A, B ja C hagi A.M.i vastu elatise väljamõistmiseks 5265 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. mai 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.M.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): A.M. (kostja), ik XXX; lepinguline esindaja Maksim Fedotov Vastustajad (hagejad): A, ik XXX; B, ik XXX ja C, ik XXX; seaduslik esindaja N.M., lepinguline esindaja Jana Tanissaar
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 25. mai 2016 otsus osas, millega rahuldati B ja C hagi täielikult. Tema selles osas uus otsus, millega rahuldada elatise nõuded osaliselt. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.1.Rahuldada A hagi täielikult. 2.2.Välja mõista A.M.ilt elatis A kasuks alates kohtuotsuse tegemisest, so alates 25. maist 2016. a igakuise elatusrahana 215 (kakssada viisteist) eurot kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni A täisealiseks saamiseni, so kuni XXX 2023 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.
2.3.Rahuldada B hagi osaliselt. 2.4.Välja mõista A.M.ilt elatis B kasuks alates 25. maist 2016. a igakuise elatusrahana 75 eurot,
kuid mitte vähem kui 32 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni B täisealiseks saamiseni, so kuni XXX 2024. a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni
2.5.Rahuldada C hagi osaliselt.
2.6.Välja mõista A.M.ilt elatis C kasuks alates 25. maist 2016. a igakuise elatusrahana 100 eurot kuni C täisealiseks saamiseni, so kuni XXX 2027. a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.
2.7.Elatis tuleb üle kanda N.M. pangakontole XXXXXX iga kalendrikuu 10 kuupäevaks.
2.8.Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
3.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A, B ja C (hagejad) esitasid hagi A.M.i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on N.M. ja A.M. XXX sündinud A, XXX sündinud B ja XXX sündinud C vanemad. Vanemad elavad lahus. Pooled elavad ühes majas. Hagejad elavad koos emaga kolmandal ja kostja neljandal korrusel. Ametlikult ei ole kostja lastele kunagi elatist maksnud. Kõik pangakaardid olid kostja käes ja vajadusel eraldas ta raha lastele ja majapidamiskulude jaoks. Hagejad palusid mõista elatis välja miinimummääras. Hagejad märkisid, et laste vajaduste tõendamine ei ole vajalik, kuna nõuded esitati miinimummääras. Kostjal on vastavalt seadusele kohustus oma lapsi üleval pidada. Kostja on
esitanud enda poole aasta konto väljavõtte, millest nähtub, et ta on ühele lapse arvele kandnud 29.09.2014 62 eurot ja 04.10.2014 50 eurot. Kostja töötab mitteametlikult XXX OÜ-s. Viru Maakohtu 16.11.2015. a tsiviilasjas 2-15-2948 rahuldas kohus N.M. avalduse ja lõpetas N.M. ja A.M.i ühise hooldusõiguse alaealiste laste A, B ja C suhtes ja laste ainuhooldusõigus anti üle N.M.le. Kohtumäärus jõustus 09.12.2015. Kostjal puudub laste suhtes hooldusõigus. Vanem poeg B elab kostja juures ning kostja keeldub poega tagastamast. Hagejate seaduslik esindaja kannab kõik lastega seotud kulud. Kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, milliseid kulutusi ta vanema poja ülalpidamiseks teeb.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et B ja C elavad koos isaga ning A elab koos emaga. Pooled elavad ühes majas. Kostja kannab laste ülalpidamiskulud. Kostja aitab kaasa sellele, et lapsed tegeleksid spordiga ning kasvaksid tugevate ja tervete lastena. Kostja selgitas, et ta kannab kõik lastega seotud kulud, ta ei ole suuteline elatist maksma, sest tema töötasu on 390 eurot kuus.
