Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 14.06.2011. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub XXXOÜ-le kinnistu aadressiga XXX, Tallinnas. Nimetatud kinnistul paikneb tootmishoone, mille ruumid on antud üürile erinevatele äriühingutele. XXX kinnistu kõrval asub AS-le Swedbank Liising kuuluv kinnistu aadressiga XXX, Tallinn. Viimatimärgitud kinnistut kasutab ja valdab alaliselt AS XXX. Ajalooliselt on tegemist territooriumiga, millel asus autobaas ning mis on omandireformi käigus jagatud erinevateks kinnistuteks. Kuivõrd XXX kinnistul puudub liitumispunkt võrguettevõtja võrguga, siis on XXX kinnistu ja seal asuvate hoonete elektrienergiaga varustamine toimunud XXX kinnistul asuva alajaama kaudu juba vähemalt alates aastast 1986, mil valmis praegusel XXX kinnistul asuv hoone. XXX kinnistu elektrienergiaga varustamine ei ole käesoleval ajal võimalik teisiti, kui ainult XXX kinnistul asuva alajaama kaudu. Hageja kanti kinnitusraamatusse XXX kinnistu omanikuna 15. jaanuaril 2010.a ning alates sellest ajast on kostja I XXX kinnistu ja alajaama valdajana esitanud hagejale igakuiselt arveid tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest. Hageja on kõik esitatud arved kohaselt tasunud ja võlgnevusi kostjate ees ei ole. Vastavalt VÕS § 208 lg-le 3 kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Seega kehtib hageja ning kostjate vahel suulises vormis sõlmitud tähtajatu elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping, mis väljendub kirjalike arvete alusel arveldamises. 24. mail 2011.a kella 19.00 – 20.00 paiku katkes elektriühendus XXX kinnistul. Kontrollimisel tuvastati, et sissetulev elektriliin on toiteta. Hagejal on põhjust uskuda, et elektriühenduse katkestas kostja I, kuna viimase esindaja on varasemalt hagejale teatanud, et kui hageja ei nõustu kostja I nägemusega detailplaneeringust, katkestatakse elektriga varustamine XXX kinnistul asuva alajaama kaudu. Hageja pöördus 25. mail 2011.a e-kirjaga XXX kinnistu omaniku, kostja II poole ning palus taastada võrguühendus ning teha koostööd alajaama üleandmiseks ASle XXX. Kostja II saatis 25. mail 2011.a ka vastuse, milles palus kõikides XXX kinnistu valdamist ja kasutamist puudutavates küsimustes pidada läbirääkimisi kinnistu kasutajaga, kelle kontaktisikuna nimetas XXX. Kuivõrd kostja II on nimetanud oma esindajana kostja I esindajat, esindab mõlemat kostjat XXX. Viimatinimetatud isikuga õnnestus hagejal kontakti saada alles 27.mail 2011.a, mil XXX vastas hageja esindaja kirjale, et elektrikatkestus on põhjustatud avariist. Tuleb märkida, et isegi, kui elektrikatkestus olnuks tingitud avariist, ei õigusta see lepinguliste kohustuste rikkumist kostjate poolt ning kostjad oleksid pidanud võtma koheselt tarvitusele abinõud hageja elektrienergiaga varustamise jätkamiseks ja lepingu kohaseks täitmiseks. Selgitamaks välja, kas tegemist on avariiga ja elektrienergiaga varustamise kiiremaks taastamiseks pöördus hageja ise 27. mail 2011.a võrguettevõtja poole. Pärast seda, kui hageja esindaja palus 27. mail 2011.a e-kirjas kostjatel võimaldada avariibrigaadile ligipääs XXX kinnistul asuvale alajaamale, taastus ka XXX kinnistu elektrienergiaga varustamine, ilma, et avariibrigaad oleks XXX kinnistule pääsenud. Hageja ei soovi mingil juhul eelnevalt kirjeldatud olukorra, kus kumbki kostjatest ei soovi võtta vastutust elektrienergia ja võrguteenuse osutamise lepingu kohase täitmise eest ja hageja kannab seetõttu kahju seoses elektriühenduse katkestamisega XXX kinnistul, kordumist ning on seetõttu sunnitud pöörduma kohtu poole nõudega kohustada kostjaid täitma elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingut ning tagama XXX kinnistu varustamise elektrienergiaga kuni XXX kinnistul asuva alajaama ülevõtmiseni elektrituruseaduse nõuetele vastava võrguteenuse osutaja poolt.

