X. X kaebus Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks jätkama Pärnus Nikolai 18 renoveeritud küttesüsteemi kasutusteatise kontrollimisega alanud järelevalvemenetlust ning otsustada XXX, Nikolai tn 18 korteriühistule küttesüsteemi kasutamise lubamine uuesti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X Vastustaja – XXX, esindaja Tiina Roht Kolmas isik – XXX, Nikolai tn 18 korteriühistu (registrikood 80139031), esindaja Jelena Smorodina
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X kaebus rahuldamata.
2.Mõista X. Xlt XXX, Nikolai tn 18 korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 350 eurot. Vastustaja ja kaebaja menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 12.04.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Pärnu Linnavalitsus luges 23.09.2020 Nikolai 18 korterelamu (ehitisregistri kood 103017045) kasutusteatise nr 2011301/11223 esitatuks ning väljastas selle kohta 17.03.2021 akti nr 2112994/00606.
2.X. X pöördus 23.08.2021 ja 20.11.2021 Pärnu Linnavalitsuse poole kasutusteatise nr 2011301/11223 ja 17.03.2021 akti nr 2112994/00606 kehtetuks tunnistamiseks. Pöördumiste järgi on Pärnus Nikolai 18 korterelamu korterites nr 5, 9 ja 13 paigaldatud radiaatorid kütteprojekti järgi küttepüstikust paremale poole akna alla, kuid korteris nr 1 on paigaldatud radiaator projekti nõudeid rikkudes küttepüstikust vasakule poole eluruumi seina külge. Radiaatori omavoliline paigutus korteri nr 1 keset eluruumi seina peale jätkuvalt kitsendab õigusvastaselt korteri sihtotstarbelist kasutamist. Samuti ei ole võimalik kasutada seina külge paigaldatud radiaatorit, sest radiaator on paigaldatud selleks ette valmistamata pinnasele ning radiaatori kuumenedes kuumenevad ka seinaplaadid ning korteris on tunda värvi lõhna. See võib viidata tuleohtlikkusele korteris. Päästeamet renoveeritud küttesüsteemi olukorda korteris nr 1 kontrollimas käinud ei ole, kuid andis kasutusteatisest nähtuvalt küttesüsteemi kasutamiseks kooskõlastuse.
3.Pärnu Linnavalitsus jättis 21.12.2021 kirjaga nr 8-19/9956-3 20.11.2021 vaide esitamise tähtaja ennistamata ja tagastas vaide.
4.X. X esitas 04.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse kasutusteatise nr 2011301/11223 ja 17.03.2021 akti nr 2112994/00606 tühistamise nõudes. X. X täpsustas 06.05.2022 kaebust ning esitas nõude kohustada Pärnu Linnavalitsust jätkama renoveeritud küttesüsteemi kasutusteatise kontrollimisega alanud järelevalvemenetlust ning otsustada korteriühistule küttesüsteemi kasutamise lubamine uuesti.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.XXX, Nikolai tn 18 korteriühistu (edaspidi: korteriühistu) rikkus Nikolai 18-1 küttesüsteemi paigaldamisel ehitusprojekti nõudeid sellega, et ei paigaldanud radiaatorit projekti kohaselt akna alla, vaid paigaldas aknast eemale eluruumi seina külge. Korteriühistu ei ole käesoleva ajani kõrvaldanud nimetatud rikkumist korteris Nikolai 18-1. Nikolai 18-1 küttesüsteem ei vasta Nikolai 18 ehitusprojektis ja ehitusloas ettenähtud nõuetele. Seega rikkus vastustaja kasutusteatise nr 2011301/11223 esitatuks lugemisega ehitusseadustikust (EhS) tulenevaid õigusnorme. Vastustaja oleks pidanud keelduma kasutusteatise esitatuks lugemisest EhS § 55 p 1 ja p 3 alusel.
