2-12-45194/69 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

kostjalt välja menetluskulu 1412, 50 eurot, mis koosneb riigilõivust 300 eurot ning esindaja kulust 1112, 50 eurot, s.o nõustamine ja hagiavalduse koostamine 192, 50 eurot (2,75 tundi x 70 eurot); kostja vastusega hagile ja 14.02.2013, 28.02.2013 taotlustega tutvumine, nende analüüs, hagejaga nõupidamine ja seisukoha koostamine 280 eurot (4 tundi x 70 eurot); kostja 14.02.2014 taotlustega tutvumine, hagejaga nõupidamine ja seisukoha koostamine 160 eurot (2 tundi x 80 eurot); 26.02.2014 kohtuistungil osalemine, tõendite hankimine ja haginõude suurendamise avalduse koostamine 240 eurot (3 tundi x 80 eurot) ja 07.05.2014 kohtuistungil osalemine, kostja taotluse kohta seisukoha ja haginõude suurendamise avalduse koostamine 240 eurot (3 tundi x 80 eurot). Kostja esitas vastuväite menetluse lõpetamise ning menetluskulude osas, mille kohaselt nõustub hagist loobumisega ja menetluse lõpetamisega juhul, kui hageja on nõus sõlmima kostjaga järgmise kokkuleppe: hageja maksab kostjale tagasi alusetult arvestatud kommunaalmakseid ja viiviseid 3771, 30 eurot; hageja arvestab välja ja hüvitab kostjale ülemaksed, mis on seotud XXXXXXX XX-X korteri küttearvetega perioodil 2001-2014; seoses alusetu hagiga loobub hageja menetluskulude jaotamisest ja kindlaksmääramisest. Juhul, kui hageja ei nõustu kostjaga sõlmima kokkulepet, palus kostja jätta hageja avaldus hagist loobumiseks rahuldamata ning taotlus menetluskulude jaotamiseks ja kindlaksmääramiseks rahuldamata. Hageja ei olnud nõus kostja pakutud viisil kokkulepet sõlmima. Esimese astme kohtu määrus Pärnu Maakohus võttist hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Kostja on hagejale võla tasunud peale hagi esitamist, mida kostja ise tunnistab hagist loobumise avaldusele antud vastuses. Hageja ei ole nõus tasutud võlgnevust tagastama ning kuna võlgnevus on tasutud, ei ole põhjendatud võlgnevuse väljamõistmise nõude menetlemine. Kui kostjal on nõudeid hageja vastu, saab ta esitada kohtule sellekohase hagi. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda, v.a pool tagastatavast riigilõivust, mille tagastamist saab hageja TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel esitatava taotlusega nõuda. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o. 150 eurot ning õigusabikulud 1112, 50 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Õigusabikulude suurus on põhjendatud, arvestades hagiavaldust ja haginõude suurendamise avaldusi; kostja taotlusi (kohtuniku taandamiseks, menetluse lõpetamiseks, kohtualluvuse muutmiseks, kolmanda isiku kaasamiseks, tunnistajate ülekuulamiseks), vastuväiteid hagile ja esitatud tõendite arvukust, toimunud kohtuistungeid (eelistungid 26.02.2014 ja 07.05.2014), menetluse kestust ning mahukust (4 kohtutoimikut). Hageja esindaja toimingud ja ajakulu on põhjendatud. Määruskaebus Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks õige kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja esitatud kulude 3771, 30 euro osas, vaid arvestas ühepoolselt hageja nõudeid menetluse lõpetamise ja kostjalt alusetult hageja menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohus võttis vastu hagist loobumise ning lõpetas asja menetluse, arvestamata kostja vastuväidetes toodud vastuargumente hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohtu seisukoht, et kostja võiks hagiga pöörduda korteriühistu vastu kohtusse, on asja ühepoolne lahendamine hageja kasuks, arvestamata sellega olulise materiaalse kahju tekitamist kostjale.

