Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-766
Haldusasi
X kaebus Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks jätkata Pärnus Nikolai tn 18 renoveeritud küttesüsteemi kasutusteatise järelevalvemenetlust ning otsustada Nikolai tn 18 korteriühistule küttesüsteemi kasutamise lubamine uuesti
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Eva Kruuse Kolmas isik – Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu, esindaja Jelena Smorodina
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.03.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
09.12.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.03.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-766 muutmata.
2.Mõista Xlt Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 550 (viissada viiskümmend) eurot. Menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.01.2025, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-766 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xle kuulub Pärnus Nikolai tn 18-1 asuv korteriomand. 1995. a-l tehtud tööde käigus muudeti korteri nr 1 ühe aknaava suurust ja kuju ning asendati seal eelnevalt olnud aken uksaknaga. Pärnu Linnavalitsus andis 22.01.2014 ehitusloa Pärnus Nikolai tn 18 asuva korterelamu (ehitisregistri kood 103017045) fassaadide ja katuse ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks. Fassaadi rekonstrueerimise käigus paigaldati muu hulgas korteri nr 1 eelnimetatud ukse ette väljapoole uus aken. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond andis 13.02.2015 otsusega kasutusloa, mille esemeks olid eelviidatud ehitusloa alusel valminud hoone fassaadid ja katus ning korteritele 1 ja 2 paigaldatud aknad. Hoone küttesüsteem ei olnud selle kasutusloa esemeks.
2.Kolmas isik esitas 23.09.2020 ehitisregistri kaudu Nikolai tn 18 korterelamu kasutusteatise nr 2011301/11223, mille esemeks oli eespool punktis 1 nimetatud ehitusloa alusel rekonstrueeritud küttesüsteem. Pärnu Linnavalitsus koostas 17.03.2021 akti nr 2112994/00606, millega luges kasutusteatise esitatuks.
3.X pöördus 23.08.2021 ja 20.11.2021 Pärnu Linnavalitsuse poole, vaidlustades sisuliselt kasutusteatise nr 2011301/11223 aktsepteerimise põhjusel, korteris nr 1 ei ole radiaator paigaldatud ehitusprojektis selleks ette nähtud kohta küttepüstikust paremale poole akna alla, vaid püstikust vasakule. Avalduste kohaselt takistab radiaatori paigutus korteri nr 1 sihtotstarbelist kasutamist, see on paigaldatud selleks ette valmistamata pinnasele ning radiaatori kuumenedes kuumenevad ka seinaplaadid ja korteris on tunda värvi lõhna, mis võib olla tuleohtlik.
4.X esitas 04.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 06.05.2022) Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks jätkata Pärnus Nikolai tn 18 renoveeritud küttesüsteemi kasutusteatise kontrollimisega alanud järelevalvemenetlust ning otsustada Nikolai tn 18 korteriühistule (korteriühistu) küttesüsteemi kasutamise lubamine uuesti. Korteriühistu rikkus Nikolai tn 18 korteris 1 küttesüsteemi paigaldamisel ehitusprojekti nõudeid sellega, et ei paigaldanud radiaatorit projekti kohaselt akna alla, vaid aknast eemale eluruumi seina külge. Korteriühistu ei ole käesoleva ajani rikkumist kõrvaldanud. Nikolai tn 18-1 küttesüsteem ei vasta Nikolai tn 18 ehitusprojektis ja ehitusloas ettenähtud nõuetele. Seega oleks vastustaja pidanud keelduma kasutusteatise nr 2011301/11223 esitatuks lugemisest ehitusseadustiku (EhS) § 55 p 1 ja p 3 alusel. Vastustaja rikkus kasutusteatise menetluses haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 6, 40 ja 56 sätestatut. Vastustaja ei selgitanud välja, kas kasutusteatise esemeks olev küttesüsteem on kooskõlas Nikolai tn 18 kütteprojektiga. Vastustaja ei kuulanud kaebajat ära ning on jätnud tähelepanuta kaebaja vastuväited. 2(9)