Hagejale teadaolevalt on kostjad müünud elektrienergiat ka XXX kinnistu eelmisele omanikule AS XXX ning viimane maksis selle eest kostjale tasu. Alates 15. jaanuarist 2010.a on XXX kinnistu omanikuks hageja ja kostja I väljastab arveid elektrienergia tarbimise eest hagejale alates jaanuarist 2010.a. Hageja on kõik esitatud arved tasunud. Pooltevaheline arveldamine on siiani toimunud selliselt, et mõõtevahend asub XXX kinnistul ja kostjate esindaja võtab igal kuul mõõtevahendi näidud ning esitab XXX kinnistu tarbitud elektrienergia ja võimsustasu eest arve. Arve tasumise kuupäev on toodud igal arvel eraldi ning arvel kajastub ka ühiku (kWh) hind. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuna antud juhul ei ole poolte vahel kunagi olnud vaidlust lepingu tingimuste üle, siis on selge, et elektrienergia müügilepingu tingimustes on olemas kokkulepe ja müügileping on sõlmitud. Kuivõrd kostjad on nõustunud varustama XXX kinnistut elektrienergiaga ning poolte vahel saavutati kokkulepe lepingu olulistes tingimustes (hind, tasumise kord), siis kehtis nende vahel juba alates 15. jaanuarist 2010.a suuline ja tähtajatu leping, mille järgi olid kostjad kohustatud varustama XXX kinnistut elektrienergiaga ning õigustatud saama kokkulepitud tasu. Kuivõrd alates XXX kinnistu omanikuks saamisest 15. jaanuarist 2010.a kasutab hageja elektrienergiat ja kostja I väljastab tarbitud elektrienergia eest hagejale arved ning hageja tasub vastavad arved, siis kehtib hageja ja kostjate vahel alates 15. jaanuarist 2010.a suuline ning tähtajatu elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping. Lepingu olulisteks tingimusteks on kostjate kohustus müüa hagejale elektrienergiat ja osutada võrguteenust, millele vastandub hageja kohustus maksta kostjatele selle eest vastavalt tegelikule tarbimisele üks kord kuus kokku lepitud tasu. Tasu osutatud teenuste eest kajastub tasumiseks esitatud igakuistel arvetel: alates jaanuarist 2010.a kuni maini (k.a) 2010.a oli elektrienergia hind 0,79 senti kWh eest ning alates juunist 2010.a oli elektrienergia hind 0,83 senti kWh eest. Alates 2011.aastast on elektrienergia hind 0,05 eurosenti kWh eest. Lisaks tarbitud elektrienergiale maksab hageja kostja esitatud arvete alusel igakuiselt ka võimsustasu summas 3096,89 krooni, alates 2011.aastast 197,93 eurot. Seega toimub kogu XXX kinnistu ja kinnistul paikneva hoone varustamine elektrienergiaga hageja ja kostjate vahel suulises vormis sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu alusel. Nimetatud lepingu sõlmimist ja kehtivust käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga tõendavad kostja I poolt hagejale igakuiselt väljastatud arved. Kostjate käitumine hageja elektrienergiaga varustamise lõpetamisel on olnud omavoliline ning see on käsitletav lepingu olulise rikkumisena. Hagejal on seoses kostjate poolse lepingu rikkumisega elektrienergiaga varustamise katkestamisel tekkinud varaline kahju 1330,97 eurot, mis koosneb alljärgnevast: 1) kulutused elektrigeneraatori üürile summas 375 eurot (25.05.2011.a kuni 29.05.2011.a ka, so 5 päeva, ühe päeva üürisumma 75 eurot); 2) kulutused generaatori töötamiseks vajalikule kütusele summas 256,88 eurot; 3) mehitatud valve summas 360 eurot; 4) elektriku väljakutse summas 234,09 eurot; 5) õigusabikulud summas 105 eurot. Hageja palub kohustada AS-i XXX ja AS-i Swedbank Liising täitma AS-i XXX, AS-i Swedbank Liising ja XXXOÜ vahel alates 15.jaanuarist 2010.a kehtivat elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingut ning tagama Tallinnas XXX asuva kinnistu ja sellel paikneva hoone varustamine elektrienergiaga Tallinnas XXX kinnistul asuvast alajaamast kuni elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu sõlmimiseni Tallinnas XXX asuva kinnistu omaniku ja elektrituruseaduse nõuetele vastava võrguteenuse osutaja vahel ning mõista välja XXXOÜ kasuks AS-lt XXX ja AS-lt Swedbank Liising varalise kahju hüvitis summas 1330,97 eurot.