6.Vastustaja rikkus kasutusteatise menetluses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6, § 40 ja § 56 sätestatut. Vastustaja ei ole kasutusteatise esitatuks lugemise otsustamise menetluses välja selgitanud, kas kasutusteatis on kooskõlas Nikolai 18 kütteprojektiga. Vastustaja ei kuulanud kaebajat ära ning on jätnud tähelepanuta kaebaja vastuväited Nikolai 18 renoveeritud küttesüsteemile kasutusteatise andmisel.
7.Pärnu Linnavalitsus ei ole kasutusteatist põhjendanud, mis on oluline menetlusviga (vt Riigikohtu otsus nr 3-15-873) ning on haldusakti tühistamise aluseks. Kasutusteatise esitatuks lugemisega on piiratud kaebaja õigusi, seadustatud kaebaja omandi ja vara rikkumine.
8.Vastustaja on rikkunud haldusakti menetlusosalistele teatavaks tegemise kohustust. Nikolai 18 küttesüsteemi kasutusteatis on välja antud 17.03.2021, kuid kaebaja sai sellest teada alles KÜ Nikolai 18 05.08.2021 vastusest Pärnu Maakohtule 13.08.2021, seega ca 5 kuud hiljem. Kuna tegemist on kaebaja õigusi piirava haldusaktiga, oleks pidanud kasutusteatise kui õigusi piirava haldusakti kaebajale teatavaks tegema kättetoimetamise teel.
9.Kaebaja korteris ei ole võimalik kasutada seina külge paigaldatud radiaatorit, kuna radiaator on paigaldatud selleks ettevalmistamata värvitud pinnasele. Radiaatori kuumenedes kuumenevad ka seina plaadid, mis rikub eluruumi seina ning tekitab korteris kirbet värvilõhna. Eelnev võib viidata tuleohtlikkusele korteris, mistõttu ei ole seda küttekeha võimalik kasutada ohutuse tagamise eesmärgil. Päästeamet ei ole renoveeritud küttesüsteemi olukorda korteris 1 kontrollimas käinud, kuid nähtuvalt kasutusteatise menetluslehest nr 230421 on ta Nikolai 18 küttesüsteemi kasutusele lubamiseks kooskõlastuse andnud ilma küttesüsteemi seisundit korteris nr 1 kohapeal
kontrollimata. Samuti piirab eluruumi seinale ilma projektita paigaldatud radiaator selle seina sihtotstarbelist kasutamist (näiteks mööbli paigutamist).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Pärnu Linnavalitsus otsustas 22.01.2014 otsusega nr 3-5/62 anda ehitusloa Pärnus Nikolai tn 18 asuva korterelamu fassaadide ja katuse ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse eelviidatud otsuse tühistamiseks, mille kohus jättis 07.11.2014 otsusega haldusasjas nr 3-14-50813 rahuldamata. Mh leidis viidatud menetluses tõendamist, et kaebaja on korteri nr 1 ettenähtud akna asemel omavoliliselt 1995. a ehitanud ukse ning trepi.
11.Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 13.02.2015 otsusega nr 3-5/207 anti välja kasutusluba Nikolai 18 rekonstrueeritud korterelamu osa kasutusele võtmiseks. Kasutusluba ei ole muudetud ega vaidlustatud ning see on kehtiv. Kuigi kasutusloa väljastamise ajaks olid teostatud ka küttesüsteemiga seotud tööd (sh paigaldatud radiaatorid), ei taotletud kasutusluba küttesüsteemidele, kuivõrd oli teostamata süsteemide ülevaatus pädeva asutuse poolt. Küttesüsteemide kasutusteatis esitati Pärnu Linnavalitsusele 22.09.2020.
