Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm 31.12.2014 Tallinn 2-11-27585 Vana-Viru arenduse OÜ hagi Majaekspert Invest AS ja Swedbank Liising AS vastu lepingu täitmise kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 11.01.2012 otsus Vana-Viru Arenduse OÜ apellatsioonkaebus 12 801,41 eurot Hageja Vana-Viru Arenduse OÜ (registrikood 11246833, asukoht Artelli 13A, Tallinn 10621), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Kostja I Majaekspert Invest AS (registrikood 10647139, asukoht Viru 21, Tallinn), lepinguline esindaja Margus Rebane Kostja II Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039), volitatud esindaja Birgit Juhanson Kirjalik menetlus
Muuta osaliselt tsiviilasjas nr. 2-11-27585 tehtud Harju Maakohtu 11.01.2014 otsuse põhjendusi, kuid jätta otsuse resolutsioon muutmata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetluskulude jaotuse rahaliseks kindlaksmääramiseks võib menetlusosaline esitada avalduse maakohtule 30 päeva jooksul menetluskude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest arvates.
Asjaolud Vana-Viru Arenduse OÜ esitas Harju Maakohtule hagiavalduse elektrienergiaga varustamise ja võrguteenuse osutamise lepingu täitmise kohstamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt kuulub hagejale kinnistu aadressiga Artelli 13A, Tallinnas (kinnistu). Nimetatud kinnistul paikneb tootmishoone, mille ruumid on antud üürile erinevatele äriühingutele. Kinnistu kõrval asub AS-le Swedbank Liising kuuluv kinnistu aadressiga Mustamäe tee 44A, Tallinn. Viimatimärgitud kinnistut kasutab ja valdab alaliselt Majaekspert Invest AS. Kuivõrd kinnistul puudub liitumispunkt võrguettevõtja võrguga, siis toimus kinnistu ja seal asuvate hoonete elektrienergiaga varustamine Mustamäe tee 44A kinnistul asuva alajaama kaudu alates aastast 1986, mil valmis praegusel kinnistul asuv hoone. Kinnistu elektrienergiaga varustamine ei ole käesoleval ajal võimalik teisiti, kui ainult Mustamäe tee 44A kinnistul asuva alajaama kaudu. Hageja kanti kinnitusraamatusse kinnistu omanikuna 15.01.2010 ja alates sellest ajast esitas kostja I Mustamäe tee 44A kinnistu ja alajaama valdajana hagejale igakuiselt tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest arveid. Hageja tasus kõik esitatud arved kohaselt ja võlgnevused kostjate ees puuduvad. Arvestades VÕS § 208 lg-s 3 sätestatut, siis kehtib hageja ja kostjate vahel suulises vormis sõlmitud tähtajatu elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping, mis väljendub kirjalike arvete alusel arveldamises. 24.05.2011 kella 19.00 kuni 20.00 paiku katkes kinnistul elektriühendus, kuna sissetulev elektriliin oli toiteta. Hageja uskus, et kostja I katkestas elektriühenduse, kuna viimase esindaja teatas hagejale varasemalt, et kui hageja ei nõustu kostja I nägemusega detailplaneeringust, katkestatakse kinnistu elektriga varustamine Mustamäe tee 44A kinnistul asuva alajaama kaudu. Hageja pöördus 25.05.2011 e-kirjaga Mustamäe tee 44A kinnistu omaniku (kostja II) poole, palus taastada võrguühendus ja teha koostööd alajaama üleandmiseks AS-le Eesti Energia Jaotusvõrk. Kostja II saatis 25.05.2011 ka vastuse, milles palus kõikides Mustamäe tee 44A kinnistu valdamist ja kasutamist puudutavates küsimustes pidada läbirääkimisi kinnistu kasutajaga, kelle kontaktisikuna nimetas Jaak Hoffartit. Kuivõrd kostja II nimetas oma esindajana kostja I