja tähtaegselt lepingut täitma ei asunud, pöördus hageja hagiga kohtusse kostjale tasutud ettemaksu tagastamiseks (tsiviilasi 2-142421). Pooled sõlmisid 11.06.2014.a tsiviilasjas nr 2-14-2421 kompromissi, millega kostja kohustus lepingut täitma ning tellitud uksed ühe kuu jooksul kompromissi jõustumisest paigaldama. Kostja meister alustas 07.07.2014.a hageja korteris uste vahetust. Selgus, ning hageja poolt tellitud ekspertiis kinnitas, et paigaldatud ustel on mitmeid puudusi. Hageja palub kostjalt välja mõista ettemaksu summas 900.00 eurot ja ekspertiisitasu 225.00 eurot ning vabastada tema valdus mittesobivatest ustest. Kostja vastus 2.Kohtule 27.01.2015. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja vääralt väidab, et 6 ukseplokki on komplekteeritud eri partiidest, kuna uste spooni süüd on erinevad. Kostja kinnitab, et uksed on uued, valmistatud hageja tellimuse alusel ühes ja samas tehases ning uste kvaliteet vastab normidele. OÜ XXX lattu on kaup saabunud kinnises pakendis, seega kauba välimust oli võimalik näha vaid pakendi lahtivõtmisel. Ekspertiisi teostanud asjatundja peaks teadma, et ka ühe partii tammepuust hööveldatud, freesitud jms. spoon on tavaliselt erineva loomuliku tiheduse-, süü- ja/või värvitooniga. Seda võivad tõendada ka vastavad tootja spetsialistid. Kostja ei saa mõjutada uste valmistamise protsessi ega kanda vastutust tootja tehnoloogiliste meetmete eest. Asjakohatu on väide, et uste lengid on vajalikult kinnitamata (enamuses ka kiiludes, vahel vaid makroflex). Kostja rõhutab, et hageja ei lubanud tööd lõpule viia. Väärib märkimist, et ka hageja tellitud ekspertiis on tuvastanud, et tööd on pooleli jäänud. Kostja ei saa nõustuda eksperdi etteheitega, et ukse leht on „sellise madala asetusega ( ukse lehte tõsta ei saa), et vaipa põrandale ei saa panna“. Ilmselt jättis hageja eksperdile ütlemata, et peale ukseavade mõõtmist oli tema poeg asjatundmatult katnud põrandad laminaadiga, mistõttu läksid põrandad varasemast kõrgemaks. See ongi põhjuseks, miks ukse leht on nüüd nn. madala asetusega. Kostja rõhutab, et lepingu ülesütlemise ajaks olid uksed valmis ning paigaldustööd pooleli. Kuna uksed on tehtud hageja projekti alusel, siis ei saa kostja neid kasutada teiste projektide jaoks ega uste paigaldamisega seotud kulud ( transport, mõõtmine, kohale toomine, osaline uste paigaldus) kuskilt mujalt kompenseerida. Kohtu põhjendused 3.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 03.04.2013. a tarbijatöövõtu lepingu seederspooniga uste valmistamiseks ja paigaldamiseks (tl 6). Vastavalt tellimuskinnitusele nr 3413 tasus hageja kostjale uste eest 900 eurot. Tellimuse täitmise tähtaeg oli 30.06.2013. a.

eri värvitoonis, peitsitud spooni süüd olid häirivalt erinevad, ühele uksele oli paigaldatud lukk, uks vanniruumi oli kitsam, kui töövõtja alguses kohal käies ava mõõtis, ukse ja lengi vahel olid ebavõrdsed vahed. 19.08.2014. a tellis hageja eksperthinnangu uste puuduste kindlakstegemiseks (tl 9). Hageja taganes lepingust (tl 10). Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et uste paigaldamine jäi lõpule viimata, kuid kostja hinnangul on kõik hageja nimetatud puudused uste paigaldamisel kõrvaldatavad. Asjaolu, et uste värvitoon ei vasta hageja ootustele, ei anna hagejale kostja hinnangul õigust lepingust taganemiseks, tegemist on spooni loomuliku värvierinevusega. Kostja ei vastuta uste tootja tehnoloogiliste meetmete eest (tl 69). Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Hageja kostja poolt valmistatud uksi vastu ei võtnud, kuivõrd teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele. Kohtule on esitatud Ehitusekspert XXXOÜ poolt koostatud ekspertiisiakt, mille kohaselt on 6 uksplokki komplekteeritud eri partiidest. Vanniruumi ja WC uksplokkide lengid on arvatavalt varem kasutuses olnud – on töödeldud kitsamaks ja lengid rikutud (tl 14). Eksperthinnangu kohaselt on ühe toa uksel lubamatu lukk. Ustel pole ühtset väljanägemist (spooni süü erinev, toon erinev). Kokkuvõtvalt leiab ekspert, et tellitud uksed ei ole seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, need on kvaliteedilt sobimatud (tl 14). Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja on nõuetekohaselt täitnud lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse, kuid kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Eeltoodust tuleneb, et töövõtulepingust taganemise õiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus. VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtu hinnangul on kostja töövõtulepingut oluliselt rikkunud ning kostja poolt valmistatud ustel ei olnud kokkulepitud omadusi ning uksed ei ole seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga. Kohtu hinnangul on täiesti alusetud kostja etteheited hagejale osas, mis puudutab kostja kompromissi pakkumisega mittenõustumist. Kohus on seisukohal, et hageja jaoks on olnud ebamõistlikult koormav pidev vaidlus kostjaga tellimuse täitmise üle. Kostja jättis uksed paigaldamata kokkulepitud tähtajal 30.06.2013. a, kostja jättis täitmata ka Tarbijakaitseameti tarbijakaebuste komisjoni otsuse ning kostja jättis täitmata ka poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kostja leiab, et tehtud tööd on võimalik tööde lõpule viimisega parandada (tl 57). Hageja on veendunud, et kostja ei suuda pakkuda sellist kvaliteeti, mida töövõtja eelduslikult peab pakkuma. Hageja ei soovi kostjalt tööde lõpule viimist. Hageja hinnangul võib töö jätkamisest tekkida uusi põhjendamatud ebamugavusi. Kohus nõustub hagejaga. VÕS § 647 lg 2 järgi tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. VÕS § 647 lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse § -s 114

nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Kohtu hinnangul on kostja kogu menetluse kestel keeldunud möönmast, et on oma kohustused jätnud korraliku ettevõtja hoolsusega täitmata. Hagejal oli õigustatud ootus asuda uksi kasutama, kuid kahe aasta jooksul on kostja soovimatus oma viga tunnistada, tekitanud hagejale üksnes lisakulutusi ja ebamugavust. Eksperdi hinnangust ning esitatud fototahvlitelt nähtub (tl 18), et kostja on uste paigaldamisel käitunud raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on hageja õigustatult keeldunud kostjalt uste vastuvõtmisest, hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja ei suuda ka tehtud töid parandades tagada töö kvaliteetset teostamist. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kohtu hinnangul on hageja kehtivalt lepingust taganenud. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise tagajärjena peavad lepingupooled tagastamata teineteisele lepingu alusel üle antu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on kostjale lepingu täitmisena tasunud 900 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja on nõustunud kostjale vaidlusalused uksed tagastama. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on tasunud ekspertiisi teostamise eest 225 eurot (tl 19). Hageja on kandnud lisakulutusi seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega. VÕS § 115 lg 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka eksperthinnangu eest tasutud 225 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulu moodustab riigilõiv 250 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.