Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

2-17-2274 raske lahendada lapsega seotud operatiivseid küsimusi ning koostada ja allkirjastada vajalikke dokumente. Vanemate vahel ei ole sisulist vaidlust ühise hooldusõiguse lõpetamise pärast. Saku Vallavalitsuse arvamus Saku Vallavalitsus on seisukohal, et Xxxx suudab lapsele tagada lapse arenguks vajalikud tingimused ja omab valmisolekut last nii vaimselt kui majanduslikult ka edaspidi kasvatada. Lapsele on loodud vajalikud tingimused, et ta saaks rahulikult kasvada, areneda ja haridust omandada. Xxxx kirjelduses on tema isaks ema abikaasa, kes on teda praktiliselt kogu tema teadliku elu kasvatanud. Oma pärisisa ta eriti ei mäleta ja ei oska temast midagi rääkida. Xxxx on jutukas ja rõõmsameelne. Ta õpib Xxxx1.klassis ja räägib rõõmuga oma kodustest tegemistest ja koolielust. Tal on enda sõnul palju sõpru, talle meeldib tegeleda robootikaga, lisaks käib ka ujumistrennis. Xxxx pole oma lapse kasvatamisest neli viimast aastat osa võtnud. Ta ei ole pädev tegema otsuseid lapse suhtes, kelle elust ta osa ei võta. Ta ei tea lapse harjumusi ega oska arvestada tema vajadustega. Saku Vallavalitsuse arvates on avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks põhjendatud ja hooldusõiguse emale üleandmine on kooskõlas lapse huvidega. Lapsele menetluses määratud esindaja arvamus Advokaat Raivo Bergson leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja toetab avalduse rahuldamist. Esindaja on seisukohal, et arvestades asjaolu, et Xxxx ei ole lapse elukorralduses ega tema ülalpidamises osalenud, ei jää ta ühise hooldusõiguse lõpetamisel ilma millestki, mis oleks olnud tema igapäevaelu lahutamatu osa. Hooldusõiguse andmine ühele, s.o last reaalselt kasvatavale vanemale, ei võta ära teise vanema õigust ja kohustust lapsega suhelda. Lapse jaoks on olulisim stabiilne ja toetav elukeskkond, mida käesoleval ajal pakub lapsele ema. Asja materjali põhjal ei ole lapse isal huvi lapse eest vajalikul määral hoolitseda ning isa lapse ülalpidamisest ja kasvatamisest eemale hoidumine ei kinnita tema võimalikku soovi oma lapse suhtes hooldusõigust teostada. Xxxx avaldas esindajale, et pole oma pärisisa üle kahe aasta näinud. Isaks nimetab ta ema praegust abikaasat. Ta ei tunne mingit huvi pärisisa vastu. Esindaja hinnangul ei kahjusta ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse huve ega ole nendega vastuolus. Ärakuulamine Kohus kuulas 28.03.2017 ära Xxxx. Avaldaja vastas kohtule, et ta soovib, et ühine hooldusõigus lapse isaga lõpetatakse täielikult ja antakse üle lapse emale. Avaldaja jääb avalduses esitatu juurde. Xxxx ei ilmunud kohtusse ärakuulamisele 28.03.2016 ja 30.03.2017.

Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse lapse hooldusõiguse vaidlusi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse

2-17-2274 vastavust seadusele ja avalduse tõendatust, seda ka siis, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 558 lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel üldjuhul oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 järgi on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 117 järgi tekib vanematel lapse sünni järel lapse suhtes ühine hooldusõigus, samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ka ühine esindusõigus. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Käesoleval ajal on Xxxx mõlemal vanemal lapse hooldusõigus. Xxxx esitas kohtule nõudena avalduse tema ja Xxxx ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ja ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmiseks. Seda nõuet kohus tsiviilasja nr 2-17-2274 raames ka menetles, selgitades välja kõik nõudega seonduvad asjaolud. PKS § 137 lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Lastekaitseseaduse (LaKS) § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (otsuste tegemine), selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Kohus menetleb asja PKS § 123 lg 1 järgi eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus asub seisukohale, et käesoleva asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kohus on selgitanud asja lahendamiseks välja kõik vajalikud asjaolud ning kuulanud ära lapse ema. Kohus on välja selgitanud lapsele menetluses määratud esindaja ja eestkosteasutuste seisukohad. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha lahend tuginedes tsiviilasja materjalidele. Kohus asub seisukohale, et menetluses esitatud ja kogutud tõenditega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: 1) alaealise lapse Xxxx vanemad elavad lahus;