esindajat, esindab mõlemat kostjat J. Hoffart. Viimatinimetatud isikuga õnnestus hagejal kontakti saada alles 27.05.2011, mil J. Hoffart vastas hageja esindaja kirjale, et elektrikatkestus on põhjustatud avariist. Isegi kui elektrikatkestus olnuks tingitud avariist, ei õigusta see lepinguliste kohustuste rikkumist kostjate poolt ja kostjad oleksid pidanud võtma koheselt tarvitusele abinõud hageja elektrienergiaga varustamise jätkamiseks ning lepingu kohaseks täitmiseks. Selgitamaks välja, kas tegemist on avariiga ja elektrienergiaga varustamise kiiremaks taastamiseks pöördus hageja ise 27.05.2011 võrguettevõtja poole. Pärast seda, kui hageja esindaja palus 27.05.2011 e-kirjas kostjatel võimaldada avariibrigaadile ligipääs Mustamäe tee 44A kinnistul asuvale alajaamale, taastus ka kinnistu elektrienergiaga varustamine ilma, et avariibrigaad oleks Mustamäe tee 44A kinnistule pääsenud. Hageja ei soovi eelnevalt kirjeldatud olukorra kordumist ja on sunnitud pöörduma kohtu poole nõudega kohustada kostjaid täitma elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingut ning tagama kinnistu varustamise elektrienergiaga kuni Mustamäe tee 44A kinnistul asuva alajaama ülevõtmiseni elektrituruseaduse nõuetele vastava võrguteenuse osutaja poolt. Hagejale teadaolevalt müüsid kostjad elektrienergiat ka kinnistu eelmisele omanikule AS-le Tallmac ja viimane maksis selle eest kostjale tasu. Alates 15.01.2010 on kinnistu omanikuks hageja ja kostja I väljastab arveid elektrienergia tarbimise eest ka hagejale. Pooltevaheline arveldamine toimus siiani selliselt, et mõõtevahend asub Mustamäe tee 44A kinnistul ja kostjate
esindaja võtab igal kuul mõõtevahendi näidud ning esitab kinnistu tarbitud elektrienergia ja võimsustasu eest arve. Kuna antud juhul ei ole poolte vahel kunagi olnud vaidlust lepingu tingimuste üle, siis on selge, et elektrienergia müügilepingu tingimustes on olemas kokkulepe ja müügileping on sõlmitud (VÕS § 9 lg 1). Kuivõrd kostjad nõustusid kinnistut elektrienergiaga varustama ja poolte vahel saavutati kokkulepe lepingu olulistes tingimustes, siis kehtis nende vahel juba alates 15.01.2010 suuline ja tähtajatu leping, mille järgi olid kostjad kohustatud varustama kinnistut elektrienergiaga ning õigustatud saama kokkulepitud tasu. Lepingu olulisteks tingimusteks on kostjate kohustus müüa hagejale elektrienergiat ja osutada võrguteenust, millele vastandub hageja kohustus maksta kostjatele selle eest vastavalt tegelikule tarbimisele üks kord kuus kokku lepitud tasu. Tasu osutatud teenuste eest kajastub tasumiseks esitatud igakuistel arvetel. Lisaks tarbitud elektrienergiale maksab hageja kostja esitatud arvete alusel igakuiselt ka võimsustasu. Kostjate käitumine hageja elektrienergiaga varustamise lõpetamisel oli omavoliline ja see on käsitletav lepingu olulise rikkumisena. Hagejal tekkis seoses kostjatepoolse lepingu rikkumisega elektrienergiaga varustamise katkestamisel varaline kahju 1330,97 eurot, mis koosneb alljärgnevast: kulutused elektrigeneraatori üürile 375 eurot; kulutused generaatori töötamiseks vajalikule kütusele 256,88 eurot; mehitatud valve 360 eurot; elektriku väljakutse 234,09 eurot; õigusabikulud 105 eurot. Hageja palus kohustada kostjaid täitma kostjate ja hageja vahel alates 15.01.2010 kehtivat elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingut ning tagama kinnistu ja sellel paikneva hoone varustamine