3-22-766 Pärnu Linnavalitsus ei ole kasutusteatist põhjendanud, mis on oluline menetlusviga ning on haldusakti tühistamise aluseks. Kasutusteatise esitatuks lugemisega on piiratud kaebaja õigusi, seadustatud kaebaja omandi ja vara rikkumine. Vastustaja oleks pidanud 17.03.2021 akti kaebajale kätte toimetama, kuna see piirab kaebaja õigusi, ent kaebaja sai sellest aktist teada alles 13.08.2021 tema ja korteriühistu vahel Pärnu Maakohtus toimunud menetluse käigus. Seina külge paigaldatud radiaatorit ei ole võimalik kasutada, kuna radiaator on paigaldatud selleks ettevalmistamata värvitud pinnasele. Radiaatori kuumenedes kuumenevad ka seina plaadid, mis rikub eluruumi seina ning tekitab korteris kirbet värvilõhna. Eelnev võib viidata tuleohtlikkusele korteris, mistõttu ei ole seda küttekeha võimalik ohutult kasutada. Päästeamet ei ole renoveeritud küttesüsteemi olukorda korteris 1 kontrollimas käinud, kuid nähtuvalt kasutusteatise menetluslehest nr 230421 on ta Nikolai tn 18 küttesüsteemi kasutusele lubamiseks kooskõlastuse andnud. Samuti piirab eluruumi seinale ilma projektita paigaldatud radiaator selle seina sihtotstarbelist kasutamist (näiteks mööbli paigutamist).
5.Pärnu linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Varasemas haldusasjas nr 3-14-50813 leidis tõendamist, et kaebaja rajas 1995. a-l korteris nr 1 akna asemele omavoliliselt uks-akna ja trepi. Hoone fassaadi rekonstrueerimise käigus paigaldati fassaadile eelnimetatud akna varasemasse ja rekonstrueerimisprojektis ette nähtud asukohta uus aken. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 13.02.2015 otsusega nr 3-5/207 anti välja kasutusluba Nikolai tn 18 rekonstrueeritud korterelamu osa kasutusele võtmiseks. Kasutusluba ei ole muudetud ega vaidlustatud ning see on kehtiv. Kuigi kasutusloa väljastamise ajaks olid teostatud ka küttesüsteemiga seotud tööd (sh paigaldatud radiaatorid), ei taotletud kasutusluba küttesüsteemidele, sest teostamata oli süsteemide ülevaatus pädeva asutuse poolt. Küttesüsteemide kasutusteatis esitati Pärnu Linnavalitsusele 22.09.2020. Kasutusteatis kanti 17.03.2021 ehitisregistrisse. Kuna kaebaja on ise esitanud tõendid, mille kohaselt ei ole kaebaja eemaldanud korteris nr 1 uks-akent, ei olnud tehniliselt võimalik radiaatorit paigaldada akna alla. Kaebuses viidatud radiaator paigaldati kaebaja korterisse juba 2014. a-l ning kuni 2020. a suveni ei ole kaebaja selles osas vastustajale vastuväiteid esitanud. Vastustaja ametnikud teostasid 27.07.2017 kaebaja soovil ja osalemisel kaebaja korteri ülevaatuse, mille eesmärk oli tuvastada akende projektikohasus. Radiaatorite asukoha suhtes kaebaja pretensioone ei esitanud. Seega oli vähemalt 2017. a-l kaebajale radiaatori asukoht teada ning etteheiteid sellele puudusid. Kuivõrd kaebaja oli ise haldusasjas nr 3-14-50813 vaidlustanud hoonele antud ehitusloa, pidi ta olema tuttav ehitusloa aluseks oleva