2-14-56776/13 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

ning võisid põhjustada torude ja paagi külmumise. See on vastuolus tootja paigaldusjuhistega. /....../ Killustikukiht peab olema tasane ja horisontaalne ning seda ei tohi tihendada. Tänu sellele imendub sinna valguv vesi ühtlaselt ja takistusteta pinnasesse. Killustikukihi kogupaksus on u 40 cm ja teralisus 16–32 mm. Saadav: http://www.pipelife.ee/media/ee/pdf/catalogs/ecolife_septiktootekataloog-UUS.pdf ).Teiseks võimalikuks põhjuseks (vähetõenäoline) on paakide ülestõusmine, mis tõi kaasa nende riknemise. Ekspertiis on leidnud, et maja keldrit garanteeritult vee sissetungimise vastu kaitsta ei saa, mis võib tuleneda pinnase vee tasemest, nagu naabril Olevi tn 103. Samuti on kanalisatsiooni õuevõrgu üheks võimalikuks kasutuskõlbmatuks muututmise põhjuseks ekspert pidanud just veetõusu, mis viis paagid uputatud olekusse. Veetõusu ei saanud kostja tööde teostamise ajal ette näha. Hageja pidi olema teadlik, et pinnase vesi on antud piirkonnas sageli kõrge ja ujutab keldrit üle. Tellijal on kohustus teatada vastavalt VÕS § 77 asjaoludest, mis võib kaasa tuua töö lepingutingimustele mittevastavuse. Töövõtja on teinud tööd ja täitnud kohustuse vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega on töövõtja täitnud lepingu kohaselt. Hagi aluseks olevatel asjaoludel algasid probleemid juba sügisel 2013. a, peale tööde vastuvõtmist. Puudustest teatati kostjale alles mais 2014. a. Puudustest lepingutingimustele mittevastavusel oli hagejal kohustus teatada kahe kuu jooksul. Teatamiskohustuse rikkumine toob kaasa kostja vastutusest vabastamise ja hageja keelu kasutada õiguskaitsevahendeid. Kui ajaliselt eelnev sündmused (toimusid sügisel) võisid põhjustada paakide kokkukukkumise ning lepingutingimustele mittevastavuse (kevad 2014. a), siis ei ole hageja lepingutingimustele mittevastavusest teatanud tähtaegselt ning ei või hilisemalt sellele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Arvestades, et hagi põhineb suures osas just eksperdi hinnangul, on oluline, et see oleks põhjalik ja objektiivne. Ekspertiis pole läbi viidud vajalikku hoolsusega ning ei arvesta kõiki asjasse puutuvaid sündmusi (kogumis).

6.Eksperthinangust (tl 26-32) nähtub, et M. R. ehitas 2013. a juuli lõpuks 1963. aastast kasutusel olnud ja vaid kuivkäimlat omanud elamule sisemise kanalisatsioonivõrgu ja õuevõrgu, mis lõpeb immutustorustikuga. Töö tulemuseks pidi kinnistu omanik (tellija) saama kasutada WC-d ja köögivalamut (edaspidi ka dušši). Alguses oli märgata, et vesi ei läinud WC potist korralikult alla (vesi mulksus ja tõusis tagasi), pinnasesse pandud paagid läksid arvatavalt ruttu heitvett täis, sest vesi tõusis WC potti tagasi, 2014. aasta juulis vajus pinnasesse asetatud esimese paagi 1 m3 juures täitepinnas ootamatult sisse ja tekkis auk, kust näha on ka paagi külge. Kanalisatsiooni õuevõrgu väljaehitamiseks mingit projekti ei koostatud. M. R. selgitas, et ehitab välja töökindla süsteemi, mis võimaldab hoone heitveed setitada settepaakides 3 x 1 m3, ja selgitatud heitvesi seejärel immutada pinnasesse (asukohas on selleks piisavalt langu). Mingit teostusjoonist töövõtja tellijale üle ei andnud, ka polnud anda tal settepaakide kohta andmeid (sertifikaati). M. R. selgitas eksperdile, et plastmassist paakide külgseinte kaitseks pinnase surve eest paigutas ta paagid armatuurvõrgust puuride sisse, kõigi kolme paagi armatuurvõrgud ühendati omavahel metall-lattidega põhjal. Settepaagid on paigaldatud olemasolevasse savirähkpinnasesse, maapind on paakide ümbruses märgatavalt vajunud, kus põhjuseks on see, et tagasitäiteks kasutati tihenduseta kohalikku pinnast, kuigi sobiv oleks olnud kasutada liiva (tihendusega). Paakide juures on tekkinud ca 1,3 m sügavune auk, milleks on kaks tõenäolist võimalust ( (1) pinnasevete varakevadine tõus või (2) ühenduskoha ummistus ja ühenduskoha torustiku külmumine, mis rikkus torustiku ühenduskohta – selle tagajärjel heitvesi valgus paagi juures läbi tihendamata pinnase paagi külje alla, tekitades sissevariseva kurisu/augu) ja üks vähetõenäoline võimalus (sade-sulaveed hoone poolt on leidnud tee paakide juures olevasse maapinna vajunud lohku ja seal tekitanud kurisu). Eksperdi hinnangu kohaselt viitab asjaolu, et ühe mahuti külg on nähtavalt osaliselt sisse surutud, seda, et need mahutid ei ole võimelised vastu võtma pinnase ja pinnavee survet väljast (mahutid tuleks asendada), elamu kanalisatsiooni õuevõrk on defektne.