3.Viru Maakohtu 17.12.2015. a määrusega (II kd tl 17-19) rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning kohustas kostjat maksma kohtumenetluse ajal lastele (Ale ja Cle) elatist 195 eurot ühe lapse kohta.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt A ja B kasuks välja elatise 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni mõlema lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Maakohus mõistis kostjalt C kasuks välja elatise 100 kuus, kuni tema täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Maakohus märkis, et Viru Maakohtu 16.11.2015 määrusega lõpetati N.M. ja A.M.i ühise hooldusõiguse alaealiste laste A, B ja C suhtes ja andis laste ainuhooldusõiguse N.M.le (tsiviilasi 2-15-2948). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et alates vanemate perekondlike suhete lõppemisest kuni seniajani elab vanem poeg B koos isaga, tütar A elab koos emaga ning poeg C viibib vaheldumisi ema ja isa juures. Vaatamata esialgse õiguskaitse määrusele, täiendavate õiguskaitse abinõude rakendamisele ja ühise hooldusõiguse lõpetamise kohtumäärusele keeldub kostja kuni tänase päevani B tagastamisest ning on seisukohal, et laps ise otsustab, kus ta elab. Maakohus oli seisukohal, et lapse viibimiskoha üle otsustab tema hooldusõiguslik vanem. Lapse viibimiskoha üle ei saa otsustada vanem, kellel puudub lapse hooldusõigus ega ka laps ise. Seega tuleb maakohtu hinnangul kostjal B viivitamatult N.M.le tagastada, vaatamata sellele, et elatakse lähedal korterites (ühes trepikojas, hageja 3 korrusel ja kostja 1 korrusel). PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS seletuskirjas on seadusandja pidanud vajalikuks märkida, et ülalpidamise andmise reeglipärane viis ehk elatise maksmine teenib esmajoones ülalpidamist saama õigustatud isiku huve, oluliseks peetakse arvesse võtta ka faktilist hoolitsust ja kõige vajalikuga varustamist.
Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Üldjuhul peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdses ulatuses. PKS § 101 lg 1 määrab miinimumelatise suuruse ja üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuna hagejad nõuavad elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole laste vajaduste eraldi tõendamine vajalik. Mõlemad vanemad väidavad, et alates abielusuhete lõppemisest peavad nad lapsi üksinda üleval. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Spordiklubi XXX tõendi (II kd tl 62-63) kohaselt käivad B ja C spordiklubi XXX hokitundides. Hokihooaja vältel kannab A.M. järgmiseid kulusid: liikmemaks 200 eurot aastas iga lapse kohta, samuti ostab lapsele kaitsevormi, ülakeha trikotaaži ja hokikeppe. Kaks korda aastas tasub raha kahe turniiri eest. Aastas moodustavad A.M.i kulutused kokku 1 000 eurot. A.M.i pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2016. a kuni 30.04.2016. a (II kd tl 59-61) nähtub, et A.M. on tasunud spordiklubile XXX kokku 360 eurot ja lasteaiamaksu C eest kokku 93,50 eurot. Hagejad on esitanud kohtule ostutšekke (II kd tl 76-119, 122) ostetud riietusesemete, jalanõude, kooli- ja kunstitarvete, mänguasjade ja söögi kohta. Kohtuistungil tsiviilasjas 2-15-2948 25.06.2015 on N.M. selgitanud, et „Poistega tegeleb rohkem isa. Käib nendega hokis, basseinis. Mina tegelen rohkem tütrega /.../ Kui varem olid kõik majapidamistööd ja lastega tegelemine minu kanda, siis nüüd teeb isa poistega koolitöid. Tema ema hakkas poistele toitu valmistama. Nüüd perekond aitab mind ja olukord paraneb“ (III kd tl 5-6). Kohtuistungil 09.11.2015. a on N.M. selgitanud „Mina ostan ka Ble riideid. Ostsin alles hiljuti Ble spordiriided. Ostsin koolitarbeid 1. septembriks“ (III kd tl 13). A.M. selgitas, et „A suhtes ei kanna ma mingeid kulusid. C on suurema aja minu juures. Kulud, kui ta on minu juures, kannan mina. Basseini, söögi, väljasõidud. Kuus kokku umbes 100 eurot. Ühe korteri hoolduskulu maksan mina, teise korteri eest maksab Natalja“ (III kd tl 18). Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kostja ei ole oma töötasust (390 eurot, neto) materiaalselt võimeline elatist maksma. Maakohus ei nõustunud hagejatega, et elatis tuleb välja mõista alates 01.01.2015, sest faktiliselt on alates 2015. a kuni käesoleva otsuse tegemiseni vanem poeg B elanud koos kostjaga, tütar koos emaga ning C olnud kordamööda mõlema vanema juures. Ka N.M. poolt esitatud ostutšekid näitavad, ei enamjaolt on ta teinud asjade ostmisel kulutusi tüdrukule (sukkpüksid, kleidid, kunstitarbed). Maakohus leidis, et elatis A kasuks tuleb kostjalt välja mõista seadusega sätestatud miinimummääras alates kohtuotsuse tegemisest ehk alates 25.05.2016, elatis B kasuks tuleb välja mõista seadusega sätestatud miinimummääras alates kohtuotsuse tegemisest,
