Hageja S L, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja V L, isikukood *, elukoht *
L
vastu
igakuise
elatise
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja S L hagi kostja V L vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt V L hageja S L ülalpidamiseks igakuine elatis summas 141 (ükssada nelikümmend üks) eurot kuus alates 29.12.2016. a kuni *. a.
3.Elatis tasuda S L arvelduskontole nr * AS-is * Pank, selgitusega: elatis. Elatis tasutakse iga kalendrikuu eest ette.
4.Jätta rahuldama hageja igakuine elatise nõue kostja vastu summas 209 eurot kuus, sh hageja nõue, et elatis hagejale ei või olla väiksem kui 1⁄2 maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast.
Tühistada Pärnu Maakohtu 20.01.2017. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta menetluskulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja nõue ja põhjendused
29.12.2016. a esitas hageja S L Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja V L vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes /tlk 1-2/. Hagiavaldusest nähtuvalt taotleb hageja elatise väljamõistmist summas 350 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 20.06.2017. a. Hageja on esitanud enda kulude loetelu ühe kuu kohta ning kulusid tõendavad dokumendid. Hageja õpib käesoleval ajal LÜ 12. klassis.
2.Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 02.01.2017. a määrusega ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kätte kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega 03.01.2017. a /tlk 51/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 45/. Kostja ei ole esitanud kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele.
3.Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Hageja, s.o täisealine laps S L on esitanud kohtule haginõude oma teise vanema, s.o isa V L vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 2, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse lisana on kohtule esitatud hageja S. L sünnitunnistus, millest nähtuvalt on hageja sündinud *. a ning hageja isa on V L ja hageja ema M R /tlk 8/. Rahvastikuregistri väljatrükist tlk 42 nähtuvalt kannab hageja ema käesoleval ajal perekonnanime R. Samuti on kohtule esitatud L Ü tõend, millest nähtuvalt kooli direktor kinnitab, et S L õpib 2016/2017 õppeaastal L Ü 12.H klassis /tlk 3/. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on täisealine laps, kes on õigustatud esitama hagi ülalpidamise andmise nõudes tulenevalt PKS §-s 96 ja PKS § 97 p-s 2 sätestatust.
3.2.Hagiavalduse ja hageja 15.02.2017. a vastuse kohaselt on hageja oma ema M R'i ülalpidamisel ning hageja igakuised kulutused katab käesoleval ajal hageja ema /tlk 1, 86/. Hageja on kohtule esitanud oma ühe kuu kulutuste loetelu ja tõendid kantud kulude kohta. Ühes kuus kantud kulutuste suurus kokku on 592,73 eurot ning hageja palub elatise väljamõistmist kostjalt summas 350 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
3.3.Kohus märgib, et Riigikohus on 19.10.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 asunud seisukohale, et miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele ei ole põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära. Asja lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lõikest 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
3.4.Eeltoodust tulenevalt hindab kohus järgnevalt hageja esitatud igakuiseid vajadusi ja esitatud kuludokumente ning nende põhjendatust.
3.4.1.Hageja on esitanud ühe kuu eluasemekulude suuruseks 51,61 eurot kuus, s.o hosteli üür, tlk 2/, mille tõendamiseks on esitatud H L S OÜ kassatšeki, millest nähtuvalt on
kliendiks S L ning tasutud on lepingu eest 1 inimesele 2-kohalises toas detsembris 2016. a summas 51,61 eurot /tlk 13/. Hostelis elamist põhjendab hageja asjaoluga, et korter (*), mis on hageja ja ta ema elukohaks, on ühetoaline ja kehvas seisus olev elamispind, mis vajab kulukat kapitaalremonti. Korteris pole televiisorit ega pesumasinat. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ja tema ema elukohaks olev elamispind on väike, kehvas seisukorras ning puuduvad mugavused, ei tingi hagejale põhjendatud vajadust teise eluaseme järele hostelis. Hageja õpib L Ü’s, mis asub H linnas /tlk 3/, samuti asub hageja emale kuuluv korter H linnas /tlk 6/, mistõttu puudub hagejal reaalne vajadus täiendava eluruumi järele ning seega pole kohtu hinnangul põhjendatud ka sellele tehtavad kulutused summas 51,61 eurot.
3.4.1.1.Hageja on kohtule esitanud ka hageja ja ta ema tegeliku elukoha, s.* kommunaalkulude arve summas 66,86 eurot /H L 07.12.2016. a arve tlk 11/ koos selle tasumist tõendava kontoväljavõttega /tlk 10/. Nähtuvalt hageja esitatud tõendist on *, * oma elukohana registreerinud hageja ema M R ja hageja S L /tlk 4/. Seega saab kohtu hinnangul hageja põhjendatud eluasemekuluks lugeda nimetatud korteriga kaasnevad kommunaalkulud /tlk 1011/, mis tuleb lähtuvalt seal elavate isikute arvust jagada kahega, s.o 66,86 / 2 = 33,43 eurot. Seega loeb kohus hageja põhjendatud ja tõendatud eluasemekulude suuruseks 33,43 eurot kuus.