projektiga ning teadlik radiaatorite projektikohasest asukohast. Kuna radiaatorid paigaldati juba 2014. a-l ning 2017. a järelevalvemenetluses kaebaja nende asukoha suhtes etteheiteid ei teinud, saab järeldada, et kaebaja aktsepteeris sellekohast muudatust, mis tegelikult tulenes tema enda ebaseaduslikust ehitustegevusest. Kaebaja korteris 18.05.2020 tehtud fotolt on tuvastatav, et asukohas, kus oleks projekti kohaselt pidanud asuma radiaator, paikneb jätkuvalt plastikust ebaseaduslik rõduuks. Sellega on kaebaja ise tõendanud, et tehniliselt ei olnudki võimalik paigaldada radiaatorit kaebaja korteris projektiga ettenähtud kohta ning see on paigaldatud lähimale seinale. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja pöördunud vastavate nõuetega kolmanda isiku vastu Pärnu Maakohtu poole. Tsiviilasjas nr 2-19-13178 on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõuded kolmanda isiku vastus mh korteris nr 1 põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaatori eemaldamiseks ja paigaldamiseks selle projektijärgselt ümber põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla. Kaebaja ei ole alates 3(9)
3-22-766 radiaatorite paigaldamisest 2014. a-l esitanud mistahes etteheiteid radiaatori kasutamisest tulenevate kahjulike mõjude osas. Kaebaja väited ei ole usutavad, samuti ei nähtu kaebaja esitatud tõenditest, et radiaatori kasutamine oleks kaebaja vara kahjustanud. Kaebaja esitatud foto kohaselt on radiaator varustatud regulaatoriga. Seega, kui kaebaja arvates on radiaator liiga kuum, on tal võimalus temperatuuri madalamaks reguleerida.
6.Pärnu linn, Nikolai tn 18 korteriühistu palus jätta kaebuse rahuldamata. Nikolai tn 18 hoone renoveerimise projektis on ette nähtud küttekehade arv (1 tk) iga toa kohta, nende võimsus ning püstikuga ühendamise kohad. Kaebajale kuuluvasse korterisse on paigaldatud radiaatorid vastavalt projektile. Korteriühistu esitas Pärnu Linnavalitsusele kõik kasutusteatise esitatuks lugemiseks nõutud dokumendid, sh renoveerimise projekti, projekti seletuskirja, ehitamise dokumendid, kaetud tööde aktid (sh survestamisakt ning torustike läbiviigude kontrollakt), Päästeameti akti. Kõik nimetatud dokumendid olid kooskõlastatud omaniku järelevalvega ning enne kasutusele võtmist oli küttesüsteemi toimimine kontrollitud. Seega on kasutusteatise esitatuks lugemine põhjendatud. Nikolai tn 18 korterelamut köetakse vastavalt normidele ning elanike vajadustele. Kõik küttekehad on varustatud soojusmõõturitega (anduritega) ning ühendatud maja küttesüsteemiga. Majas peetakse soojusenergia tarbimise arvestust korterite lõikes ja arved kütte eest väljastatakse korteriomanikele vastavalt nende tarbimisele. Kaebaja ei ole esitanud korteriühistule pretensioone seoses tema korteri kütmisega. Kaebaja on omavoliliselt ja ebaseaduslikult lõhkunud maja fassaadi seina ning pannud akna asemele uks-akna, eemaldades sealt ka radiaatori. Korteriühistu on korduvalt kohustanud kaebajat taastama endist projektijärgset olukorda fassaadi ja küttesüsteemi osas. Kaebaja on korduvalt vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid ning takistanud renoveerimistööde teostamist. Kaebaja 20.02.2013 esitatud menetlusdokumendist tsiviilasjas nr 2-12-45194 nähtuvalt tunnistab kaebaja ise, et ümberehituse tagajärjel ei saa radiaatoreid paigaldada endisele kohale. Maja fassaadi renoveerimistööde