Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. juuni 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-56776
Tsiviilasi
Meeli Toomsalu hagi Mirkko Rebase vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3014,92 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. detsembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mirkko Rebase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Mirkko Rebane (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): Meeli Toomsalu (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Marko Tiirik
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. detsembri 2014 otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Mirkko Rebase kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Meeli Toomsalu esitas 02.09.2014 maakohtule Mirkko Rebase (Rebane) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks tekitatud kahju katteks 3014,92 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2013. a juulikuus suulise töövõtulepingu, mille alusel teostas kostja X-XX, XXX asuva elamu kanalisatsioonitöid, sh veetorustiku vahetamine, uute kanalisatsioonitorude vahetamine maja sees ning torude ja kanalisatsioonipaakide paigaldus õues. Hageja tasus kostjale töö eest 2600 eurot. 2013. a sügisel selgus, et töö oli tehtud ebakvaliteetselt. WC-s ei läinud vesi alla ja köögi kraanikausist kerkis vesi üles, samuti tekkis vesi elamu keldrisse. 15.07.2014 selgus, et üks kanalisatsioonipaak on katki ja teine defektne (lömmis) ning maa on paakide kohalt õõnes. Hageja teavitas kostjat korduvalt (18.07.2014, 23.07.2014, 12.08.2014) ebakvaliteetsest tööst, kuid kostja keeldus praaki parandamast ja raha tagastamast. Hageja tellis kostjalt sisemise kanalisatsioonivõrgu ja õuevõrgu, mis lõpeb immutustorustikuga. Töö tulemusena pidi saama kasutada WC-d ja köögivalamut ning edaspidi ka dušši. OÜ Ehitusekspert eksperthinnangust nähtuvalt on kostja ehitatud lokaalne kanalisatsiooni õuevõrk koos settemahutitega defektne ja mittekasutatav, süsteem on ehitatud oluliste ehituslike puudustega. Kuivõrd mittekorras kanalisatsiooni tõttu oli elamut võimatu kasutada, oli hageja sunnitud tellima töö Eksomaster OÜ-lt. Hageja kahju 3014,92 eurot koosneb järgmistest summadest: ekspertiisitasu 360 eurot, septik 1250 eurot, vana septiku tühjendus 29,21 eurot, torutööd ja septiku paigaldus 1350 eurot, muruseeme 25,70 euro. Hageja võttis hinnapakkumised mitmelt analoogseid töid teostavalt äriühingult, millest nähtub, et Eksomaster OÜ töö hind 2600 eurot on madalam kui piirkonna hinnatase ning ei ole kostjat ebamõistlikult koormav.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on eksperthinnangus välja toodud kaks peamist põhjust töö lepingutingimustele mittevastavuse tekkimise kohta, külmumine ja paakide ülestõusmine. Esimese põhjuse puhul erineb eksperdi arvamus tootja paigaldusjuhisest. Teise põhjuse puhul on ekspert kanalisatsiooni õuevõrgu üheks kasutuskõlbmatuks muutumise põhjuseks pidanud veetõusu, mis viis paagid uputatud olekusse. Veetõusu ei saanud kostja tööde tegemisel ette näha. Hageja pidi teadma, et pinnasevesi on piirkonnas sageli kõrge ja ujutab keldri üle. Tellijal on vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 77 kohustus teatada asjaoludest, mis võivad kaasa tuua töö lepingutingimustele mittevastavuse. Töövõtja on teinud töö vähemalt keskmise kvaliteediga ning seega täitnud lepingu kohaselt. Hagi aluseks olevatel asjaoludel algasid probleemid 2013. a sügisel. Kostjale teatati puudustest 2014. a mais. Hagejal oli kohustus teatada puudustest kahe kuu jooksul. Teatamiskohustuse rikkumine toob kaasa keelu kasutada õiguskaitsevahendeid ja kostja vastutusest vabastamise. Ekspertiis pole läbi viidud vajaliku hoolsusega ning ei arvesta kõiki asjasse puutuvaid sündmusi kogumis.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 30. detsembri 2014 otsusega hagi ja mõistis Mirkko Rebaselt välja Meeli Toomsalu kasuks 3014,92 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 2013. a juulis suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja teostama X-XX, XXX asuva elamu kanalisatsioonitööd (veetorustiku vahetamine, uute kanalisatsioonitorude paigaldamine elamus, torude ja kanalisatsioonipaakide paigaldamine õues, WC-poti ja kraanikausi paigaldamine). Eraldi eelarvet sanitaartehnika, materjalide ja tööde maksumuse kohta kokku ei lepitud. Lepingu tasu 2600 eurot on kostjale makstud. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. Kohus leidis, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele ja kostja on oluliselt lepingut rikkunud. Kostja selgitustest tuleneb, et hageja soovis WC-d koos veega, kanalisatsiooni koha pealt tal soove ei olnud, see pidi töötama ja reovett puhastama. Eksperdi arvamusest tuleneb, et lokaalne kanalisatsiooni õuevõrk koos settemahutitega on defektne ja ei ole kasutatav. Süsteem on ehitatud oluliste ehituslike puudustega ning põhjendatud on süsteem välja kaevata, lammutada ja teha töökindel süsteem. VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Töövõtjal on kohustus lepingulised kohustused täita töövõtja hea ja asjatundliku hoolsusega. Töövõtja teostatud töö peab vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis tavaliselt oleks hoolsa ja kõiki vajalikke eriteadmisi omava töövõtja sarnasel tööl. Kostja selgitustest tuleneb, et ta oli varasemalt ühel korral paigaldanud sarnase lokaalse kanalisatsioonisüsteemi. Hagejale paigaldas ta varem kasutuses olnud plastmassmahutid, mille tootjaks loeb kostja ennast ise. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja ei ole kostjale töö mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul, mistõttu ta ei saa enam töö mittevastavusele tugineda ega õiguskaitsevahendeid rakendada. Pooled ei ole sõlminud tarbijatöövõtulepingut (VÕS § 635 lg 4). Töö lepingutingimustele mittevastavus ilmnes ennekõike 2014. a juulis, kui selgus, et üks kanalisatsioonipaak on katki ja teine lömmis ning maa paakide kohalt õõnes ja täitepinnas vajus sisse. 2013. a sügisel ilmnesid vaid probleemid selles, et vesi ei läinud WC-potist korralikult alla ja tõusis kraanikausis. Kohus ei nõustunud kostjaga, et ekspertiis pole läbi viidud vajaliku hoolsusega. Kostja pole esitanud eksperthinnangut ümberlükkavaid tõendeid. Kostja vastuväide paigaldamisjuhendi järgimisest ei ole samuti põhjendatud, sest kostja ei ole paigaldanud Pipelife septikuid. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada. Hageja kulutused uue töö tegemiseks (sh kulutus eksperdiarvamusele) on dokumentaalselt tõendatud ja ei ole ebamõistlikult kõrged.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Mirkko Rebane esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. detsembri 2014 otsuse tühistamist ja juhul kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Otsus koosneb sisuliselt kirjeldavast osast ja alles punktis 10 tugineb kohus eksperdi arvamusele. Kostja on tuginenud asjaolule, et eksperdi arvamus ei ole koostatud vajaliku hoolsusega. TsMS § 301 lg 1 järgi peab eksperdiarvamus sisaldama uuringute üksikasjaliku kirjelduse, uuringute tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele. Ekspert on eksperthinnangu punktis 2.3 teinud palju
järeldusi, mis põhinevad üksnes eksperdi subjektiivsel arvamusel ja oletustel. Tuvastatud pole ühtegi kindlat põhjust, mis põhjustas paakide kokku kukkumise, mille tagajärjel ei saavutatud töövõtulepinguga kokku lepitud tulemust. Kohus pole otsuses märkinud, millised asjaolud millistele tõenditele tuginedes ta luges tuvastatuks; 2) kannab töövõtja VÕS § 640 lg 2 järgi juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Töö üleandmisel kostja ehitatud süsteem töötas. Töö teostamine ja üleandmine toimus suvel, kuivade ilmadega. Eksperthinnangu lk 6 p 7 järelduse kohaselt võib antud asukohas olla probleemiks kõrgenenud pinnasevesi. Ekspertiisi tegemise ajal 26.07.2014 oli naabritel X-XY, XXX keldris 3 cm vett ning naabri sõnade järgi võib kevadel kõrgvee perioodil vesi keldris tõusta kuni 30–40 cm. Hageja teatas, et probleemid kanalisatsiooniga algasid sügisel. Ka sügisel võis seoses vihmadega pinnasevesi hakata tõusma, see võis mõjutada paake ning seetõttu ei läinud vesi WC-s ja kraanikausis korralikult alla. Sellest võib järeldada, et paagid ei võtnud vett vastu seoses survega paakidele väljastpoolt, mitte õhutuspüstiku puudumise tõttu. VÕS § 14 lg 1 ja § 24 lg 1 koosmõjul oli kostjal kokkulepitud tulemuse saavutamiseks huvi teada, et piirkonnas on probleemiks kõrge pinnasevesi. Kuigi 18.07.2014 kirjas hageja kinnitab, et tal on vesi keldris