elektrienergiaga Tallinnas Mustamäe tee 44A kinnistul asuvast alajaamast kuni elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu sõlmimiseni kinnistu omaniku ja elektrituruseaduse nõuetele vastava võrguteenuse osutaja vahel ning mõista välja hageja kasuks kostjatelt varalise kahju hüvitis 1330,97 eurot. Kostja I vastus Kostja I hagi ei tunnistanud. Pooled ei ole kunagi elektrienergiaga varustamise ja võrguteenuse osutamise lepingut sõlminud. Kostja ei tegele ja ei ole kunagi tegelenud elektrienergia varustamise ja võrguteenuse osutamisega. Kostja ei vasta ka elektrituruseaduses vastavale ettevõtjale kehtestatud nõuetele. Poolte vahel ei ole kunagi olnud läbirääkimisi võimaliku lepingu tingimuste ja selle sõlmimise osas. Samuti ei ole seda toimunud ka hagejale kuuluva kinnistu endise omanikuga. Ainuüksi igakuiste arvete esitamine ei tõenda ega tähenda poolte vahel lepingu sõlmimist. Kostja esitas hagejale üksnes arveid hüvitamaks kostja poolt hageja eest tasutud kulusid. Kahe kinnistu jagamisel kujunes olukord, kus alajaam, millest tulevat elektrienergiat tarbib ka hageja, asub kostja territooriumil. Vaatamata kostja korduvatele ettepanekutele, ei ole hageja käesoleva ajani soovinud AS-ga Eesti Energia iseseisvat lepingut sõlmida ja kasutab kostja olukorda ära. Kuivõrd hageja ei soovinud iseseisvat lepingut AS-ga Eesti Energia sõlmida, siis viimane esitab need kostjale. Kostja omakorda edastab arve hagejale. Kostja edastab hagejale üksnes elektrienergia tarbimise eest AS Eesti Energia poolt esitatud arve. Seejuures ei teeni kostja selle protsessi juures mingisugust majanduslikku tulu. Hageja soov on kohustada kostjat tähtajatult vahendama elektrienergiat, sh peaks kostja võtma endale ka vastutuse võimalike rikete ja muude voolukatkestuste eest ning oma kulul hooldama ja remontima vastavaid seadmeid. Sealjuures peaks kostja seda kõike tegema ilma igasuguse majandusliku kasumita, enda vahendite arvelt. Sellise nõude esitamine kostjale on ebamõistlik
ja kostja huve kahjustav. Hagejal on võimalus sõlmida iseseisev leping AS-ga Eesti Energia. Hageja ei ole seda teinud üksnes selle pärast, et eraldi lepingu sõlmimisel tuleks hagejal tasuda liitumistasu ja muud võimalikud liitumisega seonduvad kulud. Hageja ei ole sundolukorras ja käesoleval juhul ei ole ainukeseks lahenduseks kostja poolt arvete edastamine. AS Eesti Energia kinnitas, et tegemist on Tallinna kesklinnas asuva kinnistuga, kus tehnilised takistused eraldi ühenduse loomiseks puuduvad. Hageja soovib kohustada kostjaid tagama hageja kinnistu elektrienergiaga varustamist kuni elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu sõlmimiseni kinnistu omaniku elektrituruseaduse nõuetele vastava võrguteenuse osutaja vahel. Samas on hagejal ka käesoleval hetkel võimalik nimetatud lepingut võrguteenuse osutajaga sõlmida, esitades vastava taotluse, makstes liitumistasu ja muud seadusest tulenevad kulud ning AS Eesti Energia on kohustatud vastava ühenduse looma ja lepingu sõlmima. Hageja lihtsalt ei soovi vastavaid kulusid kanda ja üritab sundida kostjat tähtajatult elektrienergiat vahendama. Hageja soovitud sõnastuse kohaselt peaks kostja sisuliselt seni hagejale elektrienergiat vahendama, kuni hageja sõlmib AS-ga Eesti Energia lepingu. Samas kui hageja seda teha ei kavatse, siis kostja vastav kohustus ei lõpekski. Tänasel päeval ei esine ühtegi takistust hagejale iseseisva lepingu sõlmimiseks ASga Eesti Energia. Hageja väitis ekslikult, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi ja seetõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale väidetavalt tekkinud kahju. Poolte vahel puudub lepinguline suhe. Isegi kui poolte vahel oleks lepinguline suhe hageja poolt välja toodud tingimustel, siis ka sellisel juhul ei ole kostja lepingut rikkunud. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kostja sulges elektrienergia ise teadlikult ja tahtlikult. Selline väide on meelevaldne ja tõendamata. Kostja kinnistul asuvas alajaamas toimus avarii, mille tulemusena põlesid läbi sulavkaitsmed ja kaabliotsad. Kostja sai avariist teada 25.05.2011 ja asus tekkinud probleemile koheselt lahendust otsima. Avarii likvideeriti ja elektriühendus taastati 27.05.2011, mida kinnitab ka vastava töö eest OÜ Powerprisma poolt esitatud arve. Kostja ei võtnud hageja ees endale kohustust tagada elektrienergia ja võrguteenuse katketeta toimimine. Kostja vahendas üksnes võrguteenuse osutaja poolt edastatud arveid. Seega ei rikkunud kostja lepingut ja hagejal puudub nõue kostja vastu. Hageja esitas ülepaisutatud nõude, mis ei vasta tegelikkusele. Kostja II vastus Kostja II hagi ei tunnista. Mustamäe tee 44A kinnistu on kostja II omandis, kuna kostja II omandas kõnealuse kinnistu liisinguandjana kostjaga I sõlmitud liisingulepingu nr 002702L raames. Seega on kostja II nimetatud kinnistu omandamise osas üksnes krediidiandjaks. Liisinguvõtjaks, kinnistu valdajaks, haldajaks ja vastutavaks kasutajaks on kostja I. Kostjad teostavad lähiajal kõnealuse kinnistu omandi ülemineku kostjalt II kostjale I. Seetõttu puudub kostjal II käesoleva vaidlusega puutumus ja hagejal on mõistlik hagist kostja II suhtes loobuda. Hageja nõue kostja II vastu on alusetu, sest kostja II ei ole vaidlusaluse elektrienergia müügilepingu pooleks. Hageja esitas kostjate vastu lepingust tuleneva nõude. Sellise nõude eelduseks on, et hageja ja kostjate vahel on kehtivalt sõlmitud elektrienergia müügileping. Kostja I osas põhjendas ja tõendas hageja lepingu sõlmimist kostja I poolt hagejale elektrienergia tarbimise eest esitatud arvetega. Hageja ei põhjendanud, mis asjaoludele tuginedes ta leidis, et seesama elektrienergia müügileping sõlmiti ka hageja ja kostja II vahel. Asjaolu, et kostja II on ülalnimetatud kinnistu omanik, ei muuda kostjat II automaatselt hageja ja kostja I vahel väidetavalt sõlmitud võlaõigusliku lepingu pooleks (VÕS § 9 lg 1). Hageja ei tõendanud, millistest kostja II poolt tehtud tahteavaldustest järeldab hageja elektrienergia
müügilepingu sõlmimise tahet kostja II poolt. Kostja II ei avaldanud tahet olla hagejaga lepinguliselt seotud. Hageja esitatud arvete koopiatelt nähtub, et arveid elektri tarbimise eest esitas hagejale oma nimel kostja I. Arveid ei tasunud hageja samuti kunagi kostjale II. Seega puudub alus väita, et elektrienergia müügileping sõlmiti kostja II nimel. Kostja I tegutses lepingu sõlmimisel ja täitmisel enda nimel ja hageja ei tõendanud vastupidist. Tegevusetust kostja II poolseks tahteavalduseks lugeda ei saa, kuna siinkohal tuleb arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-s 4 sätestatut. Kuna kostja II kõnealust kinnistut ei kasuta ega kinnistul toimuva üle kontrolli ei oma, on loogiline, et kostja II ei loo kinnistu majandamist ja valdamist puudutavaid õigussuhteid. Kuna hageja ja kostja II