12.17.03.2021 kanti kasutusteatis ehitisregistrisse. Kuivõrd kaebaja on ise esitanud tõendid, mille kohaselt ei ole kaebaja eemaldanud uks-akent, siis ei olnud tehniliselt võimalik radiaatorit paigaldada akna alla. Kaebuses viidatud radiaator paigaldati kaebaja korterisse juba 2014. aastal ning kuni 2020. aasta suveni ei ole kaebaja selles osas vastustajale vastuväiteid esitanud. Kaebaja ja kolmanda isiku vahelises tsiviilvaidluses nr 2-19-13178 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2022 määrusest nähtub kaebaja avaldus, et ta sai radiaatori olemasolust teada jaanuaris 2020. Ringkonnakohus ei pidanud usutavaks avaldaja paljasõnalist väidet, et ta ei olnud 6 aastat teadlik enda korterisse paigaldatud radiaatorist. Vastustaja kinnitab, et kaebaja esitas viidatud kohtumenetluses valeväiteid. Samasuguse valeväite esitas kaebaja vastustajale 27.08.2021 pöördumises.
13.27.07.2017 teostasid vastustaja ametnikud kaebaja soovil ja kaebaja osalemisel kaebaja korteri ülevaatuse. Aktist nähtuvalt oli ülevaatuse eesmärk tuvastada akende projektikohasus, radiaatorite asukoha suhtes kaebaja pretensioone ei esitanud. Seega oli vähemalt 2017. aastal kaebajale radiaatori asukoht teada ning etteheiteid sellele puudusid. Kuivõrd kaebaja oli ise haldusasjas nr 314-50813 vaidlustanud hoonele antud ehitusloa, pidi ta olema tuttav ehitusloa aluseks oleva projektiga ning seetõttu teadlik radiaatorite projektikohasest asukohast. Arvestades asjaolu, et radiaatorid paigaldati juba 2014. aastal ning 2017. aasta järelevalvemenetluses kaebaja nende asukoha suhtes etteheiteid ei teinud, saab järeldada, et kaebaja aktsepteeris sellekohast muudatust, mis tegelikult tulenes tema enda tegevusest (ebaseaduslikult rajatud uks-aken).
14.Kaebaja on korduvalt teabenõudega küsinud ja talle on väljastatud Nikolai 18 hoone rekonstrueerimise projekti järjekordselt alates 2019. aastast. Kaebaja on tulenevalt tema enda poolt algatatud mitmete kohtuvaidlustega väga hästi teadlik elamu rekonstrueerimise aluseks oleva projekti sisust. 28.07.2020 esitas kaebaja teabenõude, millele olid lisatud fotod kaebaja korteris asuvast radiaatorist ning II ja IV korruse korteri radiaatorist. Kaebaja korteris 18.05.2020 tehtud fotolt on tuvastatav, et asukohas, kus oleks projekti kohaselt pidanud asuma radiaator, paikneb jätkuvalt plastikust ebaseaduslik rõduuks. Sellega on kaebaja ise tõendanud, et tehniliselt ei olnudki võimalik paigaldada radiaatorit kaebaja korteris projektiga ettenähtud kohta ning see on paigaldatud lähimale seinale.
15.Vastustajale teadaolevalt on kaebaja pöördunud vastavate nõuetega kolmanda isiku vastu Pärnu Maakohtu poole. Tsiviilasjas nr 2-19-13178 on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõuded kolmanda isiku vastus muuhulgas korteris 1 põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaatori eemaldamiseks ja paigaldamiseks selle projektijärgselt ümber
põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla. Kaebaja ei ole väited põhjendatud ega tõendatud. Kaebaja ei ole alates radiaatorite paigaldamisest 2014. a esitanud mistahes etteheiteid radiaatori kasutamisest tulenevate kahjulike mõjude osas. Kaebaja väited ei ole eluliselt usutavad, samuti ei nähtu kaebaja esitatud tõenditest, et radiaatori kasutamine oleks kaebaja vara kahjustanud. Kaebaja esitatud foto kohaselt on radiaator varustatud regulaatoriga. Seega, kui kaebaja arvates on radiaator liiga kuum, on tal võimalus temperatuuri madalamaks reguleerida.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
16.Nikolai 18 hoone renoveerimise projektis on ette nähtud küttekehade arv (1 tk) iga toa kohta, nende võimsus ning püstikuga ühendamise kohad. Vastavalt projektile oligi paigaldatud kaebajale kuuluvasse korteri projektijärgsed radiaatorid, mille arv ning võimsus vastavad Nikolai 18, Pärnu hoone rekonstrueerimise projektile.
