Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

2-17-1633 Laste isa Xxxx esitas 01.02.2017.a kohtule avalduse laste Xxxx ja Xxxx suhtlemise korra määramiseks. Avalduse kohaselt on varasemalt kohtu poolt määratud suhtluskord ligi 6 aastat tagasi. Lapsed on käesoleval ajal 11-aastane ja 13-aastane ning tahavad isaga tunduvalt rohkem aega veeta. Isa juures on lastel olemas kõik vajalik, 2017.a sügisel saab isal valmis oma maja, kus mõlemal lapsel on oma tuba. Xxxx ja tema abikaasal on tütar xxxx, kellega poistel on tihe side ja kellega nad tahaksid sagedamini kohtuda. Xxxx palub kohtul määrata suhtlemise korda selliselt, et lapsed on kaks nädalat isaga ja kaks nädalat emaga; Koolivaheajad on lapsed vanemate juures vaheldumisi: sügisese vaheaja ühe vanema juures, kevadise teise juures, suvel ühe kuu ühe vanemaga ja teise kuu teise vanemaga; Sünnipäeva veedavad lapsed selle vanemaga, kellega nad koos soovivad olla, 24.12 on lapsed emaga ja 25.12. on lapsed isaga. Laste ema Xxxx vaidles avaldusele vastu. Ema ei ole kunagi takistusi teinud, kui lapsed soovivad isaga rohkem suhelda, kui kohtumääruses on reguleeritud. Ema on laste hooldusõiguslik vanem ja ei soovi jagatud hooldusõigust. Lapsed vajavad stabiilsust ja turvalisust. Vanem poeg Xxxx on xxxx sündroomi tunnustega, õpib individuaalõppekava alusel ja vajab rutiini. Ema palub avaldus rahuldamata jätta. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson esitas arvamuse selles, et avaldus tuleks jätta rahuldamata. Laste ema selgitas esindajale, et momendil kehtib Harju Maakohtu kohtumäärus 2-08-71511 laste elukoha määramises ema juurde, st. emal on Xxxx ning Xxxx suhtes ainuhooldusõigus ja isal on lastega suhtlemiseks määratud suhtlemiskord. Isa ei ole eelmisel aastal isegi olemasoleva suhtluskorraga määratud mahus lastega suhelnud. Vaid novembris 2016.a, kui ema viibis missioonil ja oli Eestist eemal, siis viibisid lapsed isa juures kokkulepitust enam aega. Ema ei nõustu jagama laste hooldusõigust. Erivajadusega lapsed vajavad stabiilset elukorraldust ja ühte kodu. Ema hinnangul on isa poolt esitatud avalduse eesmärk vabaneda elatise tasumisest. Ema kinnitas, et ei ole olnud vastu, kui lapsed soovivad isaga kohtuda ka muudel, varasemalt sõlmitud kokkuleppe välistel ja isale sobivatel aegadel ning selleks ei ole ema kunagi takistusi teinud. Ema hinnangul vajavad poisid isa. Ema kinnitustel ei ole ema suhted isaga head ja vanemate vaheline koostöö puudub. Mõlema lapsega vestles esindaja eraldi ja ilma kolmandate isikute juuresolekuta. Lapsed kinnitasid, et nad sooviks elada vahelduvalt mõlema vanema juures, kuid miks nad sellist elukorraldust sooviksid, nad selgitada ei osanud. Mõlemad lapsed õpivad hetkel Tallinna Xxxx, mis asub laste senisest elukohast 5 min tee. Xxxx oli esindajaga suheldes avatud ja rääkis oma koolist ja sõpradest ning vanematest. Ema ja isaga on suhted head, ema on küll vist pisut rangem kui isa. Isaga meeldib pinksi mängida ja isa uues valmimas majas saaks ta oma toa, mida hetkel peab jagama kiusliku vennaga. Kooli hakkaks last isa juures elades viima isa ja bussiga saaks samuti kooli. Isa juures on tore mängida arvutimänge ja isa ostis hiljuti vahva aparatuuri. Xxxx oli oma väljaütlemistes suhteliselt reserveeritud, kuid kinnitas soovi elada isa ja ema juures vahelduvalt. Mõlemad lapsed mainisid, et ema ei ole isaga suhtlemise vastu, kuid emale ei meeldi ilmselt kui nad vennaga hakkavad mõlema vanema juures vahelduvalt elama. Laste isa väitis esindajale, et Xxxx on teatud