Jätta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus muutmata ringkonnakohtus kantud menetluskulud Elektroskandia Baltics OÜ kanda.
ja
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
1(7)
Tsiviilasi nr 2-12-50854 Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Elektroskandia Baltics OÜ esitas 03.12.2012 Harju Maakohtule hagi R G i vastu kahju hüvitamiseks. Hageja ja Helmot OÜ vahel kehtib võlasuhe, mis tuleneb mitmetest hageja ja Helmot OÜ vahel sõlmitud müügilepingutest. Hagiavalduse kohaselt oli kostja OÜ Helmot juhatuse liige ajavahemikus 15.08.2005 kuni 02.11.2010 (I kd tl 20-25), OÜ Centerland osanik ja juhatuse liige alates 08.08.2005 (I kd tl 66-71) ja OÜ Helmot-E osanik ja juhatuse liige alates 30.11.2009 (I kd tl 110-112). 31.08.2011 esitas OÜ Helmot Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. OÜ Helmot ajutise halduri Urmas Ustavi aruande kohaselt on OÜ Helmot varade mahuks 35 618, 72 eurot ja võlgniku kohustuste mahus on esialgsete hinnangute kohaselt 66 943,97 eurot. OÜ Helmot võlgnevus hageja ees oli 36 835,60 eurot (I kd tl 27-36). OÜ Helmot pankrotimenetlus lõppes 17.10.2011 pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (II kd tl 186-189).
2.15.10.2009 sõlmiti Helmot OÜ ja OÜ Centerland vahel laenuleping nr 01102009, mille alusel andis Helmot OÜ Centerland OÜ-le laenu 460 000 krooni tagasimakse tähtajaga 31.12.2014, intressiga 3% aastas. Helmot OÜ on laenu 19.10.2009 üle kandnud, kuid Helmot OÜ 2010. a kontoväljavõttelt ei nähtu temale laenu tagastamist suuremas ulatuses kui 26 800 krooni. Helmot OÜ ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt muutus Helmot OÜ maksejõuetuks 2010. a. Helmot OÜ seadusliku esindajana allkirjastas 15.10.2009 laenulepingu R G ja Centerland OÜ esindajana V Š . 22.03.2010 sõlmiti Centerland OÜ ja Helmot OÜ vahel lihtkirjalik kinnistu müügileping, millega Helmot OÜ kohustus müüma ja Centerland OÜ ostma korteriomandi asukohaga Kari 6-51, Tallinn hinnaga 375 000 krooni. Sellega võttis kostja Helmot OÜ-le võlaõigusliku kohustuse summas 375 000 krooni, mida Helmot OÜ ei suutnud täita, kuivõrd nimetatud korteriomand võõrandati 22.12.2010 kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt teisele isikule. 02.12.2009 kinnistamisavalduse alusel kanti Helmot OÜ omandist Centerland OÜ omandisse korteriomand Sõpruse pst 13-4, Tallinn (registriosa nr 14891201). Mis asjaoludel korteriomand Helmot OÜ omandist Centerland OÜ omandisse läks, ei ole hagejale teada, kuid ilmselgelt kahjustati sellega Helmot OÜ majanduslikku olukorda. Lisaks eeltoodule on R G Helmot OÜ juhatuse liikmena tõstnud Helmot OÜ tegevuse sisuliselt ja faktiliselt üle teise ettevõttesse nimega Helmot-E OÜ, mille asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige on alates äriühingu registrisse kandmisest 30.11.2009 R G .