17.Korteriühistu esitas Pärnu Linnavalitsusele kõik kasutusteatise esitatuks lugemiseks nõutud dokumendid, sh renoveerimise projekti, projekti seletuskirja, ehitamise dokumendid, kaetud tööde aktid (sh survestamisakt ning torustike läbiviigude kontrollakt), Päästeameti akti. Kõik nimetatud dokumendid olid kooskõlastatud omaniku järelevalvega ning enne kasutusele võtmist oli küttesüsteemi toimimine kontrollitud. Seega on kasutusteatise esitatuks lugemine põhjendatud.
18.Nikolai 18 korterelamut köetakse vastavalt normidele ning elanike vajadustele. Vastavalt küttesüsteemi renoveerimisprojektile on kõik kütekehad varustatud soojusmõõturitega (anduritega) ning ühendatud maja küttesüsteemiga. Majas peetakse soojusenergia tarbimise arvestust korterite lõikes ja arved kütte eest väljastatakse korteriomanikele vastavalt nende tarbimisele. Kaebaja tasub korteriühistule kütte eest vastavalt tarbimisele. Kaebaja ei ole esitanud korteriühistule pretensioone seoses tema korteri kütmisega.
19.Kaebaja soovib talle kuuluvas Nikolai 18-1 korteris renoveerimistööde käigus põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaatori ümberpaigaldamist akna alla. Kaebaja lõhkus omavoliliselt ning ebaseaduslikult maja fassaadi seina ning pani akna asemele uks-akna, eemaldades sealt ka radiaatori. Korteriühistu on korduvalt kohustanud kaebajat taastama endist projektijärgset olukorda fassaadi ja küttesüsteemi osas. Kaebaja on korduvalt vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid ning takistanud renoveerimistööde teostamist.
20.Kaebaja 20.02.2013 esitatud menetlusdokumendist (tsiviilasi nr 2-12-45194) nähtuvalt tunnistab kaebaja ise, et ümberehituse tagajärjel ei saa radiaatoreid paigaldada endisele kohale. Maja fassaadi renoveerimistööde tegemise ajaks ei olnud kaebaja eemaldanud korteri nr 1 uksakent ega taastanud seina akna alla. Kaeabaja oli nõus lubama ehitajaid korterisse tingimusel, et aknad paigaldatakse tasuta, millega korteriühistu ei nõustunud. Kaebaja ei lubanud ehitajad korterisse, mistõttu oli töövõtja sunnitud paigaldama kaebajale kuuluvas korteris projektijärgsed aknad maja väljastpoolt. Peale seda soojustas töövõtja hoone fassaadi vastavalt renoveerimisprojektile.
21.Ka küttesüsteemi renoveerimistööde teostamise ajaks ei olnud kaebaja eemaldanud korteri nr 1 seestpoolt uks-akent ega taastanud seestpoolt seina akna alla. Radiaatorite paigaldus mittevastupidavale pinnale on ehitusnõuetega vastuolus. Seetõttu oli töövõtja ViroSan OÜ sunnitud paigaldama radiaatori lähimale sobivale kohale ehk samas toas olemasoleva kapitaalseina peale küttepüstikust vasakpoolt. Eelnev ei ole ehitusprojektiga vastuolus. Kõik projektiga ettenähtud küttekehade arv, nende võimsus ja nende kasutusest tingitud köetavate ruumide arvestuslik sisetemperatuur ja jahtumisvõimsus vastavad täies ulatuses küttesüsteemi renoveerimisprojektile. Isegi kui kaebaja taastab projektijärgse seina akna alla, siis ei ole mõtet radiaatorit ümber paigaldada, kuna uue teraspresstorustiku lõikamine ei ole soovitatav. Radiaatori võimaliku ümberpaigaldusega kaasnevad ka lisakulutused uute surveproovide tegemiseks ning torustiku läbiviigude kontrollimiseks. Korteriühistu ei pea õiglaseks projektijärgse (s.o olemasoleva) ning
hästi toimiva küttesüsteemi kasutamise keelamist, selle lõhkumist ja/või ümberehitamist ainuüksi kaebaja soovil. Selle nõudmiseks puudub kaebajal alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Tallinna Halduskohus määras 02.02.2023 asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis tähtaja 20.02.2023 täiendavate taotluste ja seisukohtade esitamiseks ning täiendava tähtaja 01.03.2023 täiendavatele seisukohtadele vastamiseks. Kaebaja väitel ta ei saanud vastustaja ja kolmanda isiku vastuseid kaebusele kätte, mistõttu kohus pikendas vastavalt kaebaja taotlusele täiendavate seisukohtade esitamise tähtaega (s.o 01.03.2023 tähtaega). Kaebaja esitas omapoolsed vastuväited vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadele. Kohus ei pea põhjendatuks rahuldada kolmanda isiku taotlust vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks, kuivõrd vastav taotlus esitati kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päeval. Kohus jätab kolmanda isiku seisukohtade ja tõenditega (täiendavate menetluskuludega) arvestamata (HKMS § 51 lg 4).
