M. T. hagi M. R. (nim R.) vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
3 014,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. T. (IK xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja: Marko Tiirik, OÜ Tiirik Õigusbüroo, e-post: [email protected] Kostja: M. R. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx )
Kohtuistungi toimumise aeg
09. detsember 2014. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M. R.lt M. T. kasuks 3 014 (kolm tuhat neliteist) eurot 92 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud kostja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.M. T. esitas 02.09.2014. a kohtule hagiavalduse (tl 1-4), milles palus M. R.lt välja mõista kahju 3 014,92 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2013. aasta juulikuus suulise lepingu, mille järgi kostja teostas Kohtla-Järvel Olevi 101 asuva elamu kanalisatsioonitööd, s.o. veetorustiku vahetamine, uute kanalisatsioonitorude vahetamine maja sees ja torude ning kanalisatsioonipaakide paigaldus õues. Hageja tasus kostjale teostatud töö eest 2 600 eurot. 2013. aasta sügisel selgus, et töö oli teostatud ebakvaliteetselt, WC-s ei läinud vesi alla ning köögi kraanikausist kerkis vesi üles. Samuti tekkis vesi elamu keldrisse. 15.07.2014. a selgus, et üks kanalisatsioonipaak on katki, teine on defektne (lömmis) ning maa on paakide kohalt õõnes. Hageja teavitas kosstjat korduvalt (18.07.2014. a, 23.07.2014. a, 12.08.2014. a) tekkinud probleemidest ning ebakvaliteetselt teostatud tööst, kuid kostja keeldus praagi parandamisest ja raha tagastamisest. Kuna mittekorras kanalisatsiooni tõttu oli võimatu elamut kasutada, oli hageja sunnitud tellima töö äriühingult Eksomaster OÜ. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja tellis kostjalt sisemise kanalisatsioonivõrgu ja õuevõrgu, mis lõpeb immutustorustikuga. Töö tulemuseks pidi saama kasutada WC-d ja köögivalamut, edaspidi ka dušši. Hageja tellis ekspertiisi- ja projekteerimisbüroolt OÜ Ehitusekspert eksperthinnangu kanalisatsioonitööde ülevaatuse ja võimalike ehituslike puuduste selgitamiseks. Ekspert leidis, et kostja poolt ehitatud lokaalne kanalisatsiooni õuevõrk koos settemahutitega on defektne ja mittekasutatav, süsteem on ehitatud oluliste ehituslike puudustega. Kostja oli teadlik nii ekspertiisi tegemisest kui ka tekkinud probleemidest, kuid ta ei soovinud tema poolt teostatud töid koha peal üle vaadata ega ka mittekvaliteetselt teostatud töid vajadusel ümber teha. Hageja on seisukohal, et kokkulepitud töö tulemust kostja saavutanud ei ole. Hageja kahju moodustub järgmistest summadest: ehitusekspertiisi tasu 360 eurot, septik 1 250 eurot, vana septiku tühjendus 29,21 eurot, torutööd ja septiku paigaldus 1 350 eurot, muruseeme 25,70 euro, kokku 3 014,92 eurot. Hageja on tellinud hinnapakkumised ka analoogilisi töid teostavatelt äriühingutelt, millest nähtub, et Eksomaster OÜ poolt teostatud töö 2 600 eurot (1 350 + 1 250 eurot) on madalam, kui samas piirkonnas olev hinnatase ning ei ole kostjat ebamõistlikult koormav (võrdluseks AS Lavateir hinnapakkumine 5 702,04 eurot, VIP Soojus OÜ hinnapakkumine 3 980,40 eurot, OÜ Pipex hinnapakkumine 3 780 eurot, Ehitustööde Tiim OÜ hinnapakkumine 3 688 eurot, OÜ Kohtla-Järve Meister Grupp hinnapakkumine 3 995,46 eurot). Hageja tugineb VÕS § 647 lg 1, mille kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile (tl 44-47) märkis kostja, et ekspertiis on välja toonud kaks peamist põhjust töö lepingutingimustule mittevastavusele tekkimisest. Esiteks külmumine ja teiseks paakide ülestõusmine. Esimesel juhul on eksperdi arvamus erinev tootjapoolsest paigaldusjuhisest. Ekspertiisi järgi olid paigaldatud torud liiga madalal (ca 45 cm)