3.Hageja leiab, et kostja on põhjustanud Helmot OÜ maksejõuetuse ja tema tegevus on käsitletav heade kommete vastase tahtliku käitumisega, mis on suunatud hageja huvide kahjustamisele. Kostja käitumine on olnud õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Hageja palub kostjat välja mõista kahju hüvitise summas 36 835,6 eurot ja viivise määraga 8% põhinõudelt summas 36 835,6 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
2(7)
Tsiviilasi nr 2-12-50854
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud: 1) milles seisneb R. G i tegu, mis on sooritatud juhatuse liikme ülesandeid täites ning mis oleks ühtlasi käsitletav õigusvastase teona juriidilise isiku võlausaldaja suhtes; 2) kahju olemasolu; 3) et kahju on just kostja õigusvastase käitumise tagajärjeks (põhjuslik seos). Ebaõige on hageja seisukoht, et OÜ Helmot ei ole 02.12.2009 korteriomandi müügilepingu alusel tasu saanud. Kokku maksis Centerland OÜ OÜ-le Helmot korteriomandi eest 900 000 krooni, mis oli Prisma Kinnisvarade AS 30.06.2009 koostatud eksperthinnangu IP 09148 kohaselt turuhinnaks. Samuti sõlmisid OÜ Helmot ja Centerland OÜ 31.12.2009 kokkuleppe, millega OÜ Helmot tasaarvestas oma laenulepingust nr 01102009 tuleneva nõude Centerlandi OÜ-ga 28.11.2009 sõlmitud müügilepingust tuleneva tasu 452 352 krooni maksmise nõudega. Centerland OÜ oli esitanud vastavasisulise arve nr 29030 OÜ-le Helmot 30.11.2009. Kari 6-51 korteriomandiõigust ei läinud Centerland OÜ-le üle, kuna OÜ Helmot ja Centerland OÜ sõlmisid üksnes lihtkirjaliku võlaõigusliku lepingu. Seega ei tekkinud OÜ-l Helmot ka Centerland OÜ vastu korteri müügilepingust tulenevat tasu maksmise nõuet. Sellegipoolest maksis Centerland OÜ OÜ-le Helmot 24.03.2010 arve nr 20 alusel 180 000 krooni. Seega sai OÜ Helmot nimetatud tehingust tulu. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et OÜ Helmot oli 2010. aasta kevadel maksejõuetu. Hageja väite osas OÜ-le Helmot kuuluva ettevõtte üleandmisest Helmot-E OÜ-le kostja leidis, et isegi kui ettevõtte üleminek oleks toimunud, ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud, kuidas saab ettevõtte üleandmine olla vastuolus heade kommetega. Kostja on seisukohal, et ta ei rikkunud OÜ Helmot juhatuse liikme kohustusi, ta ei põhjustanud oma tegudega OÜ Helmot püsivat maksejõuetust ning tema eesmärgiks polnud kahjustada võlausaldajaid. Kindlasti puudus kostjal soov kahjustada hagejat. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ta oleks pidanud tahtma midagi sellist teha.
5.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel V Š leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Kostja arvamus, et kahju tekkimise eest vastutab kolmas isik, ei vasta tõele. Kolmas isik käitus oma kohustuste täitmisel ettevõtja tavalise hoolsusega. Nii OÜ Helmot pankrotihaldur, kui ka Maksu ja Tolliameti ametnikud ja Politsei ei ole leidnud kolmanda isiku käitumises seadusandlusega ettenähtud kohustuste rikkumist. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohtu 20.11.2014 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohus põhjendas, et osaühingu juhtorganite liikmed võivad vastutada ühingu võlausaldajate ees eeskätt juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (RKTKo 3-2-1-79-05, p 12; 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-l 7. Seejuures võib tulla kõne alla juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumise eest (RKTKo 3-2-1-90-07, p 13). Hageja peab tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Hagejal on õigus nõuda VÕS 1045 lg 1 p 8 alusel õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju hüvitamist, mille ärahoidmine oli VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitse-eesmärgiga. Kostja tahtlus peab olema suunatud võlausaldaja kahjustamisele ja seda peab tõendama hageja.