Kostja I vastus Kohtule 19.07.2011. a esitatud vastuses kostja ei tunnista hagi. Hageja on asunud hagiavalduses seisukohale, et hageja ja kostjate vahel kehtib suulises vormis sõlmitud tähtajatu elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping, mis väljendub kirjalike arvete alusel arveldamises. Kostja ei nõustu hageja tõlgendusega. Pooled ei ole kunagi sõlminud elektrienergiaga varustamise ja võrguteenuse osutamise lepingut. Kostja ei tegele ja ei ole kunagi tegelenud elektrienergia varustamise ja võrguteenuse osutamisega. Kostja ei vasta ka elektrituruseaduses vastavale ettevõtjale kehtestatud nõuetele. Poolte vahel ei ole kunagi olnud läbirääkimisi võimaliku lepingu tingimuste ja selle sõlmimise osas. Samuti ei ole seda toimunud ka hagejale kuuluva kinnistu endise omanikuga. Kostja ei saa nõustuda hageja tõlgendusega poolte vahelisele suhtlusele. Ainuüksi igakuiste arvete esitamine ei tõenda ega tähenda poolte vahel lepingu sõlmimist. Kostja on esitanud hagejale üksnes arveid hüvitamaks kostja poolt hageja eest tasutud kulusid (hageja tarbitud elektrienergia). Kahe kinnistu jagamisel on ajalooliselt kujunenud olukord kus alajaam, millest tulevat elektrienergiat tarbib ka hageja, asub kostja territooriumil. Vaatamata kostja korduvatele ettepanekutele, ei ole hageja käesoleva ajani soovinud AS-ga XXX iseseisvat lepingut sõlmida ja kasutab ära kostja olukorda. Kuivõrd hageja ei ole soovinud iseseisvat lepingut AS-ga XXX sõlmida, siis ei saa AS XXX vastavaid arveid hagejale otse esitada ja esitab need kostjal. Kostja omakorda edastab arve hagejale. Kostja edastab hagejale üksnes elektrienergia tarbimise eest AS-i XXX poolt esitatud arve. Seejuures ei teeni kostja selle protsessi juures mingisugust majanduslikku tulu. Vastupidiselt on kostja kandunud olulisi kulutusi, sh alajaama hooldus- ja remonttööd, avariide kõrvaldamine aga samuti ka raamatupidaja kulu seoses igakuiste arvete edastamisega. Nimetatud kulutusi ei ole hageja kostjale kompenseerinud. Hageja soov on kohustada kostjat tähtajatult vahendama elektrienergiat, sh peaks kostja võtma endale ka vastutuse võimalike rikete ja muude voolukatkestuste eest ning oma kulul hooldama ja remontima vastavaid seadmeid. Sealjuures peaks kostja kui äriühing seda kõike tegema ilma igasuguse majandusliku kasumita, enda vahendite arvelt. Kostja on seisukohal, et sellise nõude esitamine kostjale on ebamõistlik ja äärmiselt kostja huve kahjustav. Hagejal on võimalus sõlmida iseseisev leping AS-ga XXX. Hageja ei ole seda teinud üksnes selle pärast, et eraldi lepingu sõlmimisel tuleks hagejal tasuda liitumistasu ja muud võimalikud liitumisega seonduvad kulud. Hageja ei ole sundolukorras ja käesoleval juhul ei ole ainukeseks lahenduseks kostja poolt arvete edastamine. Tegemist on Tallinna kesklinnas asuva kinnistuga, kuhu ei ole tehniliselt mingisuguseid takistusi eraldi ühenduse loomiseks. Kostja on vastavat asjaolu ka iseseisvalt AS-lt XXX uurinud ja saanud kinnituse, et eraldi ühenduse loomiseks ei ole tehnilisi takistusi, va ühenduse loomisega seonduvad kulud. AS XXX lubas vastava kinnituse edastada ka kirjalikult, kuid käesolevaks hetkeks see kostjani jõudnud ei ole. Hageja soovib kohustada kostjat ja AS-i Swedbank Liising tagama hageja kinnistu elektrienergiaga varustamist kuni elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu sõlmimiseni kinnistu omaniku elektrituruseaduse nõuetele vastava võrguteenuse osutaja vahel. Samas on hagejal ka käesoleval hetkel võimalik nimetatud lepingut võrguteenuse osutajaga sõlmida, esitades vastava taotluse, makstes liitumistasu ja muud seadusest tulenevad kulud ning AS XXX on kohustatud vastava ühenduse looma ja lepingu sõlmima. Hageja lihtsalt ei soovi vastavaid kulusid kanda ja üritab nüüd kohtu abil sundida kostjat tähtajatult elektrienergiat vahendama. Hageja soovitud sõnastuse kohaselt peaks kostja sisuliselt seni hagejale elektrienergiat vahendama, kuni hageja sõlmib AS-ga XXX lepingu. Samas kui hageja seda teha ei kavatse, siis ei lõpekski kostja vastav kohustus. Kostja on seisukohal, et tänasel päeval ei esine ühtegi takistust hagejale iseseisva lepingu sõlmimiseks AS-ga XXX.