vahel ei ole elektrienergia müügilepingut sõlmitud, vaidles kostja II lisaks lepingu täitmise nõudele vastu ka hageja nõudele lepingu väidetava rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Hageja ei esitanud kohtule maksekorraldusi, mis tõendaksid kahjuna nõutud kuluarvete tasumist hageja poolt. Ilmselgelt ei ole kostja II ja hageja vahel elektrienergia müügilepingut sõlmitud ja seetõttu ei tekitanud kostja II lepingu rikkumise tagajärjel hagejale kahju ega saa ka seda tulevikus teha. Lisaks eelmainitule ei saa kostjalt II eeldada kostja I valduses olevalt kinnistult lähtuva elektrienergiaga naaberkinnistu varustamise tagamist. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus tuvastas, et hagejale kuulub alates 15.01.2010 kinnistu aadressiga Artelli 13A, Tallinnas. Artelli 13A naaberkinnistu, aadressiga Mustamäe tee 44A, kuulub alates 26.08.2011 kostjale II. Kuni 26.08.2011 valdas kostja II Mustamäe tee 44A kinnistut kostjaga I sõlmitud liisinglepingu alusel. Käesoleval hetkel puudub kinnistul liitumispunkt võrguettevõtja võrguga. Kinnistu ja seal asuvate hoonete elektrienergiaga varustamine toimub Mustamäe tee 44A kinnistul asuva alajaama kaudu. Alates 15.01.2010 esitas kostja I Mustamäe tee 44A kinnistu ja alajaama valdajana ning alates 26.08.2011 kinnistu omanikuna hagejale tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest igakuiselt arveid. Asjaolu, et kostja I vahendas hagejale tarbitud elektrienergia eest AS Eesti Energia arveid, ei tõenda, et pooled oleksid sõlminud tähtajatu elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu hageja poolt väidetud tingimustel. Kuna sellise väidetava lepingu sõlmimine ei ole tõendatud, ei saa kohus kostjaid kohustada sellist väidetavat lepingut ka hageja poolt määratud ajani täitma. Hageja soov siduda kostjat I tähtajatult või hageja poolt määratud ajaks elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamisega ei ole ka sisuliselt põhjendatud ning sellise kohustuse kostjale I panemine oleks kostja huve ebaproportsionaalselt kahjustav. VÕS § 8 lgst 1 ja § 9 lg-st 1 ei tulene isikule õigust nõuda, et teine isik sõlmiks temaga lepingu teatud kindlatel tingimustel. Ainuüksi asjaolu, et hageja poolt soovitud lepingu sõlmimine oleks hagejale majanduslikult kasulikum kui iseseisva lepingu sõlmimine AS-ga Eesti Energia, ei õigusta kostja I Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 32 lg-s 2 sisalduvate õiguste nii ulatuslikku riivet. Hagejal on olemas alternatiivne võimalus elektrienergia saamiseks, seega ei ole põhjendatud ega hädavajalik omada elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingut just kostjaga I. Alusetu on pidada kostjat II elektrienergia müügilepingu pooleks. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja II oleks hagejale elektrienergiat müünud või seda vahendanud ja siinkohal tuleb arvestada TsÜS § 68 lg-s 4 sätestatut. Kostja II tegevusetust ei saa tõlgendada