23.EhS § 48 lg 5 p 1 ja lg 6 ning § 55 alusel saab pädev asutus jätta kasutusteatise registreerimata ja esitada täiendavad nõuded ehitise kasutamiseks. EhS § 48 lg 5 järgi kontrollib pädev asutus vajaduse korral, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb: 1) viia ehitis nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega; 3) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.
24.Pärnu Linnavalitsuse 22.01.2014 otsusega nr 3-5/62 otsustati anda ehitusluba Pärnus Nikolai tn 18 asuva korterelamu fassaadide ja katuse ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks, sh taastatakse elamu kasutusele võtmise aegne olukord korteri nr 1 osas. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Nikolai 18, Pärnu hoone renoveerimiseks antud ehitusluba on jõustunud. Samuti ei vaielda selle üle, et hoone renoveerimise projekti järgi tuli küttesüsteem (radiaator) paigaldada akende alla (kaebuse lisa nr 4). Menetlusosaliste kinnitusel paigaldati vaidlusalused radiaatorid hoonesse 2014. a. Kaebajal on etteheiteid osas, et temale kuuluvas korteris paigaldati radiaatorid aknast eemale eluruumi seina külge, mistõttu ei ole ehitusprojekti järgitud. Eelneva tõttu oleks vastustaja pidanud keelduma kasutusteatise esitatuks lugemisest.
25.Kaebaja ei vaidlusta, et temale kuuluvas korteris, kuhu akna alla oleks pidanud küttesüsteemi paigaldama, on korteri sisepoolel täiendavalt aken-uks (vastustaja 01.02.2023 lisa nr 2) ning radiaator on paigaldatud akna kõrvale seinale (kolmanda isiku 01.02.2023 lisa nr 6). Kaebaja tõi kaebuse täienduses välja, et Nikolai 18-1 korterile on uks-aken ehitatud ja radiaatorid eemaldatud ühistu õiguseelase (ME KESKLINN) loal, kaasabil ja sel ajal kehtinud seaduste järgi ca 28-29 aastat tagasi ning nõuded selles osas on aegunud. Vastustaja kinnitusel kaebajal nimetatud akenukse paigaldamiseks luba puudub. Kohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolu tähtsust, kuivõrd eelnevast nähtuvalt on ehitusluba jõustunud ning vaidlust ei saa olla selles, et uks-aken pidi olema projekti järgselt vahetatud akna vastu.