3.4.2.Hageja on esitanud ühe kuu toidukulude suuruseks 297,77 eurot kuus /tlk 2/, mille tõendamiseks on esitanud toidukulusid tõendavad dokumendid /tlk 15-37/. Hagiavalduses märgib hageja, et tema vajadus toidu järgi on päris suur, umbes 300 eurot kuus, kuna on pikka kasvu (188 cm) ja kaalub 97 kd. Harrastab jõusaali treeninguid juba mitu aastat, mistõttu vajab täisväärtuslikku toitu /tlk 1/. Kohus on hinnanud kohtule esitatud kuludokumente. Esitatud kuludokumendid /tlk 15-37/ on erinevate toidupoodide ostuarved kogusummas 297,08 eurot, mis muuhulgas sisaldavad hügieenitarvete kulutusi summas 5,68 eurot /tlk 18, 26, 31/, mistõttu leiab kohus, et tõendatud kulutused toidule ühes kuus on 291,40 eurot (297,08-5,68). Kohus menetluse käigus kogunud tõendeid esitatud ostutšekkide klindikaardi omaniku väljaselgitamiseks /tlk 67-69/. Kohtule tõendi kogumise määruse alusel esitatud vastustest nähtuvalt on ostutšekkidel olevate kliendikaartide omanikuks hageja ema M R /tlk 75, 82, 89/. Seega leiab kohus, et esitatud kulutused toidule hõlmavad kogu leibkonna, s.o hageja ja ta ema kulutusi toidule, mistõttu tuleb esitatud kulud jagada kahega (291,40 / 2 = 145,70), mistõttu on hageja põhjendatud ja tõendatud kulutused toidule ühes kuus 145,70 eurot. Kohus märgib, et hageja on hagis nimetanud, et koolis ostab supipäevadel ka prae lisaks, millele kulub umbes 20 eurot kuus /tlk 1/, kuid hageja nimetatud kulu tõendanud ei ole, mistõttu kohus esitatud kuluga ei arvesta.
3.4.3.Hageja on esitanud ühe kuu transpordikulude suuruseks 19,90 eurot kuus, s.o jalgratta remont /tlk 2/, mille tõendamiseks on esitanud arve tlk 12. Esitatud arvest ei nähtu üldsummat 19,90 eurot, kuid nähtuvad tehtud tööd ja osaliselt tehtud tööde maksumus. Kohus leiab, et esitatud kulu näol on tegemist kuluga, mis ei teki igakuiselt, vaid pigem 1-2 korda aastas, mistõttu kohus arvestab asjaoluga, et selline kulu tuleb hagejal kanda 2 korda aastas ja jagab esitatud kulu ühe aasta peale (2 * 19,90 / 12 = 3,32), millest tulenevalt on hageja põhjendatud ja tõendatud transpordikulu ühes kuus 3,32 eurot.
3.4.4.Hageja on esitanud ühe kuu sidekulude (telefon + internet) suuruseks 41 eurot kuus /tlk 2/, mille tõendamiseks on esitanud arve tlk 12/. Esitatud arvest nähtuvalt on tegemist Elisa Eesti AS arve-kviitungiga, mille kohaselt on kliendiks S L ning teenuse nimetuseks on Elisa kõnearve (kogus 1) tasumine summas 41 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja tõendatud kuluga esitatud ulatuses, s.o summas 41 eurot kuus.
3.4.5.Hageja on esitanud ühe kuu tervishoiu (jõusaali kuupilet) kulude suuruseks 25 eurot kuus /tlk 2/, mille tõendamiseks on esitatud H S kliendi aruanne tlk 38-39. Esitatud tõendist nähtuvad jõusaali kuupileti ostmised (õpilasele) kolme kuu jooksul summas 75 eurot ja jõusaali kasutamise kuupäevad. Kohus leiab, et kuna hageja näol on tegemist noore inimesega, kes kannab aktiivselt hoolt oma tervise eest ning tegeleb spordiga, on tegemist põhjendatud ja tõendatud kuluga summas 25 eurot kuus.
3.4.6.Hageja on esitanud ühe kuu hügieenitarvete kulude suuruseks 15 eurot kuus /tlk 2/. Nimetatud kulud nähtuvad osaliselt tšekkidelt, mis hageja on esitanud toidukulutuste tõendamiseks, s.o tlk 14 summas 2,50 eurot (teise arvel oleva eseme nimetus ei ole esitatud tõendist loetav, mistõttu kohus sellega ei arvesta), tlk 18 summas 2,50 eurot, tlk 26 summas 0,69 eurot, tlk 31 summas 2,49 eurot. Kokku summas 8,18 eurot. Kuna esitatud kuludokumentide näol on tegemist leibkonna ühtsete kulutustega (vt kohtumääruse p 3.4.2), siis jagab kohus kulud leibkonnas olevate inimeste arvuga (8,18 / 2 = 4,09), siis on hageja põhjendatud ja tõendatud hügieenikulude suurus ühes kuus 4,09 eurot.
