2-17-3147
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 26.aprillil 2017 Paide kohtumaja 2-17-3147 KT`i hagi ATi vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: KT, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: VT, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxxx, e-post: x Kostja: AT, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx, xxxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxxx, e-post: x
Tsiviilasja hind Menetluse liik
1647 eurot Kirjalik eelmenetlus
Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi.
2-17-3147
Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetlus 28.02.2017 on hageja esitanud hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja elatise suurendamist alates hagiavalduse esitamisest seadusega sätestatud minimaalmääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. alates 01.01.2017.a. 235 eurot. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 24.08.2011 kohtumääruse alusel kohustub AT tasuma kostjale alates 15.02.2011 elatist 52 eurot kuus, kuid antud summa ei taga lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi, kuna kostjal on puue ning sellest tingituna on ka suuremad kulutused (pidev arstide külastus ning rohtude ost). Kohus määras kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Õiguslikud alused ja kohtu järeldus TsMS §-st 459 tulenevalt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestvust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kostja on nõudnud elatise suurendamist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määrani. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-124-15 leidnud, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärani ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selle kohta, et tema vajadused on suurenenud, on hageja nõue elatise suurendamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.