Kohus ei oleks pidanud hageja avaldust hagist loobumiseks vastu võtma TsMS § 429 lg 4 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 järgi ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohtul oli võimalus kostja esitatud vastuväidete põhjal välja selgitada, et kostja ei olnud hagejale võlgu ning et väljapressimise, petmiste ja ähvarduste pinnalt (korterite sundvõõrandamine) makstud rahasumma oli sihtotstarbeline, millel ei olnud mingit seost võla tasumisega ning selle raha hageja omandisse andmisega. Kuna kostja alaline elukoht on Tallinnas, siis vastavalt TsMS § 79 lg-le 1 kuulub asja lahendamine kohtualluvuse järgi Harju Maakohtu pädevusse. Kostja esitas Pärnu Maakohtule ka taotluse kohtualluvuse muutmiseks, lähtuvalt TsMS § 79 lg-st 1 ja §-st 88, kuid kohus jättis selle alusetult rahuldamata. Seega on rikutud kostja põhiõigust, sest ta on vaba tahte vastaselt viidud seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Hagist loobumise vastuvõtmisega rikkus kohus ka avalikku huvi TsMS § 429 lg 4 mõistes. ATS § 51 lg 4 põhjal peab ametnik käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sh hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. EK on hageja raamatupidaja, kuid ka Pärnu Maakohtu esimehe abi ja pressiesindaja ning seega ka kõigi Pärnu Maakohtu kohtunike esindaja. Oluliselt on rikutud avalikku huvi, kui sama kohtumaja kohtunik võtab pressiesindajalt (vormiliselt on tegemist küll KÜ-ga Nikolai 18, kuid sisuliselt on kõik arved koostanud EK) vastu hagist loobumise, kontrollimata, et arved on koostatud ebaõigetel alustel ning et sellega on tekitatud olulises ulatuses materiaalset kahju kostjale. Eeltoodu alusel ei ole tegemist ausa ja läbipaistva kohtupidamisega ning seega kooskõlas avaliku huviga. Lisaks oleks pidanud kohtunik Sillaots ennast taandama, kuid jättis kostja vastava taotluse põhjendamatult rahuldamata. Vastus kaebusele Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb see kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Toimikust nähtuvalt esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumise ja menetluse lõpetamise kohta põhjusel, et kostja on hageja nõude vabatahtlikult täitnud. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg-st 1 tulenevalt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Nimetatud sätetest tulenevalt on hagist loobumise puhul tegemist hagejale seadusega antud õigusega, mille vastu võtmata jätmiseks on kohtul piiratud võimalused, s.o vaid siis, kui esinevad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused. Kaebuse tõlgendus kõnealusele normile on meelevaldne ega vasta selle sätte tegelikule sisule. Nimetatud piirang on siiski seotud eelkõige hageja isiku ja tema huvidega, mis laiemas tähenduses võib rikkuda olulist avalikku huvi. Praeguse vaidluse puhul oli tegemist eraõigusliku vaidlusega, kus korteriühistu nõudis oma liikmelt korteriga seotud maksete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevust. Kui hageja soovis sellisest nõudest loobuda, ei olnud kohtul seaduslikku alust keelduda menetluse lõpetamisest. Kostja nõusolekut see ei vajanud.

Hagist loobumise vastuvõtmisel ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme. Kostja viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätetele on alusetud, kuna hagist loobumise puhul ei ole tegemist tehinguga, vaid avaldusega kohtule, mida vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Samuti on põhjendamatu kostja etteheide, et maakohus ei ole võtnud seisukohta tema väidetavate alusetute kulutuste 3771, 30 euro osas. Praeguses tsiviilasjas oli kohtu menetluses KÜ Nikolai 18 hagi IM vastu ning selles osas ongi kohus menetluse lõpetanud. Kuna hageja hagist loobus ja kohus menetluse lõpetas, ei olnud kohtul võimalik vaidluse sisulisi asjaolusid hinnata. Kohtul ei olnud seetõttu võimalik ega vajalik tuvastada, kas kostja ka tegelikult hagejale midagi võlgnes (kas kostjale esitatud arved olid koostatud õigesti, kas kostja tasus võlgnevuse alusetult, kas kostjal on mingi nõue hageja vastu vms). Menetluse lõpetamisel kohus hagi põhjendatust ei hinda. Ka menetluskulude jaotamise ja kulude rahalise suuruse määramise osas ei ole ringkonnakohtul alust kaevatavat määrust muuta. Hageja loobus hagist, kuna kostja tasus võla (rahasumma tasumist on kostja ise korduvalt kinnitanud), kohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse. Maakohus on määruses nimetanud, miks ta kostja vastuväidetes märgitud asjaolusid ei arvesta. Kohtul ei olnud põhjust analüüsida kostja väiteid selle kohta, mis kaalutlustel ta võlasumma tasus. Need asjaolud ei mõjutanud hagist loobumise vastuvõtmist. Menetluse lõpetamisel jättis maakohus põhjendatult menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 5). Kostja varasemad taotlused kohtualluvuse muutmiseks ja kohtuniku taandamiseks on maakohus lahendanud. Neid asjaolusid, mis oleksid andnud aluse kohtualluvuse muutmiseks või kohtuniku taandamiseks, ei esinenud. Seetõttu ei ole kostja vastavad väited kaevatava määruse kontrollimisel enam asjakohased. Ka see, et hageja raamatupidajana töötab väidetavalt Pärnu Maakohtu töötaja, ei muuda menetluse lõpetamist ebaõigeks. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude määramine Kuna ringkonnakohus jätab IM määruskaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse muutmata, jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitamisest tingitud menetlus-kulud kaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. KÜ Nikolai 18 esitatud arvest nähtuvalt on esindajal aega kulunud määruskaebuse vastuse koostamiseks kokku 2, 5 tundi tunnihinnaga 80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja sisu, saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatud ja vajalikuks ning kostjalt tuleb hageja menetluskuludena välja mõista 200 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab kostja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.