8.Kohus leidis, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse 24.09.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/3636-18 on tuvastatud asjaolu, et OÜ Helmot väljamakse summas 211 176 krooni OÜ-le Grandworld oli alusetu. Näilike tehingutega on OÜ-st Helmot viidud välja rahalisi vahendeid kokku summas 211 176 krooni ning OÜ-le Helmot tekitatud sellega maksukohustus 3(7)
Tsiviilasi nr 2-12-50854 summas 91 331 krooni. Kostja OÜ Helmot juhatuse liikmena on teostanud väljamakse summas 211 176 krooni OÜ-le Grandworld ja on vastutav nimetatud väljamakse eest. Maakohus leidis, et kostja ei tegutsenud seejuures korraliku ettevõtja hoolsusega ja tekitas OÜ-le Helmot kahju summas 302 507 krooni ehk 19 333,72 eurot.
9.Kohus asus seisukohale, et Centerlandi OÜ poolt müügilepingust tuleneva nõude tasaarvestamist OÜ Helmot laenulepingust tuleneva nõudega ei ole toimunud ning Centerland OÜ poolt laenulepingut tulenevad kohustused OÜ Helmot on ees täitmata. Tõendamist on leidnud, et OÜ Helmot arveldusarvelt on kantud Centerland OÜ arveldusarvele 19.10.2009 460 000 krooni, mida Centerland OÜ kunagi OÜ-le Helmot tagastanud ei ole. OÜ Helmot esindajana allkirjastas 15.10.2009 laenulepingu kostja ja Centerland OÜ esindaja V Š (I kd tlk 78-79), kelle vande all antud seletuste kohaselt ei olnud laenu andmine OÜ Helmot poolt temale teadaolevalt üldse võimalik, kuna OÜ-l Helmot puudusid sellises summas vabad vahendid (III kd tlk 49-51). Kostja ei ole tõendanud Centerland OÜ nõude tekkimise aluseid ega tasaarvestuskokkuleppe sõlmimist, sest tasaarvestuskokkuleppena kohtule esitatud paber ei ole kummagi poole poolt allkirjastatud. Kohus on seisukohal, kostja poolt Centerland OÜ-le antud „laenu“ ja selle tagastamise kohustuse hilisema fiktiivse tasaarvestamise teel on kostja heade kommete vastaselt pööranud Centerland OÜ kasuks 460 000 krooni ulatuses OÜ-le Helmot kuulunud rahalisi vahendeid.
10.Maakohus põhjendas, et kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja alates OÜ HelmotE asutamisest ning OÜ Helmot juhatuse liikmest tagasi kutsumiseni tegutsenud nii OÜ Helmot kui OÜ Helmot-E juhatuse liikmena ning on kostja ilmselt viinud tegevuse OÜ-st Helmot OÜsse Helmot-E. Samas ei ole hageja poolt esitatud tõendid piisavad järeldamaks, et OÜ HelmotE sai müügitulu, mis tegelikult oleks pidanud laekuma OÜ-sse Helmot ja kohustused jäid OÜ Helmot kanda.
11.Kohus leidis, et Centerland OÜ arveldusarve väljavõttega on tõendatud, et Centerland OÜ on tasunud OÜ-le Helmot Tallinnas, Sõpruse pst 15-4 asuva korteriomandi omandamise eest 900 000 krooni.