kui tahet olla seotud elektrienergia müügilepinguga. Ühestki tõendist ei nähtu ka kostja II tahe olla sellise lepinguga seotud. Kuivõrd kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et kostja II oleks kunagi hagejale elektrienergiat müünud või vahendanud, puudub kohtul alus kostjat II sellise väidetava lepingu täitmiseks ka kohustada. Hagiavalduse kohaselt tekitasid kostjad hagejale lepingurikkumisega kahju 1330,97 eurot. Nimelt toimus kostja I tahtliku tegevuse tõttu 24.05.2011 kell 19.00 kuni 20.00 paiku kinnistul elektrikatkestus. Kostja I kinnitusel toimus alajaamas avarii, mille tulemusel põlesid läbi sulavkaitsmed ja kaabliotsad. Kostja I sai avariist teada 25.05.2011, avarii likvideeriti ja elektriühendus taastati 27.05.2011. Kostja I ei ole kunagi hageja ees võtnud endale kohustust tagada elektrienergia ja võrguteenuse katketeta toimimine. Kohtule esitati konkurentsiameti 03.08.2011 otsus, millest nähtub, et hageja võrguühendus katkes avarii tulemusel. Tuvastamist ei leidnud, et kostja I oleks hageja võrguühenduse katkestanud. Konkurentsiamet leidis ka, et hageja tarbimiskohas toimunud võrguühenduse katkemine ei olnud õigusvastane. Kostja kinnitusel likvideeris avarii OÜ Powerprisma ja kostja I tasus teostatud tööde eest. Arvestades TsMS § 230 lg-s 1 sätestatut, on hageja väited kostja I tahtlikust tegevusest hagejale kahju tekitamisel paljasõnalised. Hageja esitatud kahjunõude suurus on ülepaisutatud. Usutavaks ei saa pidada olukorda, et OÜ Tallmac Tehnika, kes on hageja üürnik ja koostööpartner, pakub hagejale generaatorit 75 eurot päevas ja kolmandale isikule 60 eurot päevas. Kuivõrd generaatori töö tulemusel tekib elektrienergia, mis hoiab töös muuhulgas ka valveseadmed, ei ole põhjendatud mehitatud valvele tehtud kulu. Kuivõrd käesolevas menetluses ei leidnud tõendamist, et hagejale oleks kostjate tegevuse tulemusel lepingurikkumisega kahju tekitatud, ei kuulu hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Apellatsioonkaebus Hageja palus võtta tõenditena vastu ja hinnata Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ 07.12.2011 e-kiri ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ 09.01.2012 kiri, tühistada Harju Maakohtu otsus täies ulatuses, teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada, määrata kindlaks menetluskulude jaotuse ja jätta kõik asjas kujunevad menetluskulud kostjate kanda. Maakohus leidis ekslikult, et kostja I poolt hagejale tarbitud elektrienergia eest AS Eesti Energia poolt esitatud arvete edastamine ei tõenda lepingu olemasolu ja et arvete vahendamine ei tõenda, et hageja ja kostjad oleks sõlminud tähtajatu elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu. Maakohus ei põhjendanud, missuguste tõendite alusel ta jõudis järeldusele, et kostja I vahendas hagejale arveid, mitte ei esitanud neid ise. Hageja esitas maakohtule tõenditena kostja I poolt esitatud arved, millelt nähtub, et arved esitas kostja I ja arvetel puudub viide, et tegemist on Eesti Energia AS arvete vahendamisega. Hageja palus korduvalt kostjal I esitada talle Eesti Energia AS arved, millelt nähtuks hageja tegelik tarbimine, kuid kostja I ei ole seda teinud, mis annab tunnistust sellest, et kostja I soovib ise hagejale vastavalt lepingu tingimustele arveid esitada, mitte Eesti Energia AS arveid vahendada. Arvete vahendamine eeldaks, et kostjal I oleks kas hageja või AS-ga Eesti Energia vastavasisuline õigussuhe. Vahendamise puhul oleks samuti poolte vahel leping, millest tekivad õigused ja kohustused. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja I esines arveid esitades enda nimel. Kostja I ei esitanud maakohtule tõendeid, mis tõendaksid tema väiteid arvete vahendamise kohta. Seega jõudis maakohus tõendeid ebaõigesti hinnates valele järeldusele, et kostja I vahendas hagejale elektrienergia ja võrguteenuse osutamise eest arveid.
