XXXX avaldus kohtu nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja XXXX (isikukood XXXX) avaldaja lepinguline esindaja Vassili XXXX (e-post: [email protected]) Puudutatud isik XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX), esindaja määratud korras vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, e-post: [email protected]) Eestkosteasutus Tallinna linn (XXXX Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post: [email protected])
19.aprillil 2017
esindajad
Ärakuulamine toimus
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Anda XXXXle nõusolek võõrandada keskmise turuhinna eest alaealisele XXXXle kuuluv XXXX asuva eluruum nr X (registriosa XXXX) ja mitteeluruum nr X (registriosa XXXX) müügiks hinnaga, mis vastab vähemalt keskmise turuhinnale.
3.Kohustada XXXXt ostma XXXX nimel vähemalt 3-toaline korter XXXX, XXXX või XXXX asuvas pärast 1991. aastat ehitatud kortermajas.
4.Kohtumääruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 märgitud tehingutest üle jääv raha tuleb paigutada XXXX pangakontole tema seadusliku esindaja varast eraldi ning seda raha võib vajadusel kasutada ainult tema huvides, sh nimetatud tehingute tegemiseks vajalike toimingutega seotud kulutuste katteks, notari tasude ning riigilõivude tasumiseks.
5.Toimetada käesolev määrus avaldajale kätte.
6.Jätta menetluskulud avaldaja enda kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras esindaja tasu, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2-17-3127 Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.XXXX esitas 27. veebruaril 2017 Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks. Avaldusest nähtub, et XXXX on sündinud 26. septembril 2004 avaldaja ja XXXX (isikukood XXXX) kooselust. XXXX kinkis 13. septembril 2013 XXXXle XXXX asuva korteriomandi ja selle juurde kuuluva mitteeluruumi. XXXX suri XXXX XXXX. Puudutatud isik XXXX elab koos avaldajaga ja on täielikult avaldaja ülalpidamisel. Avaldaja elab koos puudutatud isikuga üürikorteris XXXX linnaosas, aadressil XXXX ning puudutatud isik käib koolis XXXX, mis asub XXXX maja lähedal. Avaldaja soovib võõrandada puudutatud isikule kuuluva XXXX korteriomandi koos selle juurde kuuluva mitteeluruumida. Korteri võõrandamisest saadud raha eest soovib avaldaja kasutada teise korteriomandi ostmiseks XXXX linnaosas, puudutatud isiku kooli lähedal ning ülejäänud raha kasutada puudutatus isiku ülalpidamiseks. Korteriomandi võõrandamine on vajalik eelkõige selleks, et tagada puudutatud isikule elukoht kooli lähedal. Avaldaja sissetulek ei ole piisav selleks, et rahuldada kõik puudutatud isiku igapäevased vajadused. XXXX korter asub kõrgelt hinnatud elurajoonis ja praegune turusituatsioon võimaldab selle võõrandamist väga kõrge hinna eest. Müügist saadud raha eest on võimalik osta samaväärne korter XXXX linnaosas ja jääb veel märkimisväärne summa puudutatud isiku igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Puudutatud isik soovib ise elada XXXXl ja käia samas koolis.
2.Kohus võttis avalduse 1. märtsi 2017. a määrusega menetlusse, määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ning edastas avalduse eestkosteasutusele seisukoha esitamiseks.
3.XXXX Linnaosa Valitsus leidis 16. märtsi 2017 esitatud arvamuses, et avaldus on põhjendatud ja tuleks rahuldada. Esitatud avaldus ei kahjusta alaealise XXXX varalisi ning isiklikke õigusi ja huve.
4.Puudutatud isikule määratud esindaja vandeadvokaat Eva Tibar esitas 17. märtsil 2017 seisukoha, milles leidis, et avaldus on esitatud alaealise huvides ning kohus võib anda nõusoleku tehingu tegemiseks. Puudutatud isikule kuulub pärandvaraks saadud korter, mida pere kasutada ei soovi ning mis on välja üüritud. Samas üürib pere ise korterit XXXXl, kogu elukorraldus on seotud sealse piirkonnaga. Alaealise varalised huvid ei saaks taotletud tehingute läbi kahjustatud – puudutatud isikule saaks kuuluma uus ostetav korteriomand. Tehingute tegemisest üle jääv rahasumma tuleb hoiustada alaealise nimel olevale pangakontole. Pangakontol olevaid vahendeid võib kasutada alaealise ülalpidamiseks.
5.Kohus palus 23. märtsi 2017. a määrusega avaldajat täiendavalt selgitama avalduses toodud põhjendusi, miks on korteriomandi võõrandamine alaealise huvides.