esimest korda, oleks ta vähemalt pidanud võimalikuks pidama, et piirkonnas on kõrgenenud pinnasevesi. Hageja käis naabriga X-XY, XXX tihedalt läbi ning 30–40 cm veetase naabri keldris ei saanud olla üllatuseks. Küll aga ei saanud kostja sellega tööde teostamisel arvestada. Pipelife septikute paigaldusjuhend kinnitab sama, mida on kinnitanud ekspert, st et kostja on torud paigaldanud vastavalt nõuetele 45–50 cm sügavusele. Muuhulgas on Pipelife paigaldusjuhendis sätestatud, et kaeviku sügavus sõltub hoonest tuleva kanalisatsioonitoru sügavusest. Sisendtoru sügavus on maksimaalselt 908 mm maapinnast. Kõrge pinnasevee korral tuleb septik ankurdada. Ankurdamiseks tuleb valada armeeritud betoonist alusplaat või paigaldada septiku külgedele betoonplokid. Eksperdi järeldus torude võimalikust külmumisest ei ole loogiline, sest külmumisel tekib torusse n-ö kork, mis vett läbi ei lase, ja seetõttu oleks majas kanalisatsiooni kasutamise korral tekkinud veeuputus. Kostja on oma lepingulised kohustused täitnud töövõtja hea ja asjatundliku hoolsusega. Teostatud töö vastab vähemalt samale kvaliteedile, mis tavaliselt oleks hoolsa ja kõiki vajalikke eriteadmisi omava töövõtja sarnasel tööl, arvestades talle teadaolevaid ja teada saadud asjaolusid; 3) on asjaolu, et lokaalne kanalisatsiooni õuevõrk koos settemahutitega oli defektne ja ei olnud kasutatav, selge ka ilma eksperdiarvamuseta, kuna paakide kokkukukkumine oli silmaga nähtav. Defektsus oli paakide kokkukukkumise tagajärg. Selleks polnud vaja tellida ekspertiisi ning ekspertiisikulud tuleb jätta hageja kanda. Paakide kokkukukkumist oleks saanud tõendada ka teiste, vähem kulukate tõenditega; 4) peab VÕS § 127 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja ei olnud kõrgenenud pinnaseveest teadlik ega saanud seda ka ette näha.
5.Meeli Toomsalu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) rahuldas kohus hagi eksperthinnangule tuginedes õigesti ja põhjendatult. Ekspertiisi viis läbi EKEI riiklikult tunnustatud ekspert Lembit Sõmer, kellel on vastav litsents tehniliste ekspertiiside ja hindlusala ekspertiiside läbiviimiseks, seega on eksperdi arvamus ka kohtus
aktsepteeritav. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud eksperthinnangu, kostja ei ole omapoolset ekspertiisi läbi viinud, piirdudes paljasõnalise arvamusega, et eksperdi arvamus on subjektiivne ja põhineb oletustel. Vastavalt eksperthinnangule (lk 2 keskel) ei soovi kostja oma 26.07.2014 arvamuse kohaselt tehtud töid kohapeal üle vaadata ja vajadusel korrastada; 2) on kostja vastavalt eksperdiarvamusele väitnud, et paigaldas plastmassist paagid (lk 4 märkus ülal). Pipelife paigaldusjuhend on mõeldud Pipelife septikute, mitte plastmassist paakide paigaldamiseks. Hetkel on X-XX, XXX septik Pipelife paigaldatud kasutusjuhendi järgi ja töötab. Kostja oli teadlik plastmasskastide kvaliteedist ja sellest, mis kvaliteet on päris septikul, kuid tellijat sellest ei teavitanud. Paigaldatud õrnad ja õhukesest materjalist kastid ei ole mõeldud maa all kasutamiseks. Septikud peavad olema sertifitseeritud. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et septikuna mõeldud kastidel puudus sertifikaat, kasutusjuhend ja paigaldusjuhend. Kanalisatsioon oli paigaldatud ehitusnõuetele mittevastavalt ning inimeste elu ja tervist ohustavalt, kuna üks pereliige vajus kastide kohal maasse; 3) ei saa nõustuda väitega, et pinnasevee tase on sageli kõrge ja uputab paake ning et kostja sellega tööde teostamise ajal arvestada ei saanud. Vastavalt eksperthinnangule (lk 4) oli kostja settepaake paigaldades teadlik, et õue trassi asukohas on maapinnal paras kallak. Kostja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et pinnasevesi oleks üldse tõusnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
30.detsembri 2014 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
7.1.Maakohtu otsuse põhjendavas osas (kohtuotsuse p-d 5-13) on märgitud kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Samuti on kohus otsuse põhjendavas osas analüüsinud esitatud tõendeid ning põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega. Seega vastab kohtuotsus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele ning põhjendamatu on apellandi väide, et maakohus on rikkunud otsuse põhjendamiskohustust.