12.Kohus asus seisukohale, et kostja poolt eelnimetatud tehingute ja toimingute teostamisel on kostja ilmselt rikkunud ÄS § 187 lg 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, kuid see ei ole käesoleval juhul kostja vastutuse kohaldamiseks piisav alus. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on OÜ Helmot juhatuse liikmena teinud tehinguid ja toiminguid, mille eesmärgiks oli kahju tekitamine OÜ Helmot võlausaldajatele, sh hagejale. Riigikohtu 23.03.2005 otsuse nr 3-2-1-29-05 p-s 14 on Riigikohus juhtinud tähelepanu põhimõttelisele võimalusele kahju hüvitamise nõuete esitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, rõhutades ühtlasi, et see eeldab juhtorgani liikme poolset hea usu põhimõtte rikkumist võlausaldaja suhtes. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamine eeldab kohtu hinnangut, kas kahju tekitaja tegu oli kooskõlas heade kommetega ning kas kahju tekitaja tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt toime pandud teod olid suunatud hageja kahjustamisele. Juhul kui kostja on OÜ Helmot vara nn omastanud (ei ole kasutanud äriühingu huvides), siis kahju on tekkinud OÜ-l Helmot, kellel on ka sellesisuline nõudeõigus juhatuse liikme vastu. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja on andnud kohtule teadval valeütluseid, et tal puuduvad OÜ Helmot raamatupidamisdokumendid 2010.a kohta kuni pankroti väljakuulutamiseni ja sellega raskendanud hageja tõendamiskohustuse täitmist. Apellatsioonkaebus
13.Elektroskandia Baltics OÜ vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses ja palus teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-12-50854
14.Hageja leiab, et maakohus leidis ebaõigesti, nagu oleks korteriomandi eest, asukohaga Sõpruse pst 13, OÜ Helmot tasunud OÜ-le Centerland 900 000 krooni. See asjaolu ei ole tõendatud ühegi vastustaja poolt esitatud tõendiga. Esiteks on maakohtu tuvastatud asjaolud vastuolulised. Kuigi kohus asus ajutisele haldurile esitatud teabe järgi seisukohale, et korteriomandi müügiks oli kokkulepe sõlmitud 20.05.2014, räägivad kohtu poolt viidatud arved aprilli kokkulepetest. Teiseks on nimetatud arved seotud teenuste või kaupade müügiga, mis alluvad käibemaksustamisele. Kinnisvara müüki, kui tegemist ei ole kinnisasja esmamüügiga, ei maksustata käibemaksuga. Kohtu poolt viidatud arved sisaldavad käibemaksu ega saa seetõttu olla seotud korteriomandi müügiga, vaid kaupade või teenuste müügiga. Kolmandaks on kohus ise asunud seisukohale, et R. G on kohtule andnud vande all valeütlusi ning asunud ühtlasi seisukohale, et vastustaja on ebaaus isik. Ometigi ei ole seda lähtekohta arvestatud kostja (ilmselgelt ebausutavate) väidete hindamisel osas, mis puudutab korteriomandi müüki.
15.Isegi kui kohtu tuvastatud asjaolud korteriomandi müügiga oleks õiged, on kohus siiski jätnud hagi ebaõigesti rahuldamata. Kohus on tuvastanud, et fiktiivsete tehingute tegemisega ning 42 896 euro väljaviimisega OÜ-st Helmot on vastustaja käitunud heade kommete vastaselt. Samas on kohus jätnud hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei olevat tõendanud, et raha väljaviimise eesmärgiks oli konkreetne eesmärk tekitada kahju apellandile. Maakohtu sellekohane järeldus on vastuolus kehtiva õigusega. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamine ei eelda seda, et hageja tõendaks, et heade kommete vastaselt käitunud isiku tahe tekitada kahju oleks suunatud konkreetsele isikule. Riigikohus on korduvalt leidnud, et juhul, kui isik käitumine on vastuolus heade kommetega, ei oma tähtsust, kas ta soovib kahju tekkimist konkreetsele võlausaldajale või mitte, vastutus tekib tal mõlemal juhul (RKTKo 3-2-1-29-05). Kui kohus pidas fiktiivsete tehingute alusel raha väljaviimisist OÜ-st Helmot heade kommete vastaseks, tuli hagi rahuldada, eeldusel, et hageja nõude ilma heade kommete vastase käitumiseta saanud OÜ Helmot vara arvelt rahuldada. Kui fiktiivseid tehinguid poleks olnud, oleks OÜ-l Helmot olnud rahalisi vahendeid vähemalt summas 42 896 eurot. Vastustaja seisukoht
16.R G vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kolmas isik
17.Ringkonnakohus andis iseseisva nõudeta kolmandale isikule võimaluse vastata apellatsioonkaebusele. Kirjalikku seisukohta kolmas isik ei esitanud ja palus vaadata apellatsioonkaebus istungil läbi ilma tema osavõtuta. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
18.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kolleegium vastab kaebuse väidetele maakohtu väidetava materiaalõiguse normide vale kohaldamise ning tõendite ebaõige hindamise kohta.