iseärasusi ja probleeme, kuid need on osaliselt tingitud ka ema ebapiisavast kasvatustööst. Nooremal lapsel Xxxx isa hinnangul probleeme ei ole. Isa tugineb oma seisukohtades Xxxx klassijuhataja poolt kinnitatule. Isa on seisukohal, et lapsed tahavad ise, et neil oleks kaks elukohta ja kohus peaks lähtuma laste soovist. Isa kinnitustel ei ole ema vanema oskused piisavad, kodus puudub kord ja pole reegleid. Ema juures ei ole lastel võimalik sõpradega suhelda ja neid koju kutsuda. Erivajadusega lapsele on oluline kindel ja stabiilne elukeskkond. Kui vanemad ei saa omavahel kokkuleppele ja ei suuda tagada kahes kodus sarnaseid reegleid, siis tekitab selline olukord lastes segadust ja seda eriti käitumisprobleemidega lapsel, tema vajab eriti stabiilust. Esindaja ei toeta isa avalduse rahuldamist. Esindaja hinnangul oleks vanematel vajalik osaleda perelepitusteenusel.

2-17-1633 Eestkosteasutus Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus andis arvamuse isa ja lapse suhtlemise korra kohta. Vestlus Xxxx toimus Mustamäe lastekaitse talituses 21.02.2017.a. Lapsevanem avaldas, et käesolev vaidlus poolte vahel ei ole esimene ning varasema menetluse tulemusena on laste elukoht määratud ema juurde ning reguleeritud isa ja laste suhtluskord. Samuti on avaldajalt välja mõistetud elatis laste ülalpidamiseks. Xxxx arvates on tema laste kasvatamise ja hooldamisega tegelenud ning sellega hästi hakkama saanud. Mõlemad pojad täidavad koolikohustust, käivad Tallinna Xxxx. Xxxx on seoses erivajadusega (xxx tunnused) individuaalõppel nii, et põhiained (keeled, matemaatika jmt) vastab poiss õpetajale üksinda, üldainete tundides osaleb samaaegselt koos klassiga. Vanem poeg õpib

2-17-1633 Vestlus lastega toimus kodukülastuse ajal aadressile Sõpruse pst 225 – 52, 03.03.2017.a. Xxxx teatas, et ta tahaks omada võimalikult palju vaba aega, et siis nutiseadmetes aega veeta. Ta ütles, et varem käis sõpradega rohkem väljas (täpsustades selgus, et peamiselt elukoha läheduses), nüüd viimasel ajal enam mitte. Sõpru poisil eriti palju ei ole. xxxx avaldas, et eelmisel aastal käis ta koos sõpradega pisut jalgpalli trennis, kuid kuna sõpradele see trenn enam ei meeldinud (Xxxx meeldis), siis jäeti see tegevus pooleli. Hetkel ei osale poiss huvitegevuses, lihtsalt on pärast koolis käimist kodus, vahest liigub sõpradega väljas. Xxxx avaldas sedagi, et käiks hea meelega xxxx, sest seal ei ole vaja õppida saksa keelt ning sõbrad käivad samas koolis. Poiss mainis, et eelmisel suvel teenis ta omale taskuraha Rocca al Mare Grilli flaiereid jagades. Selle aasta suveks on tal samad plaanid tehtud. Pakutud õpilasmalevaga liitumise kohta teatas noormees, et saadav tulu ei vasta tema ootustele ja flaiereid jagades teenis rohkem. Xxxx rääkis lastekaitse töötajaile, et tema käib nn tavaklassis ja pärast kooli käsipalli mängimas ja noorkotkastes. Vabal ajal suhtleb sõpradega, käib neil külas. Suvevaheajal oldi koos kauem, käidi maal ja kalastati. Mõlemad poisid avaldasid vestluse ajal, et sooviksid elada poole ajast isa juures, tema peagi valmivas majas. Isa juurde tõmbab ennekõike see, et poisid saavad endale eraldi toad. Praegu tuleb neil ruumi jagada nii isa kui ka ema juures. Mõlema vanema kodus on laste jaoks olemas koht, kuid üks tuba kahe peale. Poisid väitsid, et on paar korda isaga maja juures käinud, kuid aadressi ja täpset asukohta ei osanud nad nimetada. Küsimusele selle kohta, millega isa juures külas käies aega sisustatakse, vastasid poisid, et xboksiga mängides ja filme vaadates. Uurides