Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulud Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot ning lepingulise esindaja kulud 351,51 eurot, millest 58,59 eurot moodustab käibemaks. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 27.02.2015. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja eelnimetatud asjaolusid pole kinnitanud. Seega tuleb menetlukuludelt käibemaks maha arvata.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ning kostja seisukohtadele vastuse koostamisele kulunud kokku 4 h ja 45 minutit. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eeldanud antud juhul peaaegu 5-tunnist ajakulu. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei olnud nõude alusdokumendid õiguslikult tavapärasest keerukamad. Samuti ei olnud nende maht tavapärasest suurem. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ei eelda keerukat õiguslikku analüüsi ning ei ole oma iseloomult ajamahukas tegevus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ajakuluks nõude alusdokumentide analüüsiks ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks saab lugeda 1h. Kostja on esitanud 30.04.2015 kohtule omapoolse seisukoha, mille maht on 0,5 lehekülge ning sisus soovib kostja, et nõude summat vähendataks, kuivõrd tal on raske majanduslik seis. Hageja vastas sellele 12.05.2015, milles tõdes, et on pakkunud kostjale kompromissi ja ei pea praegusel juhul võimalikuks nõuet vähendada, kuid peab võimalikuks maksegraafiku sõlmimist. Kohus on seisukohal, et antud vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks saab lugeda 15 minutit, mitte 45 minutit. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu seoses menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-14 p 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Sellest tulenevalt jätab kohus nimetatud toimingu menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtmata. Antud toimingute puhul osutati õigusteenust tunnitasu määra 74 eurot (sh käibemaks) alusel. Kuivõrd kohus märkis eespool, et arvestab menetluskuludelt käibemaksu maha TsMS § 174 lg 10 kohaselt, siis on antud juhul tunnitasu määraks 61,67 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades eespool märgitud korrektuure põhjendatud ajakulu osas, siis loeb kohus põhjendatud ajakuluks 2,5 h ning määrab põhjendatud hageja lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks 154,18 eurot. Nimetatud kuludele lisandub riigilõiv summas 200 eurot. Kohus mõistab summas 354,18 eurot menetluskulud välja kostjalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.