3.4.7.Hageja on esitanud ühe kuu kulude suuruseks riietele 40,46 eurot kuus /tlk 2/. Hageja on kulude tõendamiseks esitanud arved summas 17,46 eurot suusariietele ning summas 23 eurot mantlile/jakile /tlk 13/. Hagiavalduses on hageja märkinud, et riideid ostab vastavalt võimalustele ja mitte eriti sageli. Eeltoodust tulenvalt leib kohus, et esitatud ühe kuu kulu riietele ei ole esitatud ulatuses vajalik ega põhjendatud. Kohus leiab, et hagejat poolt hagiavalduses esitatut arvestades on ühe kuu keskmiseks riiete kuluks põhjendatud arvestada ligikaudu 1⁄2 esitatud kuludokumentidest, s.o 20,26 eurot kuus.
3.4.8.Hageja on esitanud muude vältimatute kulude suuruseks 101,99 eurot kuus /tlk 2/, s.o prillid summas 95 eurot ja ID-kaardi lugeja summas 6,99 eurot. Esitatud kulude tõendamiseks on hageja esitanud O OÜ arve summas 95 eurot /tlk 12/ ja A AS arve summas 6,99 eurot /tlk 14/. Kohus leiab, et tegemist on küll muude vältimatute kulutustega, kuis kulud ei teki hagejal siiski igakuiselt vaid eeldatavat korra aastas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kulude jaotamine ühe aasta peale (101,99 / 12 = 8,50), millest tulenevalt on muude vältimatute kulutuste suurus põhjendatud ja tõendatud ühes kuus summas 8,50 eurot.
3.5.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja vajalikud, põhjendatud ja tõendatud kulud ühes kuus on ligikaudu 282 eurot, s.o eluasemekulud 33,43 eurot, toidukulud 145,70 eurot, transpordikulud 3,32 eurot, sidekulud 41 eurot, tervishoiukulud 25 eurot, hügieenitarvete kulud 4,09 eurot, kulud riietele 20,26 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 8,50 eurot kuus.
3.6.PKS § 105 lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hagiavalduse kohaselt on hageja ema M R'i, kelle ülalpidamisel hageja käesoleval ajal on, sissetulekuteks pension summas 307,01 eurot kuus /tlk 1/ (hagile lisatud tõendi kohaselt 290,46 eurot kuus tlk 5/) ning peretoetus 50 eurot kuus /tlk 41/. Kostja ei ole kohtule vastust hagiavaldusele esitanud, seega puuduvad kohtul andmed kostja sissetulekute kohta. Kohus leiab, et antud olukorras on põhjendatud hageja kulutuste jagamine hageja vanemate vahel PKS 105 lg 3 alusel osavõlgnikena võrdsetes osades. Seega on kohustatud hageja ülalpidamiskuludest 1/2 (282 / 2 = 141), s.o 141 eurot kandma hageja ema M R ja 1⁄2 kandma hageja isa, s.o kostja V L.
3.7.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 141 eurot kuus alates 29.12.2016. a kuni hageja õpingute lõpetamiseni L Ü, s.o 20.06.2017. a.
3.8.Kohus jätab rahuldama hageja igakuise elatise nõue kostja vastu summas 209 eurot kuus (350 - 141), sh hageja nõude, et elatis ei või olla väiksem kui 1⁄2 maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast arvestades käesoleva kohtumääruse p-s 3.3. välja toodud Riigikohtu seisukohta, s.o, et miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele ei ole põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise ning ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest.
3.9.Kohus on käesolevas tsiviilasjas kohaldanud hagi tagamise abinõud Pärnu Maakohtu 20.01.2017. a määrusega TsMS § 378 lg 3 p 4 alusel. TsMS § 386 lg 3 sätestab, et kohus võib TsMS § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) § 54 lg 1 p 1 ja 2 järgi lõpetab Sotsiaalkindlustusamet kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks kui hagi tagamise määrus, millega võlgnikku kohustati elatist maksma kohtumenetluse ajal, on tühistatud või kui kohtumenetlus elatisnõudes on lõpetatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna käesoleva kohtumenetluse lõppemine on sõltuv menetlusosaliste edasikaebe õiguse kasutamisest, siis kohus tühistab Pärnu Maakohtu 20.01.2017. a kohtumäärusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
3.10.Kohus selgitab hagejale, et PHS § 55 lg 1 p 1 ja 2 järgi on kohtumenetlusaegse elatisabi saaja, s.o hageja, kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks käesoleva seaduse §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist, hagi tagamise määruse tühistamisest ja kohtumenetluse lõpetamisest, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamisest elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega. Kohus selgitab hagejale, et täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu (PHS § 51 lg 2). Täitemenetluseaegse elatise maksmise alused on välja toodud PHS §-s 50 (seaduse tekst on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/124122016004).
4.Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 3150 eurot (350 € x 9).
5.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.