tegemise ajaks ei olnud kaebaja eemaldanud korteri nr 1 uks-akent ega taastanud seina akna all. Kaeabaja oli nõus lubama ehitajaid korterisse tingimusel, et aknad paigaldatakse tasuta, millega korteriühistu ei nõustunud. Kaebaja ei lubanud ehitajaid korterisse, mistõttu oli töövõtja sunnitud paigaldama kaebajale kuuluvas korteris projektijärgsed aknad maja väljastpoolt. Pärast seda soojustas töövõtja hoone fassaadi vastavalt renoveerimisprojektile. Ka küttesüsteemi renoveerimistööde teostamise ajaks ei olnud kaebaja eemaldanud uks-akent ega taastanud seestpoolt seina. Radiaatorite paigaldus mittevastupidavale pinnale on ehitusnõuetega vastuolus. Seetõttu oli töövõtja sunnitud paigaldama radiaatori lähimale sobivale kohale ehk samas toas olemasoleva kapitaalseina peale küttepüstikust vasakul. Eelnev ei ole ehitusprojektiga vastuolus. Projektiga ettenähtud küttekehade arv, võimsus ja nende kasutusest tingitud köetavate ruumide arvestuslik sisetemperatuur ja jahtumisvõimsus vastavad täies ulatuses küttesüsteemi renoveerimisprojektile. Isegi kui kaebaja taastab projektijärgse seina akna alla, ei ole mõtet radiaatorit ümber paigaldada, kuna uue teraspresstorustiku lõikamine ei ole soovitatav. Paigaldamisega kaasnevad ka lisakulutused uute surveproovide tegemiseks ning torustiku läbiviigude kontrollimiseks. Korteriühistu ei pea õiglaseks projektijärgse (s.o olemasoleva) ning hästi toimiva küttesüsteemi kasutamise keelamist, selle lõhkumist või ümberehitamist ainuüksi kaebaja soovil. Selle nõudmiseks puudub kaebajal alus.
4(9)
3-22-766
7.Tallinna Halduskohus jättis 13.03.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 350 eurot ning jättis vastustaja ja kaebaja menetluskulud nende endi kanda. Pärnu Linnavalitsuse 22.01.2014 otsusega nr 3-5/62 anti ehitusluba Pärnus Nikolai tn 18 asuva korterelamu fassaadide ja katuse ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks, sh elamu kasutuselevõtmise aegse olukorra taastamiseks korteri nr 1 osas. Tähtis ei ole, mis asjaoludel, millal ja/või kelle loal korteris nr 1 aken uks-akna vastu vahetati, sest 22.01.2014. aastal ehitusloa saanud projekti järgi tuli uks-aken vahetada akna vastu. Hoone rekonstrueerimisprojekti seletuskirjast nähtuvalt on PVC aknad vahetamata korterites nr 1 ja 2, kokku 6 akent. Akende asendamisel tuleb aknad paigaldada lisasoojustuse sisse. Antud tegevusega tagatakse hoone esialgne avatäidete paiknemise proportsioon. Akende vahetamine on soovitav teostada kõigil korteritel samaaegselt. Korteriühistu 01.02.2023 esitatud fotolt nähtub, et paigaldatud on aken ning uks-aken korteri nn siseosale. Ehitustööde 04.08.2014 koosoleku protokolli järgi selgitas järelevalve teostaja, et tööde jätkamiseks tuleks uks-akna plastikpaneel eemaldada, akna all seinaosa kinni laduda ning soojuspump seinalt eemaldada. X teatas korduvalt, et ta ehitajaid korterisse ei luba. Lubab üksnes juhul, kui saab aknad tasuta, millega TL (korteriühistu juhatuse liige) ei nõustunud. Eelnevast nähtub, et korteriühistu lubas korraldada akna paigaldamise, kuid kaebaja takistas seda. Samas ei nõustunud korteriühistu tasuma kaebaja akna maksumust, kuna vastasel juhul oleks teised korteriühistu liikmed sattunud ebavõrdsesse olukorda. Pärnu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener ning ehituslubade spetsialist käisid 27.07.2017 kaebaja loal ja