Maakohus leidis, viidates VÕS § 8 lg-le 1 ja § 9 lg-le 1, et isikul ei ole õigust nõuda, et teine isik sõlmiks temaga lepingu teatud kindlatel tingimustel. Hageja ei nõudnud, et kostja I temaga lepingu sõlmiks, vaid et ta täidaks kohaselt juba sõlmitud lepingut. Kinnistu ja seal asuvate hoonete elektrienergiaga varustamine toimus Mustamäe tee 44A kinnistul asuva alajaama kaudu alates aastast 1986. Seega on leping elektrienergia müügiks ja võrguteenuse osutamiseks sõlmitud ja kehtiv, kuid kostjad ei täitnud seda kohaselt. Maakohus märkis otsuses, et ainuüksi asjaolu, et hageja poolt soovitud lepingu sõlmimine oleks hagejale majanduslikult kasulikum kui iseseisva lepingu sõlmimine AS-ga Eesti Energia, ei õigusta kostja I PS § 32 lg 2 sisalduvate õiguste nii ulatuslikku riivet. Hageja ei esitanud menetluses väidet, et ta soovib jätkata lepingut kostjatega seetõttu, et nii on talle majanduslikult kasulikum. Lepingu täitmine kostja I poolt on vajalik, kuivõrd hageja kinnistu elektrienergiaga varustamine teisiti ei ole käesoleval hetkel võimalik. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et hageja teeb kõik endast oleneva, et võrguettevõtja võtaks üle Mustamäe tee 44A asuva alajaama ja hageja saaks sõlmida lepingu elektrituruseaduse nõuetele vastava võrguettevõtjaga. Paljasõnalise väite, et hageja ei soovi seda teha, kuna nii on talle majanduslikult kasulikum, esitas kostja I. Paraku tugines maakohus ekslikult kostja I tõendamata väitele ja jättis hageja esitatud tõendid arvestamata. Kohus märkis korduvalt, justnagu nõuaks hageja, et kostjad täidaksid lepingut tähtajatult. Hageja ei esitanud sellist nõuet, vaid palus kohtul kohustada kostjaid täitma elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingut kuni lepingu sõlmimiseni kinnistu omaniku ja elektrituruseaduse nõuetele vastava võrguteenuse osutaja vahel. Hageja on viimatimärgitud lepingu sõlmimise eesmärgil tegutsenud, tegutseb edasi ja esitas vastavad tõendid ka kohtule. Hagejal ei ole lepingut Eesti Energia AS-ga või Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-ga ja et Eesti Energia jaotusvõrk OÜ ning kostja I vahel puudub arvete vahendamise õigussuhe. 09.01.2012 kirjast nähtub ka asjaolu, et kostja I asus alajaama ülevõtmise menetlust takistama, jättes Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le esitamata vajaliku tehnilise dokumentatsiooni, viidates sealjuures käesolevale kohtuvaidlusele. Käesoleva kohtuvaidlus ei takista alajaama ülevõtmist, kuna kostja nõue on kohustada kostjaid täitma elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingut kuni lepingu sõlmimiseni kinnistu omaniku ja elektrituruseaduse nõuetele vastava võrguteenuse osutaja vahel. Maakohus leidis ekslikult, et alusetu on pidada kostjat II elektrienergia müügilepingu pooleks ja kohtule ei esitatud tõendit selle kohta, et kostja II oleks hagejale elektrienergiat müünud või seda vahendanud. Hageja esitas maakohtule kostja II 25.05.2011 e-kirja, milles kostja II nimetas oma esindajana Mustamäe tee 44A kinnistu valdamist ja kasutamist puudutavates küsimustes kostjat I ja kontaktisikuna kostja I esindajat J. Hoffartit. Seega kinnitas kostja II, et kostja I on antud küsimuses tema esindajaks ning vastupidiselt maakohtu järeldusele nähtub tõendist ka kostja II tahe olla lepingu pooleks. Käesoleval juhul andis kostja II kostjale I esindusõiguse Mustamäe tee 44A kinnistu valdamist ja kasutamist puudutavates küsimustes ning seega pidas ka antud küsimuses kostja I toiminguid enda toiminguteks (TsÜS § 115 lg 1). Esindussuhe võib sisaldada ka esindaja õigust enda nimel tegutseda. Maakohus nõustus ekslikult kostja I väitega, et kahjunõude suurus on ülepaisutatud ning et usutavaks ei saa pidada olukorda, kus OÜ Tallmac Tehnika pakkus hagejale generaatorit hinnaga 75 eurot ja kolmandale isikule hinnaga 60 eurot päevas. Hageja mõjualasse ei jää teise äriühingu hinnakirja kujundamine. Kostja I ei selgitanud, missuguse generaatori üürihind oli 60