Hageja väidab hagiavalduses, et kostja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi ja seetõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale väidetavalt tekkinud kahju. Kostja ei nõustu hageja nõudega. Kostja on seisukohal, et poolte vahel puudub lepinguline suhe. Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et isegi kui poolte vahel oleks lepinguline suhe hageja poolt välja toodud tingimustel, siis ka sellisel juhul ei ole kostja lepingut rikkunud. Kostja ei saa nõustuda hageja ebaõige ja tõendamata väitega, et kostja on ise teadlikult ja tahtlikult sulgenud elektrienergia. Selline väide on meelevaldne ja täielikult tõendamata. Kostja kinnistul asuvas alajaamas toimus avarii, mille tulemusena põlesid läbi sulavkaitsmed ja kaabliotsad. Kostja sai avariist teada 25.05.2011.a. ning asus tekkinud probleemile koheselt lahendust otsima. Avarii likvideeriti ning elektriühendus taastati 27.05.2011.a. Kostja esitab siinjuures tõendina ka OÜ XXX poolt avariitööde eest esitatud arve ja maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on vastava kulu kandnud. Seega ei olnud tegemist tahtlikult elektrienergia katkestamisega nagu hageja üritab väita, vaid tegemist oli avariiga. Kostja ei ole kunagi hageja ees võtnud endale kohustust tagada elektrienergia ja võrguteenuse katketeta toimimine. Kostja on üksnes vahendanud võrguteenuse osutaja poolt edastatud arveid. Seega ei ole ka kostja lepingut rikkunud ja hagejal puudub nõue kostja vastu. Kostja ei saa nõustuda ka hageja poolt välja toodud kahju suurusega. Hageja on esitanud ülepaisutatud nõude, mis ei vasta tegelikkusele. Lähtudes eeltoodust leiab kostja, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostjal ei ole hagejaga elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingut sõlminud ja kostjale ei saa panna ka vastavat kohustust. Hagejal on võimalik igal ajal vastav leping sõlmida AS-ga XXX. Kuivõrd poolte vahel puudub leping, siis ei ole ka kostja lepingut rikkunud ja ka kahju hüvitamise nõue on alusetu. Kostja II vastus Kohtule 19.07.2011. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagiavalduses mainitud kinnistu asukohaga XXX, Tallinn, on kostja 2 omandis. Kostja 2 omandas kõnealuse kinnistu liisinguandjana XXXAS-iga sõlmitud liisingulepingu nr XXX raames. Seega on kostja 2 nimetatud kinnistu omandamise osas üksnes krediidiandjaks. Liisinguvõtjaks, kinnistu valdajaks, haldajaks ja vastutavaks kasutajaks on aga XXXAS. Käesoleval ajahetkel omab suurt tähtsust asjaolu, et kostjad 1 ja 2 teostavad lähinädalatel kõnealuse kinnistu omandi ülemineku kostjalt 2 kostjale 1. Seetõttu ja arvestades allpool toodud kostja 2 vastuväiteid, puudub kostjal 2 käesoleva vaidlusega puutumus. Kostja 2 leiab, et hagejal on mõistlik, muu hulgas kostjal 2 tulevikus tekkivate menetluskulude ärahoidmiseks, mõistlik hagist kostja 2 suhtes loobuda. Hageja nõue kostja 2 vastu on alusetu, sest kostja 2 ei ole vaidlusaluse elektrienergia müügilepingu pooleks. Hageja on kostjate vastu esitanud lepingust tuleneva nõude. Sellise nõude eelduseks on, et hageja ja kostjate vahel on kehtivalt sõlmitud elektrienergia müügileping. Kostja 1 osas põhjendab ja tõendab hageja lepingu sõlmimist kostja 1 poolt hagejale elektrienergia tarbimise eest esitatud arvetega. Hageja ei ole aga kuidagi põhjendanud ega millegagi tõendanud, mis asjaoludele tuginedes ta leiab, et seesama elektrienergia müügileping on sõlmitud ka hageja ja kostja 2 vahel. Asjaolu, et kostja 2 on ülalnimetatud kinnistu omanik, ei muuda kostjat 2 automaatselt hageja ja kostja 1 vahel väidetavalt sõlmitud võlaõigusliku lepingu pooleks. Vastavalt VÕS § 9 lõikele 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja ei ole millegagi tõendanud, millistest kostja 2 poolt tehtud tahteavaldustest