26.Kaebaja toob välja, et vastuses Tallinna Ringkonnakohtule haldusasjas nr 3-14-50541 selgitas korteriühistu, et korraldab ise Nikolai 18-1 ukse vahetuse vastavalt ehitusprojektile. Nimetatud kohtumääruses asus ringkonnakohus seisukohale, et: „Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvad kooskõlastused korteri ümberehitamiseks kaupluseks ja trepi ehitamiseks, kuid ehitusluba ei ole kaebaja esitanud. Samuti ei ole kaebaja esitanud ehitusluba küttesüsteemi muutmiseks. Seega ei ole käesolevaks ajaks esitatud tõendite pinnalt usutav, et kaebaja korteris tehtud muudatustel on õiguslik alus.“ Kohtul puudub alus asuda eelneva alusel järeldusele, et kaebaja taotlus jäeti rahuldamata üksnes põhjusel, et korteriühistu lubas vastava töö ära teha. Hoone rekonstrueerimisprojekti seletuskirjast nähtuvalt on PVC aknad vahetamata korterites 1 ja 2, kokku 6 akent. Akende asendamisel tuleb aknad paigaldada lisasoojustuse sisse. Antud tegevusega tagatakse hoone esialgne avatäidete paiknemise proportsioon. Akende vahetamine on soovitav teostada kõigil korteritel samaaegselt (kaebaja 06.03.2023 esitatud lisa nr 7).
27.Korteriühistu 01.02.2023 esitatud fotolt nähtub (lisa nr 4), et paigaldatud on aken ning aken-uks korteri nn siseosale. Ehitustööde 04.08.2014 koosoleku protokolli järgi selgitas J. K (järelevalve teostaja), et tööde jätkamiseks tuleks uks-akna plastikpaneel eemaldada, akna all seinaosa kinni laduda ning soojuspump seinalt eemaldada. X. X teatas korduvalt, et ta ehitajaid korterisse ei luba. Lubab üksnes juhul, kui saab aknad tasuta, millega T. L (korteriühistu juhatuse liige) ei nõustunud (korteriühistu 01.02.2023 lisa nr 5). Eelnevast nähtub, et korteriühistu lubas korraldada akna paigaldamise, millist tegevust kaebaja takistas. Samas ei nõustunud korteriühistu tasuma kaebaja akna maksumust, kuna vastasel juhul oleks teised korteriühistu liikmed sattunud ebavõrdsesse olukorda.
28.Pärnu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener ning ehituslubade spetsialist käisid 27.07.2017 kaebaja telefoni teel esitatud soovile vastu tulles kaebajale kuuluvas korteris. Ülevaatuse juures viibis ja korterisse nr 1 lubas ametnikel siseneda korteri omanik X. X. Ülevaatusega tuvastati, et korteri nr 1 toa akna ees paikneb klaasitud seinaga tuulekoda ja selle sees rõduuks aknaga, mis takistab projektikohaselt paigaldatud välisakna avamist. Ametnikud ei tuvastanud hoone välisilmes projektist kõrvalekaldeid. Samas selgitati kaebajale, et kaebajal tuleb ebaseaduslik uks-aken endal eemaldada selliselt, et vigastada ei tohi ehitusprojekti järgset paigaldatud välist akent (vastustaja 01.02.2023 esitatud lisa nr 2). Kaebaja kinnitab ka ise, et paigaldatud akna avamiseks ja radiaatori projektijärgsesse asukohta paigaldamiseks oli vaja eemaldada uks-aken, millist nõuet kaebaja ei täitnud ning ei võimaldanud ka ehitajatel siseneda tema korterisse vastava töö tegemiseks. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks astunud samme ehituse perioodil uks-akna eemaldamiseks. Vastupidi, tõenditest nähtuvalt ei ole kaebaja lubanud ehitustöid siseruumides teha (vt eelmist punkti).
29.Kuni 30.11.2020 kehtinud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lg 1 järgi on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Kuivõrd eelnevast nähtub, et kaebaja korteris asuv uks-aken on paigaldatud eluruumi ning ei ole osa kaasomandist, ei ole ehitusprojekti vastavas osas rikutud. Välisilme vastab vaadeldavas projektis toodule.