7.2.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et eksperdi arvamus ei ole koostatud vajaliku hoolsusega ning eksperdi järeldused põhinevad üksnes eksperdi subjektiivsel arvamusel ja oletustel. Eksperdiarvamuse on andnud Ehitusekspert OÜ (litsents on registreeritud majandustegevuse registris 18.03.2003 nr EK 10423285-0001) peaekspert L. Sõmer ja hindlusala ekspert P. Kosk (t.l 26-32) ning arvamuses on märgitud, milliseid alusmaterjale ja juhendmaterjale on eksperdid kasutanud. Samuti sisaldab arvamus uuringute üksikasjaliku kirjelduse ja uuringute tulemusena tehtud järeldused. Seega vastab eksperdiarvamus TsMS § 301 lg-s 1 ettenähtud nõuetele. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kostja ei ole esitanud taotlusi ekspertide küsitlemiseks kohtuistungil ega kordusekspertiisi läbiviimiseks. Seetõttu on apellandi väited eksperdiarvamuse ebausaldusväärsuse kohta paljasõnalised.
7.3.Eksperdiarvamuse kohaselt on M. Rebase poolt tehtud lokaalne kanalisatsiooni õuevõrk koos settemahutitega defektne ja pole kasutatav. Süsteem on ehitatud oluliste ehituslike puudustega. Põhjendatud on süsteem välja kaevata, lammutada ja teha töökindel süsteem.
Eksperdiarvamuse uurimuslikust osas nähtuvalt olid tööd teostatud ilma projekti koostamata, tööde teostaja mingit teostusjoonist tellijale üle ei andnud ning paigaldatud settepaakide kohta puudusid sertifikaadid. Apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited eksperdiarvamusele ei põhine ühelgi tõendil ning need ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Apellandi väide, et kanalisatsiooni õuevõrgu defektsus oli tingitud pinnaseveest, mille eest tema ei vastuta, on tõendamata. Nii nähtub eksperdiarvamuse uurimuslikust osas, et settepaake paigaldades oli M. Rebane teadlik, et õue trassi asukohas on maapinnal kallak ning mis ei tekita pinnasevete tõusust lisasurvet paakidele. Asjaolu, et hageja elamu keldri põrand oli ülevaatuse ajal märg-niiske, ei tõenda, et kanalisatsiooni õuevõrgu olulised ehituslikud puudused ja süsteemi mittetöötamine oli põhjustatud pinnaseveest. M. Rebane on kohtuistungil kinnitanud, et settepaakidest kasutas ta kasutatud plastmassist tünne, paake ta ei soojustanud ning pinnasetäiteks kasutas ta kohalikku pinnast. Nimetatud M. Rebase seletus on kooskõlas eksperdiarvamuses kirjeldatuga, millest nähtuvalt tagasitäiteks tulnuks kasutada tihendusega liiva ning mahutid (paagid) tuleks asendada. Samuti nähtub eksperdiarvamusest, et mahutite kinniste kaante asemele tuleks panna õhutuskopsikud ja kanalisatsioonisüsteemi mittetöötamise reaalseks põhjuseks võis olla külmumine. Eksperdid on leidnud, et paigaldada tuleb suurem ja töökindel passiga mahuti kompleks, õue kanalisatsioonisüsteem pealt soojustada ning kaevu põhja teha mõned augud. Apellandi viide Pipelife septikute paigaldusjuhendile ei ole asjakohane, kuna apelland paigaldas settepaakideks kasutatud plastmassist tünne.
7.4.Asja materjalidest nähtuvalt keeldus kostja puudustega töid parandamast ega olnud nõus vaidlust kohtuväliselt lahendama. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja poolt enne hagi kohtusse esitamist eksperdiarvamuse tellimine kahju ulatuse ja töö lepingutingimustele mittevastavuse kindlakstegemiseks. Eksperdikulu suurus 360 eurot on mõistlik ning tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Apellandi seisukoht, et hageja poolt eksperdiarvamuse tellimine ei olnud vajalik ja seetõttu on eksperdikulu põhjendamatu, ei ole õige.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.