järeldab hageja elektrienergia müügilepingu sõlmimise tahet kostja 2 poolt. Kostja 2 ei ole mingil viisil avaldanud tahet olla hagejaga lepinguliselt seotud. Hageja esitatud arvete koopiatelt nähtub, et arveid elektri tarbimise eest on hagejale esitanud alati kostja 1 oma nimel (mitte kostja 2 nimel). Arveid ei ole hageja samuti kunagi kostjale 2 tasunud. Seega puudub igasugune alus väita, et elektrienergia müügileping on sõlmitud kostja 2 nimel. Kostja 1 on lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel tegutsenud enda nimel ja vastupidist ei ole hageja ka tõendanud. Tegevusetust kostja 2 poolseks tahteavalduseks lugeda ei saa, kuna vastavalt TsÜS § 68 lõikele 4 peab vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tulenema seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Kuna kostja 2 kõnealust kinnistut ei kasuta ega kinnistul toimuva üle kontrolli ei oma, on loogiline, et kostja 2 kinnistu majandamist ja valdamist puudutavaid õigussuhteid ei loo. Kuna kostja 2 leiab, et hageja ja kostja 2 vahel ei ole sõlmitud elektrienergia müügilepingut, vaidleb kostja 2 lisaks lepingu täitmise nõudele vastu ka hageja nõudele lepingu väidetava rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Lisaks ei ole hageja kohtule esitanud maksekorraldusi, mis tõendaksid kahjuna nõutud kuluarvete tasumist hageja poolt. Ilmselgelt ei ole kostja 2 ja hageja vahel sõlmitud elektrienergia müügilepingut ja hageja ei ole hagile lisatud tõenditega mingil viisil vastupidist tõendanud. Seetõttu ei tekitanud kostja 2 lepingu rikkumise tagajärjel hagejale kahju ega saa ka seda tulevikus teha. Lisaks eelmainitule ei saa kostjalt 2, kes on kostja 1 ja kostja 2 vahelises suhtes krediidiandja, eeldada kostja 1 valduses olevalt kinnistult lähtuva elektrienergiaga naaberkinnistu varustamise tagamist. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hagejale kuulub alates 15.01.2010. a kinnistu aadressiga XXX, Tallinnas. XXX naaberkinnistu, aadressiga XXX, kuulub alates 26.08.2011. a kostjale II. Kuni 26.08.2011. a valdas kostja II kinnistut XXX kostjaga I sõlmitud liisinglepingu alusel. Käesoleval hetkel puudub XXX kinnistul liitumispunkt võrguettevõtja võrguga. XXX kinnistu ja seal asuvate hoonete elektrienergiaga varustamine toimub XXX kinnistul asuva alajaama kaudu. Alates 15.01.2010.a on kostja I XXX kinnistu ja alajaama valdajana ning alates 26.08.2011. a kinnistu omanikuna esitanud hagejale igakuiselt arveid tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest. Hageja hinnangul kehtib hageja ja kostjate vahel suuline tähtajatu elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping, mis väljendub kostja I poolt hagejale tarbitud elektrienergia eest arvete esitamises. Kostja vastuväite kohaselt ei tõenda asjaolu, et kostja I edastab hagejale tarbitud elektrienergia eest AS-i XXX poolt esitatud arve, et kostja I tegeleks elektrienergiaga varustamise ja võrguteenuse osutamisega ning poolte vahel oleks sõlmitud tähtajatu leping hageja poolt väidetud tingimustel. Kostja ei vasta ka elektrituruseaduses vastavale ettevõtjale kehtestatud nõuetele. Samuti leiab kostja I, et hageja soov kohustada kostjat tähtajatult vahendama elektrienergiat on kostja huve äärmiselt kahjustav. Kostja peaks võtma endale ka vastutuse võimalike rikete ja muude voolukatkestuste eest ning oma kulul hooldama ja remontima vastavaid seadmeid. Sealjuures peaks kostja kui äriühing seda kõike tegema ilma igasuguse majandusliku kasumita, enda vahendite arvelt. Kostja I hinnangul on hagejal võimalus sõlmida iseseisev liitumisleping AS-ga XXX. Kohus nõustub kostja I vastuväidetega. Asjaolu, et kostja I on hagejale tarbitud elektrienergia eest AS-i XXX arveid vahendanud, ei tõenda, et pooled oleksid sõlminud tähtajatu elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu hageja poolt väidetud tingimustel. Kuna sellise väidetava