30.Kaebaja pöördus maakohtu poole mh nõudega kohustada korteriühistut eemaldama korteris 1 põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaator ja paigaldama selle projektijärgselt ümber põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla. Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-13178 tuleb: „Maakohtul jätkata menetlust avalduse menetlusse võtmise staadiumis X. X nõuetes kohustada XXX, Nikolai tn 18 korteriühistut lõpetama alates veebruarist 2015 kuni avalduse esitamise ajani suuremate arvete esitamine rekonstrueerimise käigus paigaldatud akende eest osas, mis ületab rekonstrueerimislaenu osamaksu, võrreldes kõigile teistele puudutatud isiku liikmetele esitatava rekonstrueerimislaenu osamaksuga, ja kohustada korteriühistut edaspidi hoiduma samasuguste rikkumiste toimepanemisest ja välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks enammakstud rekonstrueerimislaenu osamaksed perioodi eest veebruar 2015 kuni detsember 2019 summas 974,68 eurot (p 4); 5. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus: 5.1. Jätta rahuldamata järgmised X. X nõuded XXX, Nikolai tn 18 korteriühistu vastu: 5.1.1. Kohustada XXX, Nikolai tn 18 korteriühistut taastama korteris 1 elamu kasutusele võtmise aegne olukord vastavalt ehitusloale EL-4527 ja Nikolai 18 ehitusprojektile. 5.1.2 Kohustada XXX, Nikolai tn 18 korteriühistut taastama elamu rekonstrueerimise käigus korterites 1 ja 2 lõhutud sisemiste aknaavade ümbrused ja põsed seitsme akna osas, asendama kõik lõhutud aknalauad ja kinni ehitama vanade akende eemaldamisest tekkinud vaod ning taastama korterite 1 ja 2 akende paigaldamise eelne siseviimistlus. 5.1.3.Kohustada puudutatud isikut eemaldama korteris 1 põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaator ja paigaldama selle projektijärgselt ümber põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla. 5.1.4. Välja mõista kahjuhüvitis korterite 1 ja 2 kahjustatud asjade parandamise ja taastamise tööde eest vastavalt hinnapakkumisele või esitatud
arvetele.“ Määrus jõustus 28.11.2022. Seega on väärad kaebaja väited osas, et maakohtus jätkub menetlus kaebaja ja korteriühistu vahel Nikolai 18-1 põhjapoolse akna avatuks muutmise, aknaaluse välisfassaadiosa taastamise ning rahalise nõude osas. Kohtule ei nähtu, et projektist nähtuvalt oli korteriühistul kohustus eemaldada korteri sisemine uks-aken, eriti olukorras, kus kaebaja tegi takistusi vastavate tööde tegemiseks.
31.Eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires (KrtS § 4 lg 3). Riigikohus leidnud, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04, p 26). Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 1 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrashoiu eest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Kuni 30.10.2020 kehtinud EhS § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Kuivõrd kaebaja ei vaidlusta, et ei eemaldanud talle kuuluva korteri sisemist uks-akent ning ei loonud tingimusi radiaatori paigaldamiseks (ei teostanud vajalikke sisetöid), tuli korteriühistul ning ehitajal lähtuda olemasolevast olukorrast ning paigaldada radiaator turvaliselt, so sobivale seinale. Menetlusosalised ei vaidle, et radiaator oleks paigaldatud projekti järgsesse asukohta juhul, kui kaebaja oleks loonud selleks vastavad tingimused, milliseid tingimusi kaebaja ei täitnud (ei kõrvaldanud korteris asuvat ebaseaduslikku ust-akent).
32.Nikolai 18 hoone renoveerimise projekti kohaselt oli hoonesse ette nähtud 1 küttekeha igasse tuppa, ette oli antud võimsus ning püstikuga ühendamise kohad. Kaebajale paigaldati projektis toodud radiaator. Kaebaja ei vaidlusta, et radiaatoril puudub projekti järgne võimsus ning kasutusest tingitud köetavate ruumide arvestuslik sisetemperatuur ja jahtumisvõimsus vastavad täies ulatuses küttesüsteemi renoveerimisprojektile. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et küttesüsteemi ümberpaigaldamine kaebaja soovitud kohta on suuremahuline ning kulukas töö, mis mõjutab oluliselt toimivat küttesüsteemi ning ei ole otstarbekas.