6.Avaldaja 3. aprillil 2017 esitatud selgitusest nähtub, et XXXX korteriomand on välja üüritud 690 euro eest. See rahasumma kulub perekonna elukoha üürimise ja kommunaalkulude peale. XXXX korteris elab perekond 2015. aasta märtsist. Puudutatud isik ei soovi elada üürikorteris, vaid soovib elada temale kuuluvas korteris. Perekond soovib oma kodu võimalusel remontida ja sisustada oma maitse järgi. Samuti ei soovi perekond enam karta, et üürileping üles öeldakse, nagu eelnevates üürikorterites varem juhtunud on. Perekond soovib osta mitte tavalise korteri vanas majas, vaid avara, vähemalt kolme-neljatoalise korteri uues majas. Kui praeguse üürikorteri
2-17-3127 XXXX omanik on nõus korterit müüma, siis ostetakse suure tõenäosusega just see korter. Korter asub 2011. aastal ehitatud majas. Avaldajale kahe lapse peale makstav peretoetus on 100 eurot kuus. XXXXle makstakse toitjakaotuspensioni 83 eurot 70 senti kuus. Avaldaja alles tegeleb oma ettevõtte arendamisega ja seetõttu ei saa palka ega dividende. Avaldajat toetab elukaaslane ja tema noorema (raske puudega) lapse isa, kes elab XXXX. Kui pärast XXXX müügist ja uue korteri ostmist jääb XXXXle mingi rahasumma, siis avaldaja kohustub kulutama seda XXXX ülalpidamise peale.
7.Kohus kuulas avaldaja ja puudutatud isiku XXXX ära 19. aprillil 2017. Avaldaja kinnitas, et ta jääb esitatud avalduse juurde. XXXX selgitas, et ta teab toimuvast tehingust ja on sellega nõus ning, et isa korterisse minek meenutab talle isa ja teeb teda kurvaks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kirjalike tõendite ja eestkosteasutuse seisukohaga, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
9.XXXX on avaldaja XXXX ja XXXX ühine laps (tl 5). XXXX suri XXXX. XXXX kinkis 13. septembril 2013 XXXXle XXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXX) koos selle juurde kuuluva mitteeluruumiga nr X (registriosa XXXX). XXXX on kinnistusraamatu andmetele nimetatud korteri omanikuks (tl 6). Avaldaja on esitanud taotluse anda avaldajale nõusolek võõrandada keskmise turuhinna eest eelnimetatud korter ja mitteeluruum nr X müügiks hinnaga, mis vastab vähemalt keskmise turuhinnale; kohustada avaldajat ostma XXXX nimel teine vähemalt 3-toaline korter XXXXl, XXXX või XXXX asuvas pärast 1991. aastat ehitatud kortermajas ning määrata, et avaldajal on õigus määruse resolutsiooni p-s 1 nimetatud kinnisasjade müügist ja resolutsiooni p-s 2 nimetatud kohustuse täitmist jäävaid rahalisi vahendeid kasutada alaealise lapse XXXX ülalpidamiseks. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Eestkostja on tulenevalt kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama (PKS § 183 lg 1). Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1).
10.Avaldaja on põhjendanud lapsele kuuluva korteri võõrandamist sellega, et korteri müük on vajalik eelkõige selleks, et tagada puudutatud isikule elukoht kooli lähedal, kuid samas on see vajalik ka majanduslikel põhjustel. Avaldaja sissetulek ei ole piisav selleks, et rahuldada kõiki puudutatud isiku igapäevaseid vajadusi. Avaldaja märkis, et perekond soovib osta XXXX kooli lähedal mitte tavalise korteri vanemas majas, vaid vähemalt 3-4-toalise korteri uues kortermajas.
11.Eestkosteasutus leidis, esitatud avaldus ei kahjusta alaealise XXXX varalisi ning isiklikke õigusi ja huve. Alaealisele määratud esindaja leidis, et alaealise varalised huvid ei saaks taotletud tehingute läbi kahjustatud, sest puudutatud isikule saaks kuuluma uus ostetav korteriomand ning
2-17-3127 seetõttu on avaldus esitatud alaealise huvides ning kohus võib anda nõusoleku soovitud tehingute tegemiseks.
12.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Tulenevalt PKS § 183 lg-st 1 on alaealise lapse vanematel kohustus lapse vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Avaldaja on selgitanud, et XXXX korteriomandi müük on XXXX huvides seetõttu, et XXXXle ostetakse uus korter, mis on tema koolile lähemal. Kohus nõustub avaldajaga selles, et teise samaväärse korteri ostmine puudutatud isikule, on tema huvides. Samuti on oluline see, et XXXX korter tekitab puudutatud isikus negatiivseid emotsioone, sest meenutab talle isa. Seetõttu on põhjendatud avaldaja taotlus nimetatud korteriomandi ja selle juurde kuuluva mitteeluruumi müümiseks kehtiva turuhinnaga. Samuti vastab lapse huvidele ja PKS § 183 lg-le 1 avaldaja tegevus osta korteriomandi müügist saadud raha eest korter uude elumajja XXXXl, XXXX või XXXX, kuivõrd selline tegevus suurendab eelduslikult XXXX vara.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulud, mille kohus jätab riigi kanda.
14.TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest.
15.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).