juuresolekul kaebajale kuuluvas korteris. Ülevaatusega tuvastati, et korteri nr 1 toa akna ees paikneb klaasitud seinaga tuulekoda ja selle sees rõduuks aknaga, mis takistab projektikohaselt paigaldatud välisakna avamist. Ametnikud ei tuvastanud hoone välisilmes projektist kõrvalekaldeid. Samas selgitati kaebajale, et kaebajal tuleb ebaseaduslik uks-aken endal eemaldada selliselt, et vigastada ei tohi ehitusprojektijärgselt paigaldatud välist akent. Kaebaja kinnitab ka ise, et paigaldatud akna avamiseks ja radiaatori projektijärgsesse asukohta paigaldamiseks oli vaja eemaldada uks-aken. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks astunud samme ehituse perioodil uks-akna eemaldamiseks. Vastupidi, tõenditest nähtuvalt ei ole kaebaja lubanud ehitustöid siseruumides teha. Kuni 30.11.2020 kehtinud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 4 lg 1 järgi on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Kuivõrd kaebaja korteris asuv uks-aken on paigaldatud eluruumi ning ei ole osa kaasomandist, ei ole ehitusprojekti vastavas osas rikutud. Välisilme vastab vaadeldavas projektis toodule. Asja materjalidest ei nähtu, et projekti kohaselt oli korteriühistul kohustus eemaldada korteri sisemine uks-aken. EhS § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Kuivõrd kaebaja ei vaidlusta, et ei eemaldanud talle kuuluva korteri sisemist uks-akent ega loonud tingimusi radiaatori paigaldamiseks (ei teostanud vajalikke sisetöid), tuli korteriühistul ning ehitajal lähtuda olemasolevast olukorrast ning paigaldada radiaator turvaliselt sobivale ja ohutule seinale. Menetlusosalised ei vaidle, et radiaator oleks paigaldatud projektijärgsesse asukohta juhul, kui kaebaja oleks loonud selleks vastavad tingimused.
5(9)
3-22-766 Nikolai tn 18 hoone renoveerimise projekti kohaselt oli hoonesse ette nähtud 1 küttekeha igasse tuppa, ette oli antud võimsus ning püstikuga ühendamise kohad. Kaebajale paigaldati projektis toodud radiaator. Vaadeldavaid radiaatoreid on kasutatud alates 2014. a-st ning vastustaja ja kolmas isik ei ole välja toonud, et kaebajal oleks olnud radiaatorite töö osas pretensioone, sh ei ole kaebaja u 7 aasta vältel heitnud ette radiaatoritest tulenevat kõrbehaisu. Kaebaja pöördus 14.08.2020 vastustaja poole teabenõudega, milles soovis, et väljastataks seletuskiri, mille alusel taastatakse Nikolai tn 18 elamu kasutusele võtmise aegne olukord korteri nr 1 osas, kuid ei esitanud pretensioone radiaatorite kohta. Kaebaja heidab ette, et Pärnu Linnavalitsus ei ole kasutusteatist põhjendanud. Vastustajal on EhS § 48 lg-st 2 tulenevalt 10 päeva aega otsustada, kas kontrollida kasutusteatist täiendavalt. Kui kontrolliotsustus on tehtud, algab haldusmenetlus, mis lõpeb kas andmete kandmisega ehitisregistrisse või keelduva haldusaktiga (Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-484, p 11). Ehitisregistrist nähtuvalt on ehitise ülevaatuse akti allkirjastanud Päästeamet, Muinsuskaitseamet, projekteerija Termopilt OÜ, ehituse peatöövõtja, omanikujärelevalve ja korteriühistu esindaja. Osavõtjad kinnitavad, et ülevaatuseks esitatud ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele ning kasutusloa andmiseks takistusi ei ole. Seega puudus vastustajal täiendav kohustus registrisse kandmist põhjendada. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et teda ei kuulatud kasutusteatise menetluses ära. Ehitusregistri järgi on kaebajale saadetud 23.09.2020 teade kasutusteatise menetlusse kaasamise kohta. Menetlus kestis peaaegu kuus kuud, mille kestel ei esitanud kaebaja vastustajale mistahes vastuväiteid. Vastustaja luges kasutusteatise esitatuks õiguspäraselt ning ei ole rikkunud HMS §-des 6, 40 ega 56 sätestatut. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.X palub 11.04.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.03.2023 otsus, uue otsusega kaebus rahuldada, ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, ei ole pööranud tähelepanu sellele, et vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, ei kuulanud kaebajat ära ning on jätnud kasutusteatise põhjendamata. Kohus ei ole andnud õiguslikku hinnangut EhS § 48 lg 5 p 1 ja § 55 p-de 1 ja 3 ning § 130 rikkumise kohta vastustaja poolt kasutusloa väljastamisel. Kohus on lähtunud peamiselt vastustaja ja kolmanda isiku põhjendustest, jättes kaebaja väited tähelepanuta. Alusetu on vastustaja väide, et kaebaja ei ole kasutusteatise menetluses vastuväiteid esitanud. Kaebaja esitas 27.08.2020 Pärnu Linnavalitsusele kaebuse, milles palus kohustada korteriühistut taastama kaebaja korteri põhjapoolse otsafassaadi osas elamu kasutuselevõtmise aegne olukord vastavalt rekonstrueerimisprojektile, s.o eemaldama ebaseaduslikult paigaldatud keskkütteradiaator ja paigaldama see korteri põhjapoolse otsafassaadi akna alla. Vastustaja kaebusele ei reageerinud ega teostanud ehitusjärelevalvet. Kasutusteatise hoone küttesüsteemile esitas korteriühistu alles 23.09.2020 ning selleks ajaks oli vastustajal kaebaja arvamus ja vastuväited olemas, vajadusel pidanuks vastustaja uurimispõhimõtet rakendades koguma täiendavaid andmeid.
6(9)
3-22-766 Kasutusteatis on põhjendamata. Kaebaja korteri taastamine kasutuselevõtmise aegsesse seisukorda, sh uks-akna eemaldamine ja kütteradiaatori paigaldamine projektijärgsesse asukohta, on korteriühistu kohustus seoses sellega, et ta sai rekonstrueerimislaenu ja KredEx toetust nende tööde tegemiseks. Kaebajal on kahtlus, et viidatud tööd jäeti tegemata sellepärast, et ettenähtud laenuraha on kasutatud mittesihipäraselt.
9.Pärnu linn palub 16.05.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja seisukoht, et vastustaja on eksinud EhS §-de 48, 55 ja 130 vastu, ei ole sisuline ega asjaoludega seotud. Küttesüsteemi nõuetele vastavust või ohutust ei muuda asjaolu, et radiaator ei asu esialgses ehitusprojektis näidatud asukohas vahetult akna all, vaid eluruumi põhjapoolses seinas – radiaator on ohutu ning nõuetele vastav ka antud asukohas. Vesiradiaatoritel põhinev keskküttesüsteem ei saa saavutada temperatuuri, mille tulemusel võiks põlema minna seda ümbritsevad konstruktsioonid. Kaebaja ei ole ajavahemikul 23.09.2020‒17.03.2021 pöördunud vastustaja poole vastuväidetega, vaid tegi seda oluliselt enne kasutusteatise menetlust. Uurimispõhimõtte sisuks ei saa olla haldusorgani kohustus nõuda või otsida isikute vastuväiteid. Kaebaja pidi mõistma, et menetluse alustamisel tulnuks tal võtta samme enda arvamuse või varasemalt esitatud arvamuste kinnitamiseks. Kaebaja seda ei teinud, mistõttu ei rikkunud vastustaja ka HMS §-e 6, 40 ja 56. Apellatsioonkaebuse väited korteriühistu laenuraha kasutamisest ei puutu asjasse. Kaebaja soovib lahendada tsiviilvaidlust halduskohtus, mis ei ole kohane.
