Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-17-3092

ASJAOLUD

XXXX esitas 27.02.2017.a maakohtule avalduse alaealise lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt suri XXXX (isikukood XXXX) XXXX.a ning tema pärijateks on 1/3 mõttelises osas tema tütar XXXX, 1/3 osas poeg XXXX) ja 1/3 osas abikaasa avaldaja XXXX. Pärandvara hulka kuulub ühisomand XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX). Pärandvara on jagamata. Registrikaardi kohaselt kuulub pärandvarasse 1⁄2 kaasomandist, mis on XXXX ja XXXX ühisomandis. XXXX asuv kinnisasi on paariselamu, mille üks majaosa (ehitisregistris tähistatud kui eluruum nr X) on avaldaja ja tema laste elukohaks. Perel on tekkinud vajadus kaasomandiosa võõrandamiseks ja kolimiseks XXXX külla. Nimelt puudub XXXX piirkonnas bussiühendus, ja noorema lapse XXXXe liikumisvõimalused sõltuvad koolibussist. XXXX õpib XXXX põhikoolis. Et koolivälisel ajal kodust linna saada või sõpradega kohtuda, peab avaldaja teda autoga sõidutama. See omakorda piirab oluliselt avaldaja töövõimalusi. XXXX käib kaks korda nädalas trennides. Trennipäevadel ei saa ta enam õhtul ise koju ning peab koolis ootama avaldaja tööpäeva lõppu. Enamuse ajast kasutab avaldaja maja noorema lapsega kahekesi. Majaosa suurus on 142 m2. Tegemist on 4-toalise „korteriga“. Maja on kolmele inimesele liiga suur. Kogu maja korrashoid ja kulud on avaldaja õlul ja seda on liiga palju. 4 km kaugusel asub XXXX alevik, kuhu on plaanis uus kodu soetada. Kool on sel juhul jalutuskäigu kaugusel ja liikumisvõimalused oluliselt paremad. Koduvahetust aga ei saa teha, kui puudub kohtu nõusolek alaealisele kuuluva pärandvaraga tehingute tegemiseks. Eeltoodud põhjustel soovib avaldaja korraldad kõnealuse kinnisasja müügi ja võõrandada see turuhinnaga. Saadud raha eest on plaanis soetada uus eluase XXXX külla. Kui uue eluaseme soetamisest jääb raha järgi, kasutatakse seda kõigi pärijate huvides ja ülalpidamiseks.