kuna B osas kuulub isikuhooldusõigus vaid tema emale. Elatis C kasuks tuleb välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest summas 100 eurot, arvestades seda, et mõlemad pooled kannavad kulutusi lapsele ning laps viibib kordamööda kummagi vanemaga. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ei määranud kindlaks menetluskulude suurust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse punktid 3 ja 4 ja jätta menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) elab N.M. juures alaliselt ainult A; 2) elab B alaliselt koos apellandiga. C elab poole ajast apellandiga ja poole ajast ema N.M.iga; 3) kannab B ja C ülalpidamiskulud apellant; 4) kannab A ülalpidamiskulud ema N.M.; 5) ei eita apellant, et tsiviilasjas 2-15-2948 otsustatu alusel on kolme lapse elukoha määramise õigus N.M.l ja apellant andis lapsed B ja Ca üle N.M. juurde, kuid peagi pöördusid lapsed B ja C ise tagasi isa juurde ja avaldasid soovi elada koos isaga. N.M. ei vaidlustanud seda; 6) ei saanud apellant, olles laste isa, keelduda laste elamisest seal, kus lapsed soovisid. Kuna N.M. ei esitanud selles osas pretensioone, lubas apellant Bl ja Cl enda juures elada; 7) oli B ja C elamine apellandi juures ema N.M. otsus, kuna ta ei takistanud nende laste elamist apellandi juures; 8) oleks maakohus pidanud arvestama fakti, et B ja C elavad koos apellandiga ja apellant kannab nende ülalpidamiskulud; 9) ei arvestanud maakohus fakti, et N.M. ise tunnistas, et apellant kannab kõik B ja C ülalpidamiskulud.
6.Vastustajad vaidlesid apellatsioonile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse ja seisukoha põhjenduste kohaselt: 1) ei mõjuta muudetud hooldusõigus ülalpidamiskohustust ning alaealised lapsed on õigustatud ülalpidamist saama; 2) rajaneb apellatsioon valel ja apellant püüab viia kohut eksitusse. Kõik lapsed elavad emaga, kuid B ja C ööbivad aeg-ajalt apellandi juures. Ema hoolitseb laste eest, toidab ja ostab lastele koolitarbeid ning kasib neid; 3) ei vasta tõele, et lapsed elavad apellandi juures ema nõusolekul. Seda tõendab asjaolu, et apellandi suhtes on alustatud kriminaalasi nr XXXXX KarS § 172 (võõra lapse hõivamine) alusel. Selle kriminaalasja raames on esitatud kahtlustatava suhtes taotlus kohtupsühhiaatrilise ja psühholoogilise ekspertiisi tegemiseks, lähtudes sellest, et apellant ei täida ühtegi talle kohtu poolt mõistetud kohustust. 4) on menetluskulude väljamõistmine sissetulekuta lastelt ebamõistlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue lahendi, millega mõistab C kasuks elatise 100 eurot
ja B kasuks 75 eurot kuus. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
8.Apellant vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega mõisteti välja elatis C ja B kasuks. Apellant ei vaidlustanud otsust osas, millega rahuldati hagi A elatise nõue, samuti osas, millega kohus määras elatise tasumise algusaja. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Arvestades apellatsiooni piire, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, millega rahuldati A elatise nõue alates 25.05.2016.
9.Asja materjalide kohaselt vaidlevad laste vanemad selle üle, kelle juures lapsed elavad. Apellandi väitel elavad C ja B alaliselt apellandi juures, vastustaja väitel pojad suhtlevad ja liiguvad vabalt vanemate korterite vahel (korterid asuvad ühes trepikojas) ning ööbivad mõned korrad nädalas apellandi juures. Kohaliku omavalitsuse esindaja on märkinud, et kuna korterid asuvad ühes trepikojas, ei tea naabrid, kelle juures lapsed elavad. Ringkonnakohus palus laste vanematelt informatsiooni, kelle juures lapsed on elanud alates 1. jaanuarist 2015. Apellant vastas, et pojad elavad tema juures, kuid suhtlevad ka emaga. Oma väite kinnituseks esitas apellant oma korteriga samas sissekäigus elava nelja naabri (sh apellandi ema) kirjalikud kinnitused, et kaks poega elavad koos isaga. Vastustaja jäi väite juurde, et kõik lapsed elavad tema juures, kuid pojad ööbivad aeg-ajalt isa juures. Vastustaja tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab et asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et kaks poega suhtlevad igapäevaselt isaga, viibivad sageli tema korteris ning ööbivad seal. Suhtlus on niivõrd sage ja intensiivne, et naabrite arvates elavad pojad koos isaga. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et isa osaleb laste igapäevastes toimingutes, sh e-koolis ja viimasel ajal toob poega kooli. Asja materjalidega on tõendatud, et apellant tegeleb poegade spordiharrastusega, ostab vajalikud tarbed, mille maksumus aastas ühe lapse kohta on 800-1000 eurot. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et kaks poega käivad aeg-ajalt söömas isa või isa ema (vanaema) juures.