seda, kas poisid on teadlikud isa maja taga olevast terviserajast ja läheduses olevatest matkaradadest vastas xxxx, et kasutas rada suvel rattaga tööle sõitmisel. Ema etteheide avaldaja aadressile oli selles, et neil on xxxxerinevad arusaamad laste vajadustest. Isa lubab lastele rohkem rämpstoitu kui tema, see ajavat eriti vanema poisi ärevusse. Samal põhjusel ei saa xxxx anda taskuraha: see läheb krõpsude ja magusa ostmiseks. Poisid avaldasid vestluse ajal, et isa annab neile vahest taskuraha. Poisid elavad koos emaga 3-toalises korteris. Välisuksest eluasemesse sisenedes jäi paremale poole rõdu arvelt suurendatud köök, kõik vajalik toidu valmistamiseks ja säilitamiseks oli olemas. Otse ette jääv elutuba on ruumikas, avar ning sisustatud väikese sektsiooni, suure ja mugava ning kogu pere mahutava diivaniga. Diivani vastas paikneb madal telerialus ja suur teler selle peal. Elutuba on läbikäidav, sellest avanevad ruumid paremale ja vasakule poolele. Otse ette jäävad wc ja vannituba. Paremale poole jäävas lastetoas on poiste magamise tarbeks sisse seatud narivoodi ja õppimiskoht koolitööde tegemiseks. Elutoast vasakule jääb ema magamistuba. Kodukülastus toimus ette teatamisega. Korter oli puhas ja korras. Lastele on ema loonud kõik tingimused igakülgseks arenguks ja kasvamiseks. Vestlus xxxx toimus 09.03 tema eluasemes, xxxx, kolmetoalises kõigi mugavustega korteris. Eluase oli kodukülastuse ajal puhas ja korras. Korterisse sisenedes ei olnud tavapärast esikut, kohe pääses avatud köögiga elutuppa. Vasakule jäid avaldaja ja tema abikaasa ning praeguse pere pisut üle 2-aastase tütre magamistuba ja poiste käsutusse antud tuba, mis oli seatud sisse nii, et lapsed saavad igal ajal külla tulla. Toas paiknes kirjutuslaud õppimiseks, kummut vajalike esemete tarbeks ja kaks eraldi asetsevat voodit. Uks oli väikelapse tülitamise vältimiseks piiratud eraldusvõrega. Avaldaja märkis, et see muudatus viidi sisse, kuna tütar käis poiste toas neid segamas ja väikeseid mänguasju (legode tükid) suhu pistmas. Elutoas oli parema seina ääres suur lükandustega riidekapp, otse ette jäid wc ja vannituba ja pisut vasakule, diivanist ettepoole söögilaud koos eendisse jääva köögiosaga. Avaldaja teatas vestluse ajal, et ilmselt kolib pere sügisel valmivasse majja Kiilis, 8 km Tallinna piirist Luige suunas. Praegu on aknad tellitud, kohale tuuakse mais ning siis on vaja viia lõpuni valamistööd. Samuti on avaldajal seoses maja ehitamise jätkamisega vaja pidada täiendavad läbirääkimised pangaga, seejärel saab hakata sisetöid tegema. Lisaks avaldajale on töödes olulise osa panustanud tema isa ja ka pojad on abiks käinud. Poisid on isa juures viimasel ajal käinud

2-17-1633 ühekaupa eraldi, mitte kahekesi koos. Isa sõnutsi on poistel erinevad huvid ja sõbrad ning koos olles kippuvat laste vahel sõneluseks minema. Seetõttu pidas isa paremaks anda poistele võimaluse teineteisest puhkamiseks. Xxxx ütles, et poisid on oma loomult erinevad: kui Xxxx õpib koolis väga hästi ja tema hinded on korras, siis xxxx on küll nutikas, kuid mingis osas mahajäänum. Isa avaldas, et lapse premeerimiseks ja tunnustamiseks on ta kasutusele võtnud taskuraha süsteemi: xxxx saab iganädalasteks kulutusteks 5.- eurot. Kui poiss läheb koolis õpetajate või koolikaaslastega riidu ja hinded on halvad, võtab isa 3.- ära. Alles jääb veel 2.