Harju Maakohus
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
08.06.2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-27585 XXXOÜ hagi XXXAKTSIASELTSi ning Swedbank Liising Aktsiaseltsi vastu lepingu täitmise kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks. Tsiviilasja hind 12 801.41 eurot. menetluskulude kindlaksmääramine Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Leppik (epost [email protected] ) Kostja I: XXX AKTSIASELTS (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja I lepinguline esindaja: Margus Rebane (e-post [email protected]) Kostja II: Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039)
Tsiviilasi
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 11.01.2012.a otsusega jättis kohus hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 31.12.2014.a otsusega jättis ringkonnakohus XXXOÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 31.12.2014.a otsus jõustus 24.03.2015.a. XXXAKTSIASELTS esitas 17.02.2015.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega. Kostja I menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust kokku summas 1 450.00 eurot (käibemaksuta). Nimetatud summa palub kostja I hagejalt välja mõista. Kostja I kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
Hageja vastus Hageja vaidleb kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Hageja on seisukohal, et kostja I poolt kohtule esitatud arve nr. 15011 summas 1 450.00 eurot (käibemaksuta) on koostatud perioodi eest, mil õigusteenust tsiviilasjas nr 2-11-27858 enam ei osutatud. Arvestades, et kostja I lepinguline esindaja on kostjale I arve esitanud 16.02.2015.a, on arve esitatud 2015.a jaanuarikuu eest. Hagi esitati 14.06.2011.a, kuid varasemast perioodist ei ole kostja I esitanud ühtegi dokumenti, mille alusel tal oleks tekkinud menetluskulude kandmise kohustus. Samuti ei ole kostja I lisanud ühtegi tõendit, millelt nähtuks, et ta on menetluskulusid reaalselt kandnud. Hageja leiab ka, et ajakulu mõnede toimingute osas on ülepaisutatud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja I palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 1 450.00 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas kostja I esindaja teenust kokku 14,5 tundi. Kohtule esitatud spetsifikatsioonist nähtuvalt on esindaja teenust kasutatud alljärgnevalt: • • • • • • • •
Hagimaterjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine 2 h; Kostja vastuse koostamine 2,5 h; Hageja 21.09.2011.a seisukoha ja tõenditega tutvumine, kliendiga arutelu 3 h; Konkurentsiameti otsusega tutvumine, arutelu kliendiga, tõendi esitamine kohtule, 24.11.2011.a 1,5 h; Harju Maakohtu 07.12.2011.a kohtuistungiks ettevalmistamine, istungil osalemine (9.3010.20) 2 h; Harju Maakohtu 11.01.2012.a otsuse analüüs, kliendiga arutelu 1 h; Apellatsioonkaebusega tutvumine, arutelu kliendiga 1 h; Vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1,5 h.
Kostja I esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega
kooskõlas olevaks. Kohus ei nõustu hagejaga ning leiab, et kostjale I esitatud 16.02.2015.a arve nr. 15011 on esitatud käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusteenuse eest, mitte 2015.a jaanuarikuu eest. Arve selgitusse on märgitud „Õigusabi tsiviilasjas nr 2-11-27585“ (tlk 223). Kohtu hinnangul on tegemist korrektselt vormistatud arvega. Väär on ka hageja väide, et kostja I ei ole menetluskulude tasumist tõendavaid dokumente esitanud. Kostja I on esitanud maksekorralduse nr A3077 arve nr. 15011 tasumise kohta (tlk 224). Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul on menetluskulude nimekiri piisavalt selge, et lahendada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Samuti puudub kohtul alus kahelda selles, kas menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid on üldse kantud. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Arvestades aga käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o 100.00 eurot tunnis (käibemaksuta)) kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja I põhjendatud menetluskulu kokku summas 1 450.00 eurot (14,5 h * 100.00 eurot). Nimetatud summa tuleb hagejalt vastavalt menetluskulude jaotusele kostja I kasuks välja mõista. Kohus peab vajalikuks juhtida poolte tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200.00 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.