2-17-2274 2) laps elab koos emaga ja ei ela koos isaga ühise perena alates 2010 detsembrist; 3) lapse isa ei ole tegelikult ühist hooldusõigust teostanud viimased 6 aastat; 4) laps ja tema isa kohtusid viimati novembris 2013 ja suhtlesid telefoni teel 18.04.2014; 5) lapse isa ei ole eraldi elamise ajal lapsele ülalpidamist andnud vähemalt alates 2011 detsembrist; 6) lapse isa ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisele vastu vaielnud. Kohus, andes hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele, nõustub täielikult eestkosteasutuse ja lapsele menetluses määratud esindaja seisukohtadega, mis koos kõigi eelpool kirjeldatud ja asjas kogutud tõenditega kogumis veenavad kohut üheselt, et avaldus on põhjendatud. Avaldaja põhjenduste kohaselt elavad lapse vanemad alates 2010 detsembrist eraldi, lapsel puudub isaga viimase 3 aasta jooksul igasugune suhtlemine ja lapse isa hooldusõigust faktiliselt ei teosta. Avaldajal on hingeline seotus lapsega ja ta on võimeline last edasi kasvatama olukorras, kus lapse isa lapse vastu aktiivset huvi ei tunne. PKS § 137 lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud, et ei soovi hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Kohus leiab, et lapse elukorralduse stabiilsuse huvides on tulenevalt vanemate ühiste perekondlike suhete puudumisest ühe elukoha olemasolu. Laps elab käesoleval ajal koos emaga ning lähtudes lapse ema poolt kohtumenetluses väljendatud seisukohtadest ja tegelikkuses välja kujunenud olukorrast, ei ole tõenäoline, et lapsel oleks lähiajal võimalik elada ja kasvada koos mõlema vanemaga ühises peres. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega on leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks lõpetama Xxxx hooldusõiguse lapse suhtes. Xxxx ei ilmunud kohtusse ärakuulamisele, millega tõestas oma ükskõiksust lapse suhtes ning soovimatust täita vanemakohustusi ja oma lapse kasvatamises aktiivselt osaleda. Kohtule esitatud ekirjavahetusest nähtuvalt ei ole lapse vanemate vahel ühise hooldusõiguse lõpetamise osas sisulist vaidlust ning Xxxx on nõus lapse hooldusõiguse täielikult lapse emale üle andma. Xxxx on kohtudokumendid ja kohtukutse kätte toimetatud e-postiga tema e-posti aadressile, millelt ta oli 06.02.2017 suhelnud lapse emaga. Samuti on 28.03.2017 kohus suhelnud Xxxx telefoni teel ning edastanud kutse 30.03.2017 toimuvale ärakuulamisele, kuhu Xxxxlubas tulla. Xxxxei ole kohtule teatanud kohtusse ärakuulamisele ilmumata jätmise põhjustest. Kohus leiab, et avaldus on võimalik rahuldada ja anda lapse hooldusõigus täielikult üle emale. Lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Käesoleval juhul elavad vanemad lahus ja laps ei ole oma isaga kohtunud pikema aja jooksul. See süvendab vaieldamatult lapse võõrdumist oma isast ega mõju soodsalt lapse hingeelule. Menetluses avaldatud teabe kohaselt ongi laps juba isast võõrdunud. Xxxxei ole oma lapse elukorralduses siiani aktiivselt osalenud. Hingeline seos lapse ja tema ema vahel on tugev, kuna lapse ema tegeleb lapse kasvatamisega üksi. Lapse tervis, areng, huvid ja igakülgne heaolu on prioriteediks ning lapse ema on lapse kasvatamisele täielikult pühendunud. Xxxxei ole vastu vaielnud avaldaja poolt menetluses esitatud väidetele, sh väitele, et Xxxxei maksa lapsele elatist. Kohtu hinnangul näitab taoline suhtumine lapsega seonduvatesse asjaoludesse lapse isa teadlikku otsustust mitte kanda vanemlikku vastutust lapse kasvatamise eest ning mitte osaleda lapse suhtes hooldusõiguse teostamises. Seetõttu ongi põhjendatud lapse hooldusõiguse üleandmine lapse emale, et tegelik olukord viia vastavusse ka õiguslikult ja tagada selles asjas selgus. Menetluses kogutud teave veenab kohut, et käesoleval ajal on põhjendatud, et laps elab ka edaspidi oma ema juures. Lapse huvides on, et hooldusõigust teostatakse parimal võimalikul viisil ja et senise elukorralduse muutus ei tooks kaasa lapsele kahjulikke tagajärgi. Kohus leiab, et lapse senise elukorralduse jätkamine koos emaga on lapse huvides ning et ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud. Kohus leiab, et niisugune otsustus on lapse huvidele vastav, garanteerides lapse turvalisuse, hoolitsetuse ja vaimse ning füüsilise arengu. Hooldusõiguse üleandmine avaldajale on põhjendatud ka

2-17-2274 seetõttu, et lapse jaoks tähtsad otsused saaksid vastu võetud õigel ajal ja vanema poolt, kes on lapse käekäiguga üksikasjadeni kursis. Lapse huviks on, et temaga seotud küsimusi otsustaks vanem, kes tunneb last ning sellest tulenevalt oskab ka lapsega seonduvate otsuste tegemisel arvestada lapse huvidega. Kohus leiab, et puuduvad andmed, millest võiks järeldada, et lapse isa oleks tegutsenud selle nimel, et oma lapsega sageli kohtuda või temaga suhelda või üldse lapse kasvatuses lahuselava vanemana osaleda. Lapse vanematel on alati võimalik omavahel kokku leppida lapsega suhtlemise korras ja muus lapse elukorralduses. Seoses asjaoluga, et kohus peab põhjendatuks lõpetada lapse vanemate ühine hooldusõigus, on siitpeale alaealise Xxxxemal Xxxxl lapse ainuhooldusõigus ning tema on lapse seaduslikuks esindajaks, st Xxxx kuulub lapse isikuhooldusõigus, varahooldusõigus ja otsustusõigus. Niisuguse otsustuse tegemisel lähtub kohus menetluses väljaselgitatud asjaolude kogumist. Isikuhooldusõigus seisneb õiguses ja kohustuses alaealist kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Otsustusõiguse all tuleb mõista õigust otsustada alaealise igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis alaealise arengut püsivalt ei mõjuta. Varahooldusõigus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Kohus selgitab Timo Velleõule, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei lõpeta tema õigust lapsega suhelda, sest PKS § 143 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja säilitada lahuselava vanemaga lähedane kontakt. Suhtlemine lahuselava vanemaga peab toimuma eelkõige lapse huve esikohale seades. Samuti on lapse isa kohustatud osalema lapse ülalpidamises. PKS § 1231 lg 1 kohaselt, hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 lg 3 sätestatust ja jätab lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.