eurot päevas, kuid on üldteada, et generaatoreid on erineva võimsusega ning sellest tulenevalt on ka rendihinnad erinevad. Hageja esitas maakohtule AS Cramo poolt pakutavate elektrigeneraatorite hinnakirja, millelt nähtus elektrigeneraatorite rendihinna erinevus sõltuvalt generaatori võimsusest. Maakohus jättis sellise tõendi analüüsimata ja lähtus otsuse tegemisel kostja I paljasõnalisest väitest hageja nõude ülepaisutatuse kohta. Kohus pidas ekslikult põhjendamatuks ka mehitatud valvele tehtud kulu, märkides, et generaatori töö tulemusel tekib elektrienergia, mis hoiab töös ka valveseadmed. Mehitatud valve oli vajalik generaatori säilimise tagamiseks, kuna see asus hoovis järelhaagises väljaspool valveseadmetega hõlmatud ala ning oli seetõttu lihtsasti ärandatav. Generaatorid töötavad sisepõlemismootorite abil, see tähendab, et neid ei ole võimalik paigutada siseruumidesse heitgaaside tekkimise tõttu. Vastused apellatsioonkaebusele Kostjad palusid jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, Harju Maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta, kuid otsus lõppjäreldusena jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja hagi kujutab endast lepingu täitmise nõuet ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Selle aluseks on ta toonud asjaolu, et kostjate vahel on konkludentselt sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping, ning et kostjad lõpetasid lepingu ja katkestasid (tahtlikult) 24.05.2011 hageja kinnistu elektrienergiaga varustamise, millega tekitasid hagejale varalise kahju (ajutise elektrienergia tootmisega seotud kulutusi) . Hageja ei saa lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise ja lepingu täimise nõuet esitada kinnistu omaniku (kostja II) vastu), kuivõrd ta ise tugineb lepingu olemsolule, mis on sõlmitud konkludentsete tegudega tema ja kostja II (kinnistu liisinguvõtja) vahel. Ringkonnakohus hinnangul saaks hageja kinnistu omaniku vastu esitada asjaõigusliku talumiskohustuse täitmise ja selle rikkumisest tuleneva nõude (millele võib omanik esitada vastunõude talumiskohustuse lõpetamiseks). Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kostja I poolt elektrienergia eest arvete esitamisega ja hageja poolt arvete tasumine on konkludentsed teod, mis tõendavad nende vahel lepingulise suhte olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul on elektrienergia müügi vahendamine hinnatav käsundina, kus vahendaja on käsundisaaja ja vahendatav käsundiandja. Seega tuleb hinnata, kas kostja I on käsunduslepingut rikkunud, arvestades VÕS §-i 620 sätteid, mille kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ja ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Nagu maakohus tuvastas ja on kinnitanud konkurentsiamet, ei katkestanud kostja II hageja kinnistu elektriga varustamist, vaid toimus elektrikatkestus alajaama lühise tõttu, millise kostja I ka mõistliku aja jooksul lasi likvideerida. Seega ei toimunud kostja I poolt lepingu lõpetamist ja hagejale elektrilühise tõttu tekkinud kahju tahtlikku põhjustamist. Nagu maakohus õigesti märkis, et ole kostja võtnud endale hageja ees varustuskindluse tagamise kohustust (seega objektiivset vastustust elektrikatkestustega tekkida võiva varalise kahju eest).
Mis puutub maakohtu väitesse, et kahju suurus on ülepaisutatud, siis on õige, et selline formuleering ei ole asjakohane kahju suuruse hindamisel. Selline põhjendus oleks arvestatav kahjuhüvituse vähendamisel VÕS § 139 lg. 1 järgi, kuid antud juhul ei oma see vaidlusküsimus ka tähtsust, sest kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudus alus. Seega jätab kolleegium maakohtu otsuse lõppjäreldusena muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.