ning võisid põhjustada torude ja paagi külmumise. See on vastuolus tootja paigaldusjuhistega. /....../ Killustikukiht peab olema tasane ja horisontaalne ning seda ei tohi tihendada. Tänu sellele imendub sinna valguv vesi ühtlaselt ja takistusteta pinnasesse. Killustikukihi kogupaksus on u 40 cm ja teralisus 16–32 mm. Saadav: http://www.pipelife.ee/media/ee/pdf/catalogs/ecolife_septiktootekataloog-UUS.pdf ).Teiseks võimalikuks põhjuseks (vähetõenäoline) on paakide ülestõusmine, mis tõi kaasa nende riknemise. Ekspertiis on leidnud, et maja keldrit garanteeritult vee sissetungimise vastu kaitsta ei saa, mis võib tuleneda pinnase vee tasemest, nagu naabril Olevi tn 103. Samuti on kanalisatsiooni õuevõrgu üheks võimalikuks kasutuskõlbmatuks muututmise põhjuseks ekspert pidanud just veetõusu, mis viis paagid uputatud olekusse. Veetõusu ei saanud kostja tööde teostamise ajal ette näha. Hageja pidi olema teadlik, et pinnase vesi on antud piirkonnas sageli kõrge ja ujutab keldrit üle. Tellijal on kohustus teatada vastavalt VÕS § 77 asjaoludest, mis võib kaasa tuua töö lepingutingimustele mittevastavuse. Töövõtja on teinud tööd ja täitnud kohustuse vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega on töövõtja täitnud lepingu kohaselt. Hagi aluseks olevatel asjaoludel algasid probleemid juba sügisel 2013. a, peale tööde vastuvõtmist. Puudustest teatati kostjale alles mais 2014. a. Puudustest lepingutingimustele mittevastavusel oli hagejal kohustus teatada kahe kuu jooksul. Teatamiskohustuse rikkumine toob kaasa kostja vastutusest vabastamise ja hageja keelu kasutada õiguskaitsevahendeid. Kui ajaliselt eelnev sündmused (toimusid sügisel) võisid põhjustada paakide kokkukukkumise ning lepingutingimustele mittevastavuse (kevad 2014. a), siis ei ole hageja lepingutingimustele mittevastavusest teatanud tähtaegselt ning ei või hilisemalt sellele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Arvestades, et hagi põhineb suures osas just eksperdi hinnangul, on oluline, et see oleks põhjalik ja objektiivne. Ekspertiis pole läbi viidud vajalikku hoolsusega ning ei arvesta kõiki asjasse puutuvaid sündmusi (kogumis).
4.Kohtuistungil 09.12.2014. a (tl 65-68) hageja selgitas, et eraldi eelarvet ei olnud, kui palju maksavad materjalid, töö ja tehnika (uus WC pott, kraanikauss koos sifooniga), hageja tasus kõige eest kokku 2 600 eurot ning pidi selle eest saama kanalisatsioonisüsteemi. Kanalisatsioonipaakide sertifikaati ta ei saanud. Kostja selgitas, et kanalisatsioonipaagid olid 1 m3 suurused plastmassist tünnid (3 tk), mis olid omavahel kokku ühendatud. Hageja soovis WC-d koos veega, kanalisatsiooni koha pealt tal soove ei olnud, see pidi töötama ja reovett puhastama. Tekkinud probleemidest informeeris hageja esimest korda kostjat 2014. aasta mais. Kostja käis kohapeal 20. juulil 2014. a ning oli nõus tööd parandama. Hageja ütles, et tahab ainult uut kanalisatsioonisüsteemi. Üks kanalisatsioonipaak oli lömmis, oli toimunud pinnase vajumine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 2013. a juulis sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille järgi kostja pidi teostama Kohtla-Järvel Olevi 101 asuva elamu kanalisatsioonitööd (veetorustiku vahetamine, uute kanalisatsioonitorude paigaldamine elamus, torude ja kanalisatsioonipaakide paigaldus õues, WC poti paigaldamine, kraanikausi paigaldamine). Eraldi eelarvet sanitaartehnika, materjalide ja tööde maksumuse kohta kokku ei lepitud. Lepingu tasu oli 2 600 eurot, ning see on hageja poolt kostjale makstud. Pooled vaidlevad selle üle, kas töö vastas lepingutingimustele, kas kostja on lepingut oluliselt rikkunud, millised olid kanalisatsiooni mittetöötamise põhjused ning kas hageja on kostjat õigeaegselt puudustest teavitanud.