10.Pärnu linn, Nikolai tn apellatsioonkaebus rahuldamata.
korteriühistu
palub
18.05.2023
vastuses
jätta
Vastustaja ei ole rikkunud kasutusteatise menetlemisel ja väljastamisel EhS §-des 48, 55 ja 130 ega HMS §-des 6, 40 ja 56 nõudeid. Kasutusteatis on õiguspäraselt loetud esitatuks. Kaebaja on ise rikkunud nii enda vara kui ka teistele korteriomanikele kuuluvat vara (välisseina ja maja küttesüsteemi). Kaebaja tegevus projektijärgse akna uks-aknaks ümbertegemisel ning radiaatori maja küttesüsteemist eraldamisel oli ebaseaduslik, mistõttu pidi kaebaja ise taastama projektijärgse seina oma korteris (nagu seda otsustas korteriühistu 19.07.2007 toimunud üldkoosolek) ja seda enne maja renoveerimistööde algust. Kaebaja on selle kohustuse täitmisega venitanud 2007. a-st alates. Hoone fassaadi- ja küttesüsteemi renoveerimistööde edasilükkamisel oleks korteriühistu võinud jääda ilma rekonstrueerimistoetusest. Seetõttu oli korteriühistu sunnitud paigaldama radiaatori lähimala sobivale kohale ehk toas olemasoleva kapitaalseina peale küttepüstakust vasakul. Väär on kaebaja väide, et korteriühistu sai renoveerimislaenu ning toetuse tema korteri kordategemiseks ehk projektijärgsesse seisukorda viimiseks. Laen anti maja fassaadi ning küttesüsteemi renoveerimiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
12.Praeguse vaidluse ese on Nikolai tn 18 korterelamu küttesüsteemi kasutusteatise esitatuks lugemise (kasutusteatisega nõustumise) õiguspärasuse küsimus. Seetõttu on apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad Nikolai tn 18 korterelamu fassaaditööde (sh akende vahetuse) teostamise nõuetekohasust ning pangalaenu võtmist ja KredEx-i toetuse 7(9)
3-22-766 taotlemist ja kasutamist korteriühistu poolt, asjassepuutumatud ning ringkonnakohus neil teemadel ei peatu. Nikolai tn 18 rekonstrueeritud korterelamu osa (soojustatud fassaad, katus ning uued aknad korteritel 1 ja 2) kasutusele võtmiseks on 13.02.2015 väljastatud kasutusluba (dtl 261), mis on kehtiv. Rahalised vaidlused korteriühistuga tuleb kaebajal lahendada tsiviilkorras ja need ei ole hõlmatud riikliku ehitusjärelevalvega.
13.Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et kasutusteatise esitatuks lugemine ei ole haldusakt, vaid toiming. Eelnevast tuleb lähtuda, kui pädev asutus nõustub ehitise kasutamisega vaikimisi või selge sõnaga pärast kasutusteatise kontrolli EhS § 48 lg 2 alusel täiendavaid nõudeid esitamata. Kuigi täiendavale kontrollile kohaldatakse EhS § 48 lg 6 kohaselt üldiselt kasutusloa menetluse ja kasutusloa andmisest keeldumise sätteid, täpsustatakse samas, et kontrolli tulemusel annab pädev asutus haldusakti vaid täiendavate nõuete esitamise korral (vrdl Riigikohtu 18.12.2019 otsus nr 3-17-1859, p 15). Praeguses asjas ei esitanud vastustaja kontrolli tulemusel täiendavaid nõudeid. Seetõttu ei pidanud vastustaja kasutusteatise aktsepteerimist täiendavalt põhjendama. HMS § 108 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist. Tallinna Ringkonnakohus on 08.11.2022 määruses praeguses asjas tuvastanud, et kaebaja sai kasutusteatise registreerimisest teada hiljemalt 13.08.2021 ja tutvus sellega kohapeal Pärnu Linnavalitsuses 21.10.2021. Kaebaja kirjavahetusest vastustajaga (dtl 27 jj) ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud vastustajalt toimingu kirjalikku põhjendamist, vaid on palunud dokumentide esitamist ja kasutusteatise tühistamist.