11.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole kostjale töö mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul, mistõttu ta ei saa enam töö mittevastavusele tugineda ega õiguskaitsevahendeid töövõtja suhtes rakendada. Käesolevas asjas ei ole pooled sõlminud tarbijatöövõtulepingut (VÕS § 635 lg 4), sest tarbijatöövõtt eeldab spetsiifilisi lepingupooli – töövõtjat, kes osuab lepingu esemeks olevaid teenuseid oma majandus- või kutsetegevuse raames ning tellijat, kelle jaoks lepingu sõlmimine ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega, samuti on tarbijatöövõtulepingul spetsiifiline objekt (teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine, tarbijalemüügidirektiivi 99/44 EEC artikkel 1 lg 2 punktid a, b ja c). VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab töövõtjale teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (tarbijatöövõtu puhul kaks kuud). Kohus märgib, et töö lepingutingimustele mittevastavus (töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi) ilmnes ennekõike 2014. aasta juulis, kui selgus et üks kanalisatsioonipaak on katki ja teine lömmis ning maa on paakide kohalt õõnes ja täitepinnas vajus sisse. 2013. a sügines ilmnesid vaid probleemid selle kohta, et vesi ei läinud WC potist korralikult alla ja tõusis kraanikausis. Kui tellija ei ole majandusvõi kutsetegevusega tegelev isik, tekib tal töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustus alates ajahetkest, mil isik puuduse tegelikult avastas või pidanuks selle avastama. Teadma pidamise eeldused on täidetud, kui kui tööl puuduse olemasolu on nii ilmne et ükski mõistlik isik ei saaks, ka eriteadmisi omamata, vastavat asjaolu tähelepanuta jätta. 18.07.2014. a e-kirjast kostjale (tl 9-10) nähtub, et sügisel 2013. a tekkisid WC-s probleemid (WC vesi ei läinud hästi alla ja samal ajal kerkis köögis kraanikausis vesi üles. Edasi kirjutatatakse e-kirjas: --- Tahan sulle meelde tuletada, et lubasid meie kanalisatsiooni probleemi korda ajada. Olen helistanud sulle maikuust (2014), et tuleksid teeksid korda. Sa oled käinud kaks korda kohal – ümber paakide seisnud ja lubanud korda teha. Kahjuks pole sa oma lubadust täitnud --- 15. juuli hommikul umbes kella 9 paiku niitsin aias muru, kukkusin paakide kohalt maa sisse --- seest on maa kõik õõnes --16. juulil helistasid sa lõpuks ja lubasid pühapäevaks 20. juuliks tulla korda tegema ---”. Eksperthinnangust nähtub, et omanik (hageja) ei ole kostja poole pöördumiste järel oma kanalisatsioonisüsteemi seni korda saanud. M. R. täpsustas 26.07.2014. a, et mitmete ebameeldivate põhimõtteliste kontaktide edasiseks vältimiseks ei ole temal soovi ega ka võimalust objektil tehtud töid kohapeal täpsemalt üle vaadata ja ka vajadusel korrastada (tl 27).