X hagi Y vastu Q 17. oktoobril 2013 tehtud testamendi tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. juuni 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
85 732 eurot 45 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 9. juuni 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.
4.Mõista X-lt Y kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulu 3069 eurot.
Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb X-l tasuda praeguse lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-16-11915 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 06.08.2016 Harju maakohtule hagi Y (kostja) vastu. Hagi ja selle 25.10.2017 täienduse kohaselt palub hageja tuvastada Q (testaator) 17.10.2013 tehtud testamendi tühisus. Hageja palus kohtul määrata postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, et tuvastada testaatori otsusevõimelisus 17.10.2016 testamendi allkirjastamise hetkel. Hageja palus kaasata hageja poolel iseseisva kolmanda nõudeta isikuna menetlusse W. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt viidi testaator 11.10.2013 kiirabiga haiglasse. Viimasel nädalal enne haiglasse viimist oli testaatoril tekkinud sügav unisus, peavalu, iiveldus ja tasakaaluhäired. Haiglas tehti testaatori peaajust MRT uuring ning leiti tursega ümbritsetud metastaatilised vähkkasvajakolded. 17.10.2013 tegi testaator haiglas testamendi, mille sisu oli hagejale teadaolevalt notarile edastanud kostja ja/või kostja tütar. Testaator ei ole tõenäoliselt ise notaritasu maksnud, sest tema kontoväljavõttest seda ei nähtu. Testaatori allkiri testamendil erineb tema tavapärasest allkirjast. Testaator suri 28.11.2013. 04.12.2013 esitas kostja avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Testamendis määras testaator pärijaks kostja ning kostjale väljastati pärimistunnistus. Hageja hinnangul on testament tühine, kuna testaatori tervislikku seisundit arvestades polnud ta testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline. Hageja sai testaarori haigusloost ülevaate Põhja-Eesti Regionaalhaigla 14.07.2016 väljastatud koopia põhjal. 2016. a juulis võttis hageja ühendust TÜ Kliinikumi psühhiaater EE-ga, kelle hinnangul oli testaator oma haigusloost lähtuvalt testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimeline. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kinnistusraamatu väljavõtte ning kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-21828, milles rahuldati hageja ja tema venna nõue kostja vastu sama testamendi alusel annakute väljanõudmiseks. Seega ei saa testament olla üheaegselt kehtiv ja tühine. Maakohus määras testaatorile postuumse kohtupsühhiaatriaekspertiisi, mille viis läbi ekspert JE, kes osales ka kohtuistungil ning vastas täiendavatele küsimustele. Hageja taotles kordusekspertiisi määramist, kuna leidis, et ekspert ei olnud ekspertiisi tegemisel erapooletu ning ekspertiisi läbiviimisse oleks tulnud kaasata ka teisi arste. Harju Maakohus jättis hageja taotluse kordusekspertiisi määramiseks 18. juuni 2020. a määrusega rahuldamata. Menetluse käigus loobus hageja oma ülejäänud nõuetest kostja vastu, jäädes üksnes testamendi tühisuse tuvastamise nõude juurde, mistõttu maakohus lõpetas ülejäänud nõuete osas 19. juuni 2019 määrusega menetluse.
2-16-11915 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 9. juuni 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3158,40 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.1.Maakohus tuvastas järgmist: - 17.10.2013 tegi Q notariaalse testamendi, millega tegi oma vara suhtes pärast tema surma järgmised korraldused: - kogu vara ja varaliste õigused pärib kostja; - kostjale määras testaator kohustuse täita järgmise sisuga annakud: 1) anda testaatorile kuuluv korteriomand asukohaga XXX kostjale; 2) anda testaatorile kuuluv kinnistu TTT hagejale koos kohustusega, et kui viimane kinnistu ära müüb, peab ta müügist saadud rahast andma pool oma vennale W-le; 3) anda testaatorile kuuluvatest arvetest Swedbank AS-is 35 000 eurot ning ülejäänud rahasumma võrdsetes osades testaatori poegadele X-le ja W-le; 4) anda testaatorile kuuluv osa osaühingus F võrdsetes osades testaatori poegadele X-le ja Wle; 5) anda testaatorile kuuluvad õigused ja kohustused, mis tulenevad liisingulepingust, mille alusel oli testaatoril õigus kasutada sõiduautot Honda, võrdsetes osades testaatori poegadele X-le ja W-le. - Q suri 28.11.2013. - Tallinna notar Maive Ottas andis 30.04.2014 välja pärimistunnistuse, millega kinnitas, et Q vara pärijaks on kostja.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohtuistungil uuritud dokumentaalsete tõenditega, sh testaatori tervist puudutavate dokumentidega, postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga ning eksperdi kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et testaator tegi 17.10.2013 notariaalse testamendi, mille tõestas Tallinna notar Maive Ottas. Notar märkis testamenti testaatori kinnituse, et testaator oli testamendi tegemise ajal teo- ja otsustusvõimeline, arusaamise juures ning vaba kõigist kõrvalmõjudest. Kuna notar kinnitas testamendi, ei tekkinud notaril testaatori otsustusvõimes kahtlust.