19.Apellatsioonimenetluses ei vaidle menetlusosalised vähemalt järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: •
kostja oli OÜ Helmot juhatuse liige ajavahemikus 15.08.2005 kuni 02.11.2010; 5(7)
Tsiviilasi nr 2-12-50854 • •
• •
kostja on OÜ Centerland osanik ja juhatuse liige alates 08.08.2005; 24.09.2010 on Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt tehtud OÜ Helmot suhtes maksuotsus nr 12.2.-3/3636-18, millega määrati OÜ-le Helmot maksustamisperioodil 2010 märtsikuu tasumisele kuuluvat käibemaksu summa 35 196 krooni ja maksustamisperioodi 2010 aprillikuu tulumaksu kokku summas 56 135 krooni; 31.08.2011 esitas OÜ Helmot Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse; 17.10.2011 on lõpetatud OÜ Helmot pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
20.Hageja esitas võlausaldajana kostja kui võlgnikust äriühingu juhatuse liikme vastu hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuginedes eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p-le 8. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab VÕS § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse alusel. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju ei hüvitata VÕS § 127 lg 2 kohaselt ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses.
21.Hageja esitatud asjaoludel on OÜ Helmot 12.04.2010 väljamakse summas 211 176 krooni OÜ-le Grandworld on olnud fiktiivne, mistõttu on näilike tehingutega viidud välja OÜ-st Helmot rahalisi vahendeid kokku summas 211 176 krooni ning lisaks tekitatud OÜ-le Helmot sellega maksukohustus summas 91 331 krooni. Hageja on kostjale ette heitnud OÜ Helmot juhatuse liikmena viimase nimel OÜ-ga Centerland 15.10.2009 laenulepingu nr 01102009 sõlmimist ja selle alusel raha 460 000 krooni üleandmist. Apellatsioonkaebuses on nõustutud maakohtu poolt tuvastatuga, et kostja fiktiivsete tehingute tulemusel on OÜ-st Helmot välja viidud vara summas, mis on vähemalt 211 176 + 460 000 = 676 176 krooni ehk 42 896 eurot. Kuigi tuleb nõustuda, et vara teadlikku kõrvaletoimetamist võlausaldajate kahjustamise eesmärgil ei saa pidada kooskõlas olevaks heade kommetega, on maakohus õigesti leidnud, et tõendamata on, et kostja poolt toime pandud teod olid suunatud hageja kahjustamisele. Juhul, kui kostja on OÜ Helmot vara nn omastanud (ei ole kasutanud äriühingu huvides), siis on kahju tekkinud OÜ-l Helmot, kellel on ka sellesisuline nõudeõigus juhatuse liikme vastu. Õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade järgi juriidilise isiku juhtorgani liikme poolt nende kohustuste rikkumine, mis tal on juriidilise isiku enda ees (rikkumine nn sisesuhete raames), ei kujuta endast juriidilise isiku juhtorgani liikme poolt juriidilise isiku võlausaldaja õiguste rikkumist ehk delikti (rikkumist nn välissuhete raames) ning järelikult ei saa juriidilise isiku võlausaldaja nõuda sellisele rikkumisele tuginedes kahju juhtorgani liikmelt (Tampuu, T. Lepinguväliste võlasuhete õigus, Juura 2007 lk 149).