-, mida poiss saab oma äranägemisel kasutada. Isa pidas seda piisavaks motivatsiooniks. Avaldaja rääkis sedagi, et käis eelmisel õppeaastal koolis rääkimas poisi viimisest teistega koos õppele. Hetkel jäi nagu praegugi on, kuid Xxxx teatas, et poiss saab hakkama hästi ja on palju arenenud ning suudab käituda rahulikumalt. Xxxx eelistavat sõpradega aja veetmist vennaga koosolemisele just xxxx nokkimise ja erinevate nimetustega narrimise tõttu. Xxxx ütles sedagi, et nii tema kui ka abikaasa on riigiteenistujad, naine käib Vahipataljonis tööl ja sõidab autoga Rahumäe teele, kust saab linnatranspordiga Xxxx edasi sõita. Ka ühistransport liigub Kiili ja Tallinna vahel. Üsna kiiresti saab Järvele ja sealt edasi juba linnatranspordiga Mustamäele. Emale püüab isa etteheiteid mitte teha, kuid tõi välja selle, et xxxx ei söö kõike toite ja seetõttu võib juhtuda, et õiged helbed on kodust otsas ja poiss läheb söömata kooli. Siis on just hea isa poolt antavat taskuraha saiakeste ostuks, et kõht ei peaks tühi olema. Samuti ei muretsevat ema saadava elatise eest lastele vajaminevaid riideid – jalanõusid. Isa olevat pidanud lapsed riidesse panema, vajalikud esemed muretsedes. xxxx kannab juba täiskasvanute riideid, mis ei ole väga odavad. Avaldaja arvates on lastega seonduvad vanematevahelised erimeelsused põhjustatud peamiselt elatise maksmisest, sest Xxxx nõudvat üle 400.- euro isalt lastele tehtavate kulude katteks. Avaldaja arvates on see summa liiga suur ning kui lapsed oleks vanemate juures võrdselt 2 nädalat ( või ka 1 nädala kaupa) ühes kuus, kannaks kumbki vanem ise lastega seotud väljaminekud ja avaldaja ei peaks puudutatud isikut lastele mõeldud raha eest ülal pidama. Kokkuvõtvalt saab esile tuua järgmised asjaolud: Mõlemad vanemad hoolivad oma laste heaolust ja käekäigust. Nii avaldajal kui ka puudutatud isikul on olemas võimalused ja tahe ning soov kasvatada oma teismelisi poegi. Mõlema vanema elamistingimused on sarnased: poisid jagavad nii ema kui ka isa juures kahe peale ühte tuba. Puudutatud isiku arvates ei soovi isa tegelikult lapsi ise nii pikalt hooldada ja kasvatada, talle on oluline vabaneda elatise maksmisest. Avaldaja arvates maksab ta elatist piisavalt, liigagi palju ja ta ei soovi, et osa rahast läheb puudutatud isiku vajaduste rahuldamiseks. Parem lahendus oleks, kui lapsed elaksid kummagi vanema juures võrdse aja ja kannaksid lastega seotud kulutused ise. Ema soovib, et xxxx tunnustega vanem poeg jätkaks õpinguid individuaalse õppekava alusel. Isa arvates saaks xxxx hakkama ka tavaklassis õppides, sest ta suhtlusoskused on paranenud ning ta on diagnoosist „välja kasvanud“. Poisid avaldasid, et isa juures soovivad nad rohkem viibida seetõttu, et seal saab kumbki omaette toa. Avaldaja sõnutsi valmib eramu sügisel, kuid vestluse käigus selgitati välja, et Xxxx soovib täiendavat pangalaenu, et töid lõpetada ja see võib ehitustööde aega pikendada. Võttes aluseks olemasolevat informatsiooni ja lähtudes poiste tegelikust huvist ja vanusest ning iseärasustest, on eestkosteasutus seisukohal, et lastel peaks olema üks kindel elukoht. Antud juhul võiksid poisid jääda elama jätkuvalt ema juurde, sest Xxxx elukoht on vahetult kooli läheduses ning xxxx ja Xxxx saaksid end rahulikult välja puhata enne kooli minekut, toimugu õppetöö mistahes ajal. Isa juurest (s.h praegusest elukohast) kooli jõudmiseks läheb kauem aega. Vanemate vahelisel kokkuleppel saaksid poisid viibida isa juures graafiku alusel, mis neile sobib. Eestkosteasutusele ei ole teada, et puudutatud isik oleks avaldajale lastega suhtlemise osas takistusi teinud. Vestluse ajal rõhutasid mõlemad poisid, et ema on see, kes soovitab isaga ühendust võtta ja külla minna.