6.Eksperthinangust (tl 26-32) nähtub, et M. R. ehitas 2013. a juuli lõpuks 1963. aastast kasutusel olnud ja vaid kuivkäimlat omanud elamule sisemise kanalisatsioonivõrgu ja õuevõrgu, mis lõpeb immutustorustikuga. Töö tulemuseks pidi kinnistu omanik (tellija) saama kasutada WC-d ja köögivalamut (edaspidi ka dušši). Alguses oli märgata, et vesi ei läinud WC potist korralikult alla (vesi mulksus ja tõusis tagasi), pinnasesse pandud paagid läksid arvatavalt ruttu heitvett täis, sest vesi tõusis WC potti tagasi, 2014. aasta juulis vajus pinnasesse asetatud esimese paagi 1 m3 juures täitepinnas ootamatult sisse ja tekkis auk, kust näha on ka paagi külge. Kanalisatsiooni õuevõrgu väljaehitamiseks mingit projekti ei koostatud. M. R. selgitas, et ehitab välja töökindla süsteemi, mis võimaldab hoone heitveed setitada settepaakides 3 x 1 m3, ja selgitatud heitvesi seejärel immutada pinnasesse (asukohas on selleks piisavalt langu). Mingit teostusjoonist töövõtja tellijale üle ei andnud, ka polnud anda tal settepaakide kohta andmeid (sertifikaati). M. R. selgitas eksperdile, et plastmassist paakide külgseinte kaitseks pinnase surve eest paigutas ta paagid armatuurvõrgust puuride sisse, kõigi kolme paagi armatuurvõrgud ühendati omavahel metall-lattidega põhjal. Settepaagid on paigaldatud olemasolevasse savirähkpinnasesse, maapind on paakide ümbruses märgatavalt vajunud, kus põhjuseks on see, et tagasitäiteks kasutati tihenduseta kohalikku pinnast, kuigi sobiv oleks olnud kasutada liiva (tihendusega). Paakide juures on tekkinud ca 1,3 m sügavune auk, milleks on kaks tõenäolist võimalust ( (1) pinnasevete varakevadine tõus või (2) ühenduskoha ummistus ja ühenduskoha torustiku külmumine, mis rikkus torustiku ühenduskohta – selle tagajärjel heitvesi valgus paagi juures läbi tihendamata pinnase paagi külje alla, tekitades sissevariseva kurisu/augu) ja üks vähetõenäoline võimalus (sade-sulaveed hoone poolt on leidnud tee paakide juures olevasse maapinna vajunud lohku ja seal tekitanud kurisu). Eksperdi hinnangu kohaselt viitab asjaolu, et ühe mahuti külg on nähtavalt osaliselt sisse surutud, seda, et need mahutid ei ole võimelised vastu võtma pinnase ja pinnavee survet väljast (mahutid tuleks asendada), elamu kanalisatsiooni õuevõrk on defektne.
7.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Töövõtja vastutus lepingutingimustele mittevastava töö tegemise korral väljendub eelkõige olukorras, kus töövõtja poolt tellijale üle antud tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kui töövõtja poolt tehtud töö ei vasta lepingutingimustele oma kvaliteedi poolest.
8.Käesolevas asjas on vajalik tuvastada, kas töövõtja tehtud töö vastab lepingutingimustele, kas töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ning milliseid õiguskaitsevahendeid tellija töövõtja suhtes kohaldada saab
9.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt või tellija nõuda uue töö tegemist juhul, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (lõige 5).
10.Kohus leiab, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele ning kostja on oluliselt lepingut rikkunud. Kostja selgitusestest tuleneb, et hageja soovis WC-d koos veega, kanalisatsiooni koha pealt tal soove ei olnud, see pidi töötama ja reovett puhastama. Eksperdi arvamusest tuleneb, et lokaalne kanalisatsiooni õuevõrk koos settemahutitega on defektne ja ei ole kasutatav. Süsteem on ehitatud oluliste ehituslike puudustega ning põhjendatud on süsteem välja kaevata, lammutada ja teha töökindel süsteem. VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele,
kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Töövõtjal on kohustus lepingulised kohustused täita töövõtja hea ja asjatundliku hoolsusega. Töövõtja teostatud töö peab vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis tavaliselt oleks hoolsa ja kõiki vajalikke eriteadmisi omava töövõtja sarnasel tööl. Eelkõige peab töö vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis oleks vastaval tegevusalal tegutseva, nõutavaid kutseoskusi ja erialaseid teadmisi omava ning nõuetekohaselt järgiva töövõtja tehtud tööd. Kostja selgitustest tuleneb, et ta oli varasemalt ühel korral paigaldanud sarnase lokaalse kanalisatsioonisüsteemi. Hagejale paigaldas ta varem kasutuses olnud plastmassmahutid, mille tootjaks loeb kostja ennast ise.