lepingu sõlmimine ei ole käesolevas menetluses tõendatud ei saa kohus kostjaid kohustada sellist väidetavat lepingut ka hageja poolt määratud ajani täitma. Kohtu hinnangul ei ole hageja soov siduda kostjat I tähtajatult või hageja poolt määratud ajaks elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamisega ka sisuliselt põhjendatud ning sellise kohustuse kostjale I panemine oleks kostja huve ebaproportsionaalselt kahjustav. VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 ei tulene isikule õigust nõuda, et teine isik sõlmiks temaga lepingu teatud kindlatel tingimustel. Ainuüksi asjaolu, et hageja poolt soovitud lepingu sõlmimine oleks hagejale majanduslikult kasulikum kui iseseisva lepingu sõlmimine ASga XXX, ei õigusta kohtu hinnangul kostja I põhiseaduse § 32 lg 2 sisalduvate õiguste nii ulatuslikku riivet. Kohtu hinnangul on hagejal olemas alternatiivne võimalus elektrienergia saamiseks, seega ei ole põhjendatud ega hageja jaoks hädavajalik omada elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingut just kostjaga I. Kohus nõustub kostjaga II selles, et täiesti alusetu on pidada kostjat II elektrienergia müügilepingu pooleks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja II oleks hagejale elektrienergiat müünud või seda vahendanud. TsÜS § 68 lg 4 kohaselt peab vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tulenema seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Kohus on seisukohal, et kostja II tegevusetust ei saa tõlgendada kui tahet olla seotud elektrienergia müügilepinguga. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu ka kostja II kui finantsasutuse tahe olla sellise lepinguga seotud. Kuivõrd kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et kostja II oleks kunagi hagejale elektrienergiat müünud või vahendanud, puudub kohtul alus kostjat II sellise väidetava lepingu täitmiseks ka kohustada. Hagiavalduse kohaselt on kostjad tekitanud hagejale lepingurikkumisega kahju summas 1 330,97 eurot. Nimelt toimus kostja I tahtliku tegevuse tõttu 24.05.2011. a kell 19.00 kuni 20.00 paiku XXX kinnistul elektrikatkestus. Kostja kinnitusel toimus alajaamas avarii, mille tulemusel põlesid läbi sulavkaitsmed ja kaabliotsad. Kostja I sai avariist teada 25.05.2011. a, avarii likvideeriti ning elektriühendus taastati 27.05.2011. a. Kostja I ei ole kunagi hageja ees võtnud endale kohustust tagada elektrienergia ja võrguteenuse katketeta toimimine. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule on esitatud konkurentsiameti 03.08.2011. a otsus, millest nähtub, et hageja võrguühendus katkes avarii tulemusel. Tuvastamist ei leidnud, et kostja I oleks hageja võrguühenduse katkestanud. Konkurentsiamet leidis ka, et hageja tarbimiskohas toimunud võrguühenduse katkemine ei olnud õigusvastane. Kostja kinnitusel likvideeris avarii OÜ XXX, teostatud tööde eest on kostja I ka tasunud. Eeltoodust tulenevalt on paljasõnalised hageja väited kostja I tahtlikust tegevusest hagejale kahju tekitamisel. Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja esitatud kahjunõude suurus on ülepaisutatud. Usutavaks ei saa pidada olukorda, et OÜ XXX , kes on hageja üürnik ja koostööpartner pakub hagejale generaatorit 75 eurot päevas ja kolmandale isikule 60 eurot päevas. Kuivõrd generaatori töö tulemusel tekib elektrienergia, mis hoiab töös muuhulgas ka valveseadmed, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ning vaidlusaluse elektrikatkestusega seotud mehitatud valvele tehtud kulu. Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et hagejale oleks kostjate tegevuse tulemusel lepingurikkumisega kahju tekitatud, ei kuulu hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.