2-17-1633 Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PkS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Xxxx on sündinud xxxx.a, Xxxx on sündinud xxxx.a. Nende vanemad on Xxxx ja xxxx. Harju Maakohtu 14.04.2010.a määruse nr 2-08-74508 kohaselt on laste elukoht ema juures ning on määratud isa ja laste suhtlemise kord. PkS § 214 lg 3 kohaselt kui enne perekonnaseaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates perekonnaseaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Perekonnaseadus jõustus 01.07.2010.a. Kuna laste elukohaks on 14.04.2010.a kohtulahendiga määratud nende ema elukoht, siis on emal käesoleval ajal ainuhooldusõigus laste suhtes. 14.04.2010.a määratud suhtlemise korra kohaselt on lapsed isaga iga kuu esimese nädalavahetuse kolmapäevast pühapäevani ja iga kuu kolmanda nädalavahetuse reedest pühapäevani, sügis- ja kevadvaheaja on lapsed kummagi vanema juures vaheldumisi, talvevaheajal nädala ühe vanema ja nädala teise vanemaga, suvevaheajal on lapsed kummagi vanemaga ühe kuu, laste sünnipäevadel on lapsed eelmisel õhtul ja sünnipäeva hommikul isaga, ja pärast kooli emaga,

2-17-1633 Lapsed väljendasid soovi olla kummagi vanemaga kaks nädalat järjest ning esitasid selle kohta kirjalikud avaldused. 11-aastase ja 13-aastase lapse poolt kohtule kirjalike avalduste esitamine on pigem erandlik ning ei saa olla, arvestades selle vanuses laste arengutaset, laste enda algatus. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et lapsed ei öelnud ühtegi põhjust, miks nad soovivad veeta kummagi vanemaga võrdselt aega. Ema avaldas kohtuistungil, et soovis ka ise kohtusse pöörduda, kuna isa ei täida kohtumäärust. Ka sellest ema suulisest avaldusest ei nähtu kohtu arvates vajadust uue suhtluskorra määramiseks, kuna eelneva kohtulahendi mittetäitmist ei saa lahendada uue lahendi tegemisega. Kohus veendus, et lapsed on sageli isa juures ja määruses määramata aegadel. Selline elukorraldus on töötanud aastaid. Ema pole isa ja laste mitmepäevastele kohtumistele takistusi teinud. Ema on olnud paindlik ja on võimaldanud mitmepäevaseid kohtumisi ka juhul, kui isa ja lapsed on kohtumiseks soovi avaldanud samal päeval. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul puudub huvi, millele õiguskaitset anda. Laste ega lastevanemate huve pole rikutud. Seega jääb kohus avalduse rahuldamata. PkS § 124 lg 3 kohaselt ei ole isal laste hooldusõigust, kuigi faktiliselt isa hoolitseb alaliselt laste eest, teostades nii laste isikuhooldusõigust kui ka varahooldusõigust. Eeltoodust tulenevalt võiks olla mõistlik, kui isa esitab kohtule avalduse vanema hooldusõiguse taastamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.