14.Vastustaja on kohtumenetluses adekvaatselt põhjendanud, miks puudus alus kasutusteatise esitatuks lugemisest keelduda. Iseenesest on õige kaebaja väide, et Nikolai tn 18 korterelamu küttesüsteemi ehitusprojekt (dtl 25) nägi ette, et kaebaja korteri nr 1 puhul tuleb vaidlusalune radiaator kinnitada akna alla. Vaidlus puudub, et radiaatorit ei kinnitatud akna alla küttepüstikust paremale, vaid paigutati küttepüstikust vasakule seinale. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas esitatud fotodega (dtl 268, 269, 419, 422, 679) veenvalt tõendatud, et radiaatori projektikohane paigutamine akna alla ei olnud objektiivselt võimalik, kuna puudus nõuetekohane ettevalmistatud pind, kuhu radiaatorit kinnitada – eriteadmisteta isikulegi on selge, et radiaatorit pole (selle eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks) võimalik kinnitada plastikust rõduukse külge. Vaidlus on selles, kas selline projektist irduv radiaatori paigutamine kvalifitseerub nõuetele mittevastavaks ehitamiseks, mis oleks pidanud tooma kaasa täiendava kontrollimenetluse (EhS § 48 lg 5 p 1, lg 2, § 55 p 1).
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist oli ebaolulise kõrvalekaldumisega projektist, mis ei pidanud kaasa tooma täiendavat järelevalvemenetlust ega kasutusteatise menetluse üleminekut kasutusloa menetluseks. Küttesüsteemi ehitusprojekti ese ei olnud vaidlusaluse uks-akna eemaldamine ega aknaorvale siseviimistluse tegemine. Ehitusprojektis vaikimisi tehtud muudatus radiaatori asukohas ei rikkunud iseseisvalt kaebaja õigusi (vrdl Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9 ja 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 28). Tõendamata on, et radiaatori paigutus oleks ohtlik (EhS § 8), ei täidaks nõuetekohaselt oma funktsiooni, segaks oluliselt korteri eesmärgipärast kasutamist või kahjustaks muul moel ülemääraselt kaebaja õigusi (EhS § 12 lg 3). Ehitusprojekti ebaoluline muudatus ei ole kasutusloa andmisest keeldumise alus (EhS § 55 p 5) ning selline ebaoluline muudatus ei saa kaasa tuua ka kasutusteatise aktsepteerimata jätmist. Neil põhjustel oli kasutusteatise esitatuks lugemise toiming õiguspärane.
8(9)
3-22-766
16.Kaebaja tegelik eesmärk näib olevat, et korteriühistu vahenditest makstaks kinni ehitustööd, mille käigus eemaldataks vaidlusalune sisemine uks-aken, teostataks vajalikud siseviimistlustööd ja paigutataks ümber radiaator. See eesmärk ei ole aga saavutatav ehitusjärelevalvemenetluses, vaid tsiviilvaidluses korteriühistuga.
17.Kasutusteatise menetluses ei ole rikutud kaebaja ärakuulamise õigust. Kaebaja kaasati kasutusteatise menetlusse 23.09.2020 (dtl 86) ja kogu menetluse kestel oli kaebajal võimalus oma arvamuse avaldamiseks.
18.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).
19.HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt tuleb kaebajalt välja mõista kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud. Apellatsioonimenetluses on korteriühistu menetluskulud 400 eurot (arve dtl 598), millele lisanduvad kohtuistungiga seonduvad kulud 150 eurot (arve dtl 691). Kokku on kolmanda isiku menetluskulud apellatsioonimenetluses 550 eurot. Kulude kandmise kohustus on nõuetekohaselt tõendatud ja kulud on põhjendatud. Seega tuleb Xlt korteriühistu kasuks välja mõista 550 eurot (käibemaksuta). Ülejäänud kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.