Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
02. juuni 2015. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-101075
Tsiviilasi
PlusPlus Legal OÜ hagi Heiki Ula vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PlusPlus Legal OÜ, registrikood 12752805, asukoht Jõe 3 Tallinn 10151 Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves, PlusPlus Inkasso OÜ, asukoht Jõe 3 Tallinn 10151, e-post * Kostja Heiki Ula, isikukood *, elukoht *, e-post. * Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlustoiming
Legal
OÜ
ja
Heiki
Ula
vahel
kirjalikult
sõlmitud
- 15.01.2016. a – 62 eurot; - 15.02.2016. a – 62 eurot; - 15.03.2016. a – 62 eurot; - 15.04.2016. a – 62 eurot; - 15.05.2016. a – 58,88 eurot. 2.2 Poolte kokkuleppes kirjeldamata muud menetluskulud jäävad poolte kanda. 2.3 Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele.
le 19.12.2014. a. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv summas 125 eurot ja hageja õigusabikulud 288 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. 12.05.2015. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 24.05.2015. a edastas kostja Heiki Ula kohtule e-kirja, mille kohaselt soovib kompromissile jõuda ja võlgnevus tasuda. 01.06.2015. a esitas kohus hagejale ja kostjale ettepaneku kompromisslepingu sõlmimiseks. Kompromissleping 01.06.2015. a esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, milles leppisid kokku alljärgnevas: PlusPlus Legal OÜ, registrikood 12752805 (edaspidi nimetatud Hageja), mida esindab lepinguline esindaja Tarvo Ilves ja Heiki Ula isikukoodiga * (edaspidi nimetatud Kostja), elukohaga: *, juhindudes Tsiviilkohtmenetluse seadustiku paragrahvidest 430 lg 1 ja 2 ning paragrahvist 432, sõlmisid käesoleva kompromissilepingu alljärgnevas:
0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Põhisumma jääk 740,88 678,88 616,88 554,88 492,88 430,88 368,88 306,88 244,88 182,88 120,88 58,88
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadliku tagajärgedest, mis tulenevad TsMS §-st 432. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 433 lg-le 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda tasutud riigilõivust 1⁄2 summas 62,50 eurot ja menetluskulud 60 eurot, s.o kokku 122,50 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Riigilõivu summas 45 eurot tasus PlusPlus Legal OÜ 15.01.2015. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: „Riigilõiv Plusplus Legal OÜ avalduse eest Heiki Ula vastu“. Riigilõivu summas 80 eurot tasus PlusPlus Legal OÜ 06.05.2015. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele selgitusega: „Pärnu MK Haapsalu KM 2-15-101075 PlusPlus Legal hagi Heiki Ula“. Kohus on riigilõivude laekumist kontrollinud. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb PlusPlus Legal OÜ-le tagastada 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so kokku 62,50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.