33.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, on vaadeldavaid radiaatoreid kasutatud alates 2014. aastast ning vastustaja ja kolmas isik ei ole välja toonud, et kaebajal oleks olnud radiaatorite töö osas pretensioone, sh ei ole kaebaja u 7 aasta vältel heitnud ette radiaatoritest tulenevat kõrbehaisu. Kaebaja pöördus 14.08.2020 vastustaja poole teabenõudega seoses korteriühistu tegevusega. Teabenõudega soovis kaebaja, et väljastataks seletuskiri, mille alusel taastatakse Nikolai 18 elamu kasutusele võtmise aegne olukord korteri 1 osas (kaebaja 06.02.2023 esitatud lisa 8), kuid kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud korteriühistu poole või vastustaja poole radiaatoritest tulenevate ebameeldivuste tõttu.
34.Kaebaja heidab ette, et Pärnu Linnavalitsus ei ole kasutusteatist põhjendanud. Vastustajal on EhS § 48 lg-st 2 tulenevalt 10 päeva aega otsustada, kas kontrollida kasutusteatist täiendavalt. Kui kontrolliotsustus on tehtud, algab haldusmenetlus, mis lõpeb kas andmete kandmisega ehitisregistrisse või keelduva haldusaktiga (Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-21-484 p 11). Ehitisregistrist nähtuvalt on ehitise ülevaatuse akti allkirjastanud Päästeamet, Muinsuskaitseamet, projekteerija Termopilt OÜ, ehituse peatöövõtja, omaniku järelevalve ja korteriühistu esindaja. Osavõtjad kinnitavad, et ülevaatuseks esitatud ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele ning kasutusloa andmiseks takistusi ei ole. Seega vastustajal puudub täiendav kohustus registrisse kandmist põhjendada.
35.Kaebaja hinnangul ei kuulanud vastustaja kaebajat haldusmenetluses ära ning on jätnud tähelepanuta kaebaja vastuväited Nikolai 18 renoveeritud küttesüsteemile kasutusteatise andmisel. Ehitusregistri järgi on kaebajale saadetud 23.09.2020 teade kasutusteatise menetlusse kaasamise kohta (vastustaja 23.05.2022 lisa nr 1). Tallinna Ringkonnakohus selgitas praeguses haldusasjas 08.11.2022 määruse p-s 15 järgmist: „Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, kuid menetluses tuleb siiski järgida kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid (HMS § 107 lg 2). Kui isikut on teavitatud toimingu tegemise menetluse algusest, tuleb teda teavitada ka menetluse lõppemisest ja toimingu sooritamisest. Kaebajat teavitati kasutusteatise menetluse alustamisest ning kaebajal oli võimalus elektroonsest ehitisregistrist saada menetluse kohta infot. Ringkonnakohtu hinnangul ei võta see vastustajalt siiski kohustust teatada kaebajale kasutusteatise kontrollimise menetluse lõppemisest. Kasutusteatise menetlus kestis peaaegu 6 kuud (23.09.2020 kuni 17.03.2021). Mõistlikult ei saa nõuda, et menetlusosaline, sh kaebaja, oleks pidanud regulaarselt 6 kuu jooksul elektroonsest keskkonnast jälgima, kas teda puudutav toiming on tehtud. Isegi kui kaebajat teavitati kasutusteatise menetluse alustamisest, ei olnud kaebajal kohustust menetluses igal juhul vastuväiteid esitada“. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud ajavahemikul 23.09.2020 kuni 17.03.2021 vastustaja poole vastuväidetega.
36.Vastustaja luges kasutusteatise esitatuks õiguspäraselt ning ei ole rikkunud HMS § 6, § 40 ja § 56 sätestatut. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel, mistõttu tuleb kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja mõista. Kolmas isik taotles kaebajalt 350 euro väljamõistmist. Kolmas isik on esitanud kulu tõendava dokumendi. 13.03.2023 esitatud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata, kuna taotlus on esitatud tähtaega ületades. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku kulud vajalikud ja põhjendatud, mistõttu tuleb kaebajalt välja mõista. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja ja kaebaja menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.