11.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole kostjale töö mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul, mistõttu ta ei saa enam töö mittevastavusele tugineda ega õiguskaitsevahendeid töövõtja suhtes rakendada. Käesolevas asjas ei ole pooled sõlminud tarbijatöövõtulepingut (VÕS § 635 lg 4), sest tarbijatöövõtt eeldab spetsiifilisi lepingupooli – töövõtjat, kes osuab lepingu esemeks olevaid teenuseid oma majandus- või kutsetegevuse raames ning tellijat, kelle jaoks lepingu sõlmimine ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega, samuti on tarbijatöövõtulepingul spetsiifiline objekt (teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine, tarbijalemüügidirektiivi 99/44 EEC artikkel 1 lg 2 punktid a, b ja c). VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab töövõtjale teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (tarbijatöövõtu puhul kaks kuud). Kohus märgib, et töö lepingutingimustele mittevastavus (töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi) ilmnes ennekõike 2014. aasta juulis, kui selgus et üks kanalisatsioonipaak on katki ja teine lömmis ning maa on paakide kohalt õõnes ja täitepinnas vajus sisse. 2013. a sügines ilmnesid vaid probleemid selle kohta, et vesi ei läinud WC potist korralikult alla ja tõusis kraanikausis. Kui tellija ei ole majandusvõi kutsetegevusega tegelev isik, tekib tal töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustus alates ajahetkest, mil isik puuduse tegelikult avastas või pidanuks selle avastama. Teadma pidamise eeldused on täidetud, kui kui tööl puuduse olemasolu on nii ilmne et ükski mõistlik isik ei saaks, ka eriteadmisi omamata, vastavat asjaolu tähelepanuta jätta. 18.07.2014. a e-kirjast kostjale (tl 9-10) nähtub, et sügisel 2013. a tekkisid WC-s probleemid (WC vesi ei läinud hästi alla ja samal ajal kerkis köögis kraanikausis vesi üles. Edasi kirjutatatakse e-kirjas: --- Tahan sulle meelde tuletada, et lubasid meie kanalisatsiooni probleemi korda ajada. Olen helistanud sulle maikuust (2014), et tuleksid teeksid korda. Sa oled käinud kaks korda kohal – ümber paakide seisnud ja lubanud korda teha. Kahjuks pole sa oma lubadust täitnud --- 15. juuli hommikul umbes kella 9 paiku niitsin aias muru, kukkusin paakide kohalt maa sisse --- seest on maa kõik õõnes --16. juulil helistasid sa lõpuks ja lubasid pühapäevaks 20. juuliks tulla korda tegema ---”. Eksperthinnangust nähtub, et omanik (hageja) ei ole kostja poole pöördumiste järel oma kanalisatsioonisüsteemi seni korda saanud. M. R. täpsustas 26.07.2014. a, et mitmete ebameeldivate põhimõtteliste kontaktide edasiseks vältimiseks ei ole temal soovi ega ka võimalust objektil tehtud töid kohapeal täpsemalt üle vaadata ja ka vajadusel korrastada (tl 27).
12.Kohus ei nõustu kostjaga, et ekspertiis pole läbi viidud vajalikku hoolsusega. Kostja pole lisanud ekspertiisiarvamust ümberlükkavaid omapoolseid tõendeid. Kostja vastuväide paigaldamisjuhendi jälgimise kohta ei ole samuti põhjendatud, sest kostja ei ole paigaldanud äriühingu Pipelife septikuid.
13.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. VÕS § 646 lg 4 sätestab, et töövõtja kannab töö puuduste kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö- reisi- ja materjalikulud. Uue töö tegemise kulud hõlmavaid kõiki töövõtjal tekkivaid uue töö tegemise ning selle üleandmisega seonduvaid kulusid. Hageja kulutused uue töö tegemiseks (sh kulutus eksperdiarvamusele) on dokumentaalselt tõendatud (tl 13, 19, 21-25) ning ei ole ebamõistlikult kõrged.
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
MENETLUSKULUD
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
16.Kohus rahuldab hagi. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
17.Menetlusosaline võib nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.