10.Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et laste ülalpidamiseks ei jagu laste vanematel vahendeid. Apellant ei ole elatise rahalist suurust vaidlustanud sellel alusel, et elatis oleks suur, vaid põhjusel, et ta osaleb lastega seotud kulutuste katmisel. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud kuludokumendid, kuna asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja teeb lastega seoses kulutusi.
11.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist erandliku olukorraga, kus laste vanemad ei heida teineteisele ette, et üks vanem ei tegele lapsega või ei panusta lapse igapäevaelu, hariduse ja arengu suunamisse piisavalt, vaid vastupidi, vastustaja väitel sekkub apellant laste isana poegade ellu lubamatult intensiivselt. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et laste ainuhooldusõigus on antud emale. Apellant on selle vaidlustanud, kohtumäärus vaidlustamise kohta ei ole jõustunud. Kuna tegemist on ülalpidamisajaga, on kohtul õigus TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 alusel koguda ka ise tõendeid. Ringkonnakohus tutvus tsiviilasja nr 2-16-9247 materjalidega (N.M. ainuhooldusõiguse lõpetamiseks alaealiste laste suhtes ja ühise hooldusõiguse taastamiseks). Nimetatud asja materjalide kohaselt lõpetati ühine hooldusõigus, kuna laste vanemad ei olnud suutelised laste hooldusküsimusi koos lahendama ja ühise hooldusõiguse taastamine on takistatud üksnes laste vanemate käitumise tõttu. Laste vanemate vahel on jätkuvalt terav konflikt, mis ei võimalda neil ühiselt laste hooldusõigust teostada ning ühise hooldusõiguse taastamine ei oleks laste huvides, sest võib veelgi teravada vanemate vahelist konflikti ning lõpptulemusena takistaks see laste hooldusõiguse teostamist. Eestkosteasutus ei toetanud ühise hooldusõiguse taastamist,
kuna laste vanematel puudub tahe ja valmisolek koos otsustada, kuigi vanemad elavad sisuliselt kõrvuti ja N.M. ei takista laste suhtlemist isaga.
12.Ringkonnakohus märgib, et hooldusõiguse puudumine ei takista apellandil lastega suhtlemist, nende treeningutele viimist-toomist, e-koolis käimist, toidu pakkumist jm igapäeva vajaduste rahuldamist. PKS § 145 lg 3 kohaselt, kui laps viibib hooldusõigust omava vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem. Sama paragrahvi neljanda lõike esimese lause kohaselt on hooldusõiguseta vanemal otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Vastustaja on menetluses vastuoluliselt käitunud, öeldes et ta ei tee takistusi lastel isaga suhtlemisel ja isa juures ööbimisel, kuid teisalt leiab, et lapsed suhtlevad isaga ja viibivad isa juures laste ema nõusolekuta. Asja materjalidest ei nähtu, et laste emal oleks alus teha laste isale takistusi. Asja materjalide kohaselt osaleb isa laste elus igapäevaselt, sh tegeleb spordiharrastustega ning isaga suhtlemise piiramine ei ole millegagi õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et ka ainuhooldusõigust omav lapsevanem peab lähtuma eelkõige laste huvidest.
13.Ringkonnakohus leiab, et kuna ainuhooldusõigus annab laste emale õiguse otsustada lastega seotud olulisemaid küsimusi ja asjas ei ole vaidlust, et apellant ei maksa kahele pojale regulaarselt elatist, tuleb hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus jätab hagi osaliselt rahuldamata põhjusel, et apellant osaleb poegade elus ja kannab nendega seotud kulutusi. Arvestades seda, et apellant kannab spordiga seotud kulud iga-aastaselt märkimisväärses summas, pojad käivad apellandi ema juures söömas, apellant tegeleb nende kooli- ja transpordiküsimustega ning lapsed elavad olulise osa ajast isa juures, on põhjendatud välja mõista elatis C kasuks 100 eurot ja B kasuks 75 eurot kuus.
14.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.