22.Kolleegium nõustub ka maakohtuga, et hageja on jätnud võlausaldajana oma õigused pankrotimenetluses realiseerimata. Ringkonnakohus leiab, et kostja esile toodud asjaoludel tehtud tehingutest tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks on pankrotiseaduses sätestatud tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut, lisaks on ka kõik tsiviilõiguslikud võimalused võlgniku vara pankrotivarasse tagasi nõuda. Hageja on deliktist tuleneva kahju nõude esitamisel tuginenud väitele, et võlgniku tehtud tehingud kolmandate isikutega on näilikud, kuid samal ajal leidnud, et heade kommete vastaselt käitudes tehingute tegemine ja nende alusel raha väljamaksmine on teda kui võlausaldajat kahjustav. Arvestades nii pankrotimenetluse kui ka tagasivõitmise ja -nõudmise eesmärke peaksid võlausaldajate huvisid kahjustavate tehingute üle peetavad vaidlused olema koondatud pankrotimenetlusse, et järgida m.h võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet (vrdl nt Riigikohtu 23.09.2005 otsus 6(7)
Tsiviilasi nr 2-12-50854 tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05). Vaidlust ei ole, et hageja oli OÜ Helmot pankrotimenetluses võlausaldaja ning tuvastatud on, et OÜ Helmot pankrotiavalduse menetlus on lõpetatud 17.10.2011 pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maakohus märkis, et hagejal olnuks võimalus pankrotiavalduse menetluse raugemist pankrotti välja kuulutamata vältida, kui ta oleks tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on hagejal on õigus kostjalt nõuda sellise õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju hüvitamist, mille ärahoidmine oli VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitse-eesmärgiga. Hageja järeldab ka ise, et kui kohus pidas fiktiivsete tehingute alusel raha väljaviimist OÜ-st Helmot heade kommete vastaseks, tuli hagi rahuldada eeldusel, et hageja oleks nõude ilma heade kommete vastase käitumiseta saanud OÜ Helmot vara arvelt rahuldada. Seega ka juhul, kui asuda seisukohale, et muuhulgas on tõendatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamise eeldus, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (Riigikohtu 05.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13 p 17), kaitseb heade kommete vastase käitumise keelu eesmärk antud juhul kolleegiumi arvates võlausaldajat, kes on juriidilise isiku juhatuse liikme tahtliku ja sihipärase kahjustava tegevuse tõttu kaotanud õiguse rahuldada oma nõuet pankrotimenetluses tagasinõutava või –võidetud vara arvel.
23.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ka ebaõigesti leidnud nagu oleks korteriomandi aadressil Sõpruse pst 13, Tallinn eest OÜ Helmot tasunud OÜ-le Centerland 900 000 krooni. Kuigi apellatsioonkaebusest nähtub justkui heidaks hageja maakohtule ette OÜ Helmot poolt OÜ-le Centerland raha maksmise ebaõiget tuvastamist, võib aru saada, et hageja peab silmas siiski OÜ Centerland poolt OÜ-le Helmot raha maksmist. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus tõendite hindamisel eksinud ning OÜ Centerland arvelduskonto väljavõtte alusel on õigesti tuvastatud, et OÜ Centerland on tasunud 30.06.2009 OÜ-le Helmot 354 000 krooni selgitusena arve nr 31, 28.09.2009 100 000 krooni selgitusega arve nr 60 ning 09.11.2009 446 000 krooni selgitusega arve nr 73. Asjaolu, et kohtu poolt viidatud arved sisaldavad käibemaksu, ei võimalda koos teiste tuvastatud asjaoludega teha järeldust, et müügihinnaks olnud 900 000 krooni ei kantud üle korteriomandi eest. Samas märgib kolleegium, et eelnimetatud korteriomandi müügiga seonduvad asjaolud ei oma tähtsust eelkõige põhjusel, et hageja ei ole näidanud, milles seisneb korteriomandi suhtes müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisel kostja heade kommete vastane tahtlik käitumine.
24.Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus muutmata otsuse ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Kuna ringkonnakohus jätab Elektroskandia Baltics OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Elektroskandia Baltics OÜ kanda (TsMS § 171 lg 1). Tulenevalt Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-147-14 p-s 22 toodud seisukohtadest määrab käesolevas tsiviilasjas kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.