22.02.2017 ja 12.04.2017 kohtuistungil, osalesid hageja Xxxxja tema esindaja Jana Kitter ning kostja Xxxxja tema esindaja advokaat Ahti Kuuseväli.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
Kinnitada hageja Xxxx(isikukood xxxx) ja kostja Xxxx(isikukood xxxx) vahel Harju Maakohtus 12.04.2017 toimunud kohtuistungil alljärgnevatel tingimustel sõlmitud kompromiss:
1.1.Kaasomand korteriomandile asukohaga Tallinnas Xxxx(Tartu Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr xxxx) lõpetatakse selliselt, et hageja annab oma omandi osa üle kostja omandisse ning kostja kohustub võtma üle laenujäägi (kodulaenu laenuleping nr xxxx) valduse üleandmise aja seisuga ja samaaegselt tasuma hagejale omandi kaotuse eest hüvitist kokku 14 000 eurot.
1.2.Hagejal on õigus korteriomandit asukohaga Tallinnas Xxxx kasutada kuni 31.12.2017, tasudes selle aja jooksul laenulepingu järgseid igakuiseid makseid (kodulaenu laenuleping nr xxxx) ja korteriühistu poolt nõutavaid makseid.
1.3.Hageja kohustub korteriomandi asukohaga Tallinnas Xxxxvalduse kostjale üle andma 31.12.2017. Hageja peab andma korteriomandi asukohaga Tallinnas Xxxxüle seisundis, mis vastab heaperemehelikule kasutamisele, sh koos sisseehitatud mööbli- ja sanitaartehnikaga. Hageja võib korterist
2-16-13876
asukohaga Tallinnas Xxxxeemaldada enne valduse üleandmist järgmised asjad: elutoa diivan, lastevoodi, jalanõudekapp (koridoris), magamistoa meigilaud.
1.4.Hageja kohustub esimesel võimalusel esitama pangale kõik vajalikud tahteavaldused selleks, et kostja saaks õigeaegselt võtta üle laenulepingu nr xxxx, mis on sõlmitud 28.04.2014 AS-iga SEB Pank. Hageja korraldab esimesel võimalusel kohtumise laenuhalduriga ja teavitab sellest kostjat selleks, et pooled saaksid ühiselt kohtuda laenuhalduriga.
1.5.Kui laenulepingu nr xxxx ülevõtmine osutub võimatuks, siis kohustub hageja laenulepingu nr xxxx lõpetama ning tagama hüpoteegi kustutamise või üleandmise kostja poolt osutatud isikule ja müüma kostjale 1⁄2 korteriomandist asukohaga Tallinnas Xxxxhinnaga, mis vastab laenu põhiosa jäägile seisuga 31.12.2017, millele lisandub 14 000 eurot. Sellisel juhul sisaldub müügihinnas kompromissi punktis 1.1. kokkulepitud hüvitis.
1.6.Kui kostja ei võta laenulepingut nr xxxx üle või keeldub korteriomandit ostmast eelmises punktis kokkulepitud hinnaga, siis müüakse korteriomand asukohaga Tallinnas Xxxx avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-16-13876 menetlus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.1.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.2.Määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada.
3.3.Tagastada hagejale pool (50%) hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 150 eurot ja selleks kanda
eurot Xxxx arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Enammakstud riigilõivu on hagejal õigus tagasi taotleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel.
3.4.Tagastada kostjale vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja selleks kanda 300 eurot Xxxxarveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is . Määrus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-16-13876 Xxxx(hageja) hagis Xxxx(kostja) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Kostja esitas 17.03.2017 vastuhagi, mille menetlusse võtmist ei ole kohus käesoleva määruse tegemise hetkeks otsustanud.
2-16-13876
2.Harju Maakohtus 12.04.2017 toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi ja sõlmisid kompromisslepingu. Pooled palusid kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada.
3.12.04.2017 kohtuistungil taotles hageja poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Kostja omakord taotles vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks täies ulatuses, kuna kostja palub jätta vastuhagi tähelepanuta.
4.Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Kohus selgitas pooltele kohtuistungil menetluse lõpetamise tagajärgi kompromissi sõlmimisel.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
7.Kohus asub seisukohale, et Harju Maakohtu 12.04.2017 kohtuistungil sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtuistungil sõlmitud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
8.Kostja avaldas kohtuistungil, et vastuhagi tuleb jätta tähelepanuta, kuna seoses kompromissi sõlmimisega ei soovi ta enam selle menetlemist. TsMS § 4 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Kuna kostja ei soovi enam vastuhagi menetlemist, siis jätab kohus vastuhagi tähelepanuta.
9.Kohus selgitab, et TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 alusel otsustab kohus menetlust lõpetavas lahendis ka menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku hüvitada menetluskulusid.
11.Hageja taotleb poole (50%) tasutud riigilõivu tagastamist. Hagi esitamisel on hageja 06.09.2016 tasunud riigilõivu 500 eurot (t lk 26). Kuivõrd hagilt kuulus tasumisele riigilõiv summas 300 eurot, siis saab kohus vastavalt 12.04.2017 taotlusele tagastada hagejale 300 eurost pool, st 150 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ja tagastab 150 eurot hageja poolt taotluses märgitud arveldusarvele. Kohus selgitab, et enammakstud riigilõivu on hagejal õigus tagasi taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel.
12.Kostja taotleb vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Vastuhagi esitamisel on kostja 17.03.2017 tasunud riigilõivu 300 eurot (t lk 91). Kohus rahuldab kostja taotluse TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel ja tagastab 300 eurot kostja taotluses märgitud arveldusarvele.
2-16-13876
Kohtu täiendavad selgitused: − kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist; − tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; − kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub; − kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).