2-17-3092 Lisaks märgib avaldaja, et XXXXe pärandvarast on jagamata kinnistu XXXX (registriosa nr XXXX). Ülejäänud pärandvara on jagatud. Seetõttu on vajalik pärandvara jagamise lepingu sõlmimine ja pärandvara jagamine. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Avaldaja leiab, et kõige mõistlikum on jagada pärandvara selliselt, et pärandvarasse kuuluv kinnistu võõrandatakse ning saadud raha jagatakse pärijate vahel vastavalt nende osade suurusele (AÕS § 77 lg 1 ja 2). Selliselt pärandvara jagamiseks on vajalik pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimine, milleks omakorda on vaja pärija XXXX seaduslikul esindajal kohtu nõusolekut. Samuti on ülaltoodud sätetest tulenevalt vaja kohtu nõusolekut XXXXe osa võõrandamiseks, sh käsutamiseks, ning XXXXe kaasomandisse uue eluaseme soetamiseks. Kaasatud eestkosteasutus kirjeldab, et XXXX Vallavalitsus puutus antud perega esmakordselt kokku 2015. aasta sügisel seoses tsiviilasjaga nr 2-15-12986, kui XXXX esitas Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks laste nimel tehingute tegemiseks. Lastekaitsespetsialist XXXX kohtus 2015.aastal alaealiste lastega ning vestles nendega avalduses väljatoodud tehingutest. XXXX 24.02.2017.a esitatud avaldusest selgub, et XXXX.a suri pereisa XXXX ja pärimistunnistuse kohaselt on pärijateks 1/3 mõttelises osas tema tütar XXXX, 1/3 osas poeg XXXX ja 1/3 ́osas abikaasa XXXX. Pärandvara hulka kuulub ühisomand asukohaga XXXX. XXXX asuv kinnisasi on paariselamu, mille üks majaosa on avaldaja ja tema laste elukohaks. Avaldusest nähtub, et perel on tekkinud vajadus kaasomandiosa võõrandamiseks ja kolimiseks XXXX alevikku. Seisukoha kujundamiseks vestles XXXX Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist XXXX avaldajaga 08.03.2017.a telefoni teel. XXXX selgitas lastekaitsespetsialistile, et XXXX piirkonnas puudub bussiühendus ja XXXXe liikumisvõimalused sõltuvad koolibussist ning perekonnast. XXXX soovib koolivälisel ajal sõpradega kohtuda, kuid bussiühenduse puudumise tõttu sõltub ta emast ja vennast. XXXX läheb varsti sõjaväkke ning XXXX oli juba muret tundnud, et kes teda siis sõidutada saab. XXXX käib ka kahel korral nädalas trennis ning pärast treeninguid peab ta ootama oma ema tööpäeva lõppu, et koju saada. XXXX toob ühtlasi välja asjaolu, et maja ülalpidamine on perele rahaliselt koormav ning kolmele inimesele liiga suur. XXXX on täisealine ning viibib kodus järjest harvemini. XXXX sõnul plaanivad nad osta korteri XXXX alevikku, et XXXX oleks mugav koolis käia ning ka sõpradega kohtuda. Avaldaja kinnitab, et kui uue eluaseme soetamisest jääb raha järgi, siis kasutatakse seda kõigi pärijate huvides ja ülalpidamiseks. XXXX kinnitab, et ta on antud tehingut lastega arutanud ja lapsed on sellega täielikult nõustunud. XXXX on küll mõnevõrra õnnetu, et nad maja maha peavad müüma, kuna see on olnud tema lapsepõlvekodu, kuid samas on ta emale avaldanud, et soovib elada koolile ja sõpradele lähemal. Ema sõnul saab tütar hästi aru, et antud tehing on vajalik ning lähtub laste heaolust. Arvestades avalduses välja toodud informatsiooni ning vestlust avaldajaga on XXXX Vallavalitsus seisukohal, et Harju Maakohus võiks anda XXXXle nõusoleku alaealise lapse nimel tehingute tegemiseks. Antud tehingute tegemise ei kahjusta alaealise lapse huve ning on lapse heaolust lähtuv.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-17-3092 tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Kohus on tuvastanud, et alaealine XXXX on XXXXe (isikukood XXXX; surnud XXXX.a) tütar. Tallinna notari Heleriin Kulla poolt 25.08.2015.a poolt välja antud pärimistunnistuse nr 1871 kohaselt on XXXXe pärijateks 1/3 mõttelises osas tema tütar XXXX, 1/3 osas poeg XXXX ja 1/3 osas abikaasa XXXX. Kohus on lisaks tuvastanud, et alaealisele puudutatud isikule on ühisomandina kuulumas 1⁄2 suurune kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX).

2-17-3092 nr X) kinnistust võõrandatakse ja saadud raha jaotatakse pärijate vahel vastavalt nende osade suurustele, mis tulenevad Tallinna notari Heleriin Kulla poolt 25.08.2015.a poolt välja antud pärimistunnistusest nr XXXX. PKS § 209 lg 1 sätestab, et isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Käesoleval juhul on avaldaja lapsevanemana ise teiseks pärijaks, sh pärandvara jagamise tehingu üheks osapooleks. Kohus on seisukohal, et kõnesoleva tehingu puhul on otstarbekas asendada alaealise tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga talle erieestkostjat määramata PKS § 209 lg 2 alusel. Kohus annab pärandvara jagamiseks avaldajale PKS § 131 lg 1 ja § 187 lg 1 p 1 koosmõju alusel ka loa võõrandada alaealisele kuuluv kaasomandi osa XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX; ehitisregistri järgi eluruum nr X) kinnistust. Kaasomandi osa müügihind ei tohi olla väiksem, kui on sarnase kinnistu kaasomandi osa keskmine turuhind müügitehingu tegemise hetkel. Kohtu nõusolek kehtib ka käesoleva tehingu raames tehtavate asjaõiguslike kokkulepete ja kinnistamisavalduste kohta. Pärandvara jagamisest saadavad rahalised vahendid tuleb kanda alaealise arvelduskontole (PKS § 186 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

2-17-3092 Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.