lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-14294/37

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 01.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-14294/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1335
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaVÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõisteVÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-14294/56Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.05.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-2-1-122-16Riigikohus19.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2015. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-14-14294

Tsiviilasi

R. S. (endine perekonnanimi K.) hagi V. S.i vastu 3 000 euro ja viivise nõudes

Hagihind

3 219 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: R. S. (IK xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja: advokaat Margus Kiir, Advokaadibüroo, e-post: [email protected]

JeweLex

Kostja: V. S. (IK xxx, elukoht: xxx e-post: xxx ) Kostja esindaja: vandeadvokaat Advokaadibüroo Hansa Law [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg

Siiri Malmberg, Offices, e-post:

12. mai 2015. a

RESOLUTSIOON

Jätta R. S. hagi V. S.i vastu 3 000 euro ja viivise nõudes rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Välja mõista R. S.lt V. S.i kasuks 879 (kaheksasada seitsekümmend üheksa) eurot 06 senti (koos käibemaksuga) menetluskulude katteks.

Välja mõista R. S.lt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGIAVALDUS

1.R. S. (endise perekonnanimega K.) esitas 22.08.2014. a kohtusse hagi V. S.i vastu 3 000 euro ja viivise nõudes (tl 12-15).
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.03.2012. a suulise laenulepingu, mille kohaselt hageja andis üheks kuuks kostjale laenu summas 3 000 eurot. Kostja palvel kandis hageja laenusumma 3 000 eurot D. G.i pangakontole. Puudub vaidlus, et hageja on laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud ja kostjale laenu andnud. Hagejale ei ole teada, millisel eesmärgil kostja soovis laenusumma ülekandmist D. G.i pangakontole. Laenu tagastamise tähtaja saabumisel (02.04.2012. a) kostja laenu ei tagastanud ja vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole seda teinud tänaseni. Kostja rikkus laenulepinguga võetud kohustust. Hageja esitas 31.03.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning ekslikult nimetas võlgnikuks D. G.i. Viimane esitas avaldusele vastuväite. Hageja esindaja palvel edastas D. G.i esindaja hagejale selgitused, et D. G. osutas V. S.ile teenuseid ning viimane teatas talle, et V. S.i kohustuse katteks tasub hageja D. G.ile 3 000 eurot. Seega kasutas kostja laenuvahendeid oma kohustuse täitmiseks D. G.i ees ning D. G. ei ole antud menetluses asjassepuutuvaks isikuks. Hageja taotleb lisaks põhivõlale viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (22.08.2014. a) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas, 0,02% päevas).

KOSTJA VASTUS

3.Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl 30-32) hagi ei tunnistanud.
4.Kostja märkis, et poolte vahel ei ole sõlmitud hageja poolt väidetavat suulist laenulepingut, mille alusel oleks hageja andnud kostjale laenu 3 000 eurot laenu tagastamise tähtajaga 02.04.2012. a. Kostja ei vaidlusta hageja poolt esitatud maksekorraldust selles osas, et hageja on 01.02.2012. a kandnud D. G.i pangakontole 3 000 eurot, kuid ei ole nõus sellega, et raha kandmiseks olid pooled sõlminud laenulepingu. Pelgalt raha kandmine hageja poolt kolmanda isiku kontole selgitusega „raha“ ei tõenda poolte vahel laenulepingu olemasolu. Hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et kostja oleks väljendanud otseselt või kaudselt tahet hagejalt laenu saada, ega seda, et hageja oleks kostjale teinud tahteavaldust laenu anda.

HAGEJA ARVAMUS

5.Vastuseks kostja vastusele (tl 36-38) märkis hageja, et kuna kostja eitab laenusuhet, soovib hageja lepingu olemasolu ja selle tingimusi tõendada hageja vande all antud ütlustega. Hageja toetub alternatiivse õigusliku alusena ka alusetu rikastumise sätetele.

KOSTJA TÄIENDAV VASTUS

6.Kostja esitas 17.12.2014. a täiendava vastuse (tl 45-47). Kostja selgitas, et juhul, kui kohus peab vajalikuks hageja vande all ülekuulamist, siis taotleb kostja ka enda vande all ülekuulamist. Kostjal puudub võimalus tõendada laenusuhte puudumist muul viisil, kui ainult oma ütlustega. Hageja on väitnud, et ta ei teadnud, millisel otstarbel ta kandis raha D. G.i pangakontole. Kostja ja hageja arutasid omavahel raha ülekandmisega seonduvaid asjaolusid ja hageja oli teadlik, et raha ülekandmisega täidab ta kostja rahalise kohustuse D. G.i ees. Hageja tegutseb ja on tegutsenud oma majandustegevuses OÜ