3.3.Testaatoril diagnoositi enne surma pahaloomuline kasvaja (oktoobris 2013). Psühhiaater JE selgituste kohaselt võimaldas testaatori tervis tal 2013. a oktoobris oma tegude tähendusest adekvaatselt aru saada ning neid juhtida. Testaator ei vajanud raviks antipsühhootikume. Testaatori vaimne tervis võimaldas tal juriidilise iseloomuga tehingu – testamendi – tähendusest ja selle õiguslikest tagajärgedest õigesti aru saada. Eksperdi kinnitusel ei saanud testaator haiglas ravil olles ja testamendi tegemise ajal ravimeid, mis kuuluvad neuroleptikumide hulka ja oleksid võinud tema vaimseid võimeid mõjutada. Samuti ei ole andmeid, et metastaasid, mis kompuutertomograafia andmetel paiknesid patsiendi suur- ja väikeajus, oleksid mõjutanud tema kognitiivseid võimeid sellisel määral, et see oleks takistanud tema arusaamist oma tegudest. Maakohus leidis, et eksperdi antud seisukohas ei ole põhjust kahelda. Testaatori koostatud testament on väga konkreetne ja täpne: testaator soovis testamenti tehes täpselt määrata, mis tema varast pärast tema surma saab, kes on tema pärija ning kuidas ja millise vara peab pärija annakuna annakusaajatele välja andma. Testamendis on määratud kindlaks isegi see, kuidas tuleks jaotada kinnistu müügist saadud raha, kui testaatori poeg otsustab kinnistu müüa. Eeltoodu kinnitab maakohtu hinnangul, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsustusvõimeline.
2-16-11915
3.4.Kokkuvõttes leidis maakohus, et asja arutamise käigus uuritud tõenditega ei ole tõendatud, et testaator oli 17.10.2013 notariaalse testamendi tegemise ajal otsustusvõimetu, mis oleks aluseks tehingu tühisuse tuvastamiseks.
3.5.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud olid vajalikud ning põhjendatud. Samuti on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu määr ning toimingute ajakulu. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse tervikuna, määrates kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3185,4 eurot. Maakohus mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palus rahuldada tema taotluse kordusekspertiisi teostamiseks.
4.1.Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised. TsMS § 304 lg 1 mõtte kohaselt tuleb kordusekspertiis määrata mh olukorras, kus menetlusosaline on esitanud eksperdiarvamusega vastupidise arvamuse asjatundjalt või eksperdi erialane kompetentsus on kahtluse alla seatud. Hageja palvel on ekspert JE ekspertiisi hinnanud: 1) 2020. a mais atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog MM; 2) 2020. a mais psühhiaater JK; 3) 2021. a märtsis atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog MM. Seega oleks maakohus TsMS § 304 lg 1 järgi pidanud määrama kordusekspertiisi. JE ekspertiis on puudulik, ekspertiisi teostamisele on jäänud kaasamata vajalikud asjatundjad, ei ole analüüsitud asjakohaseid tõendeid ning ekspert pole mitmeid küsimusi hinnanud. Lisaks ei vasta eksperdiarvamus TsMS § 301 lg-s 1 sätestatud eksperdiarvamuse nõuetele: ekspertarvamusest ei nähtu, milliseid meetodid uuringuteks kasutati ning milliseid andmeid arvesse võttes jõuti järeldusele. Ekspert ei ole arvesse võtnud uuritava MRT uuringut, millest nähtub, et ekspertiisialuse aju füsioloogiline toimimine oli kasvaja metastaaside foonil takistatud, samuti õenduspäevikus kajastatud andmeid uuritava pidurdatuse, ebatavapärase unisuse kohta ning hilisemat neuroloogi seisukohta isiku ajutise ebaadekvaatsuse kohta. Ka ei ole ekspert analüüsinud uuritava manustatud ravimite psühhiaatrilisi ja kognitiivseid kõrvaltoimeid. Ekspertiisiakti puudulikkust ei aidanud kõrvaldada ka eksperdile täiendavate küsimuste esitamine 02.03.2021 toimunud kohtuistungil. Ekspert tugines arvamust andes lubamatult ühe asjaoluna sellele, et notar tõestas testamendi ja pidas seega isikut teovõimeliseks. Notaril ei ole pädevust isiku meditsiinilist seisundit hinnata. Ekspert ei oleks tohtinud esitada oma järeldusi kategoorilises vormis. Hageja leiab, et tsiviilasja õigeks lahendamiseks tuli teha kompleksekspertiis. 19.03.2021. a kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise juhendi kohaselt kuulub kognitiivsete funktsioonide hindamine eeskätt kliinilise psühholoogi pädevusse, mistõttu on soovitatav määrata kompleksekspertiis. JE on kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi teostav ekspert. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja taotluse kordusekspertiisi korraldamiseks 14. aprilli 2023. a määrusega rahuldamata.
2-16-11915
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest, mis on kajastatud praeguse otsuse p-s 3.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
9.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus eksis kordusekspertiisi tegemata jättes TsMS § 304 lg 1 mõtte vastu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kordusekspertiisi võib kohus määrata ka siis, kui kohus kahtleb eksperdiarvamuse õigsuses, nt juhul, kus menetlusosaline on esitanud eksperdiarvamusega vastupidise arvamuse asjatundjalt või on eksperdi erialane kompetentsus või erapooletus kahtluse alla seatud (TsMS. Kommenteeritud väljaanne. I, veebis, § 304 kommentaar 3.1.a).
10.1.Hageja tõi esile, et dr JE ekspertiisi hindasid 3 asjatundjat: 1) 2020. a mais atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog MM; 2) 2020. a mais psühhiaater JK; 3) 2021. a märtsis atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog MM. Kolleegium märgib, et nimetatud asjatundjad on leidnud, et dr E ekspertiisis on küsitavusi, kuid nad ei ole esitanud asjas vastupidist arvamust, s.o kinnitanud, et testamendi tegemise ajal oli Q teovõimetu. Hageja ei ole esile toonud, et dr E oleks olnud arvamust andes ebakompetentne ekspertiisiküsimusele vastama. Seega on hageja esitanud üksnes väite, et dr E ekspertiisis oli minetusi ja et küsimuse põhjalikumal hindamisel oleks võinud jõuda teisele järeldusele.
10.2.Kolleegium leiab, et üksnes asjaolust, et kolm asjatundjat on kohtu määratud eksperdi arvamust ebapiisavaks pidanud, ei saa järeldada, et maakohus oleks pidanud asjas määrama kordusekspertiisi. TsMS § 304 lg 1 mõtte kohaselt ei ole kohtul kohustust kordusekspertiis määrata alati, kui menetlusosaline toob asjatundja arvamuse, mis on ekspertiisi suhtes kriitiline. TsMS § 304 lg 1 järgi on kordusekspertiisi määramine kohtu õigus juhul, kui tal on tekkinud piisav kahtlus ekspertiisi õigsuses.
10.3.Praegusel juhul oleks hageja saanud korraldada ise kordusekspertiisi tegemise kompleksekspertiisina. Materjalid, mille põhjal dr E ekspertiisi koostas – Q haiguslugu, testament jt – olid hagejale kättesaadavad ning ekspertiisi tegemine ei oleks nõudnud mahukaid ettevalmistusi. Kui hageja oleks esitanud dr E arvamusele vastupidise arvamuse, oleks maakohtul pidanud suurema tõenäosusega tekkima kahtlus TsMS § 304 lg 1 tähenduses ja sellest tulenev ajend kordusekspertiisi määramiseks.
10.4.Hageja on apellatsioonkaebuses dr E järeldusi vaidlustanud arvukates küsimustes põhjendusega, et ekspert ei põhjendanud oma järeldusi piisavalt põhjalikult (nt ei ole selge, millistel andmetel põhines järeldus, et unisus, peavalu, iiveldus ja tasakaaluhäired ei mõjutanud uuritava psüühilist tervist jne).
10.5.Kohtupraktikas on selgitatud, et eksperdiarvamusest peab nähtuma, millistele asjaoludele, kohtu poolt eksperdi käsutusse antud andmetele või eksperdi enda poolt läbiviidud uuringu tulemustele eksperdiarvamuses tuginetakse. Kui eksperdiarvamus ei vasta põhjendatuse nõuetele, võtab kohus seda arvesse arvamuse usaldusväärsuse ja kaalu hindamisel. Kohus võib nähtavasti arvamuse kui ilmselgelt ebausaldusväärse ka üldse kõrvale jätta, kui ekspert pole oma arvamust üldse põhjendanud. Kui menetlusosaline peab ekspertiisiakti puudustele tuginevalt eksperdiarvamust kõlbmatuks, peab ta ise taotlema eksperdiarvamuse selgitamiseks eksperdi küsitlemist ja eksperdiarvamuse täiendamist, et hiljem apellatsioonis eksperdiarvamuse ebapiisavusele viidata (Tartu RgKKo 05.06.2015, 2-14-56776, p 7.2). Samas
2-16-11915 ei ole siiski vajalik eksperdiarvamusse kirja panna teadusartikleid või uurimusi, millele ekspert oma järeldustes tugineb, ega nt terviseseisundi ekspertiisi puhul üldiselt kirjeldada mõne haigusega kaasnevaid sümptomeid (Tallinna RgKKo 30.11.2016 2-11-27894, p 16 ).
10.6.Kolleegium leiab, et dr E ekspertiis koos eksperdi küsitlusel saadud andmetega vastab oma taseme poolest TsMS 301 lg-st 1 tulenevale põhjendatuse nõudele. Maakohtul ei olnud alust ekspertiisi tõendite hulgast kõrvale jätta TsMS § 238 lg 5 järgi ega ka määrata kordusekspertiisi TsMS § 304 lg 1 järgi.
10.7.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et analüüsimata on peaaju visualiseeriv uuring (MRT) ja glükokortikoidide kasutamisest tulenev võimalik mõju. JE on oma arvamuses hinnanud nii metastaaside mõju kui ravimite võimalikku kõrvaltoimet (arvamuse lk 3 ja lk 6, dtl 224). Kui hageja soovis üksikasjalikumat või alternatiivset arvamust, oleks ta saanud pöörduda ise mõne asjatundja poole. TsMS § 304 lg 1 järgi tuleb vältida olukorda, kus menetlusosaline taotleb uusi ekspertiise üksnes põhjusel, et ta ei nõustu kohtu määratud eksperdi lõppjäreldustega.
10.8.Kolleegium ei nõustu hageja hinnanguga, et ekspert JE polnud erapooletu, vaid lisas ekspertiisiakti isiklikke kommentaare, millest nähtub uuritavale subjektiivsete hinnangute omistamine. Dr JE ei ole oma ekspertiisiaktis andnud sobimatuid või meditsiiniliselt asjassepuutumatuid hinnanguid Q isiksusele. See, et dr E keelekasutus on kohati tavakeelele sarnane („targa arstina“ jt väljendid), ei kahanda tema sisulise analüüsi väärtust.
10.9.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et dr E ei oleks tohtinud järelduste tegemisel viidata asjaolule, et notar pidas isikut teovõimeliseks. Dr E ei pidanud notarile viidates silmas, et notar hindas Q meditsiinilist seisundit, vaid üksnes seda, et isiku käitumine paistis normaalne ega tekitanud notaris kahtlust tema teovõimes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seoses sellega jäävad hageja kanda ringkonnakohtu menetluskulud (TsMS § 171 lg 1 alusel). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastmes väljamõistetavad menetluskulud.
11.1.Kostja lepingulise esindaja ajakulu on menetluses olnud kokku 16,5 tundi, lepingulise esindaja tunnitasu on 155 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja kinnitab, et tal ei ole alust teenuselt tasutud käibemaksu tagasi arvestada ega tagasi saada.
11.2.Kostja menetluskulu suurus on kokku 16,5×155×1,2 = 3069 eurot. Kolleegium leiab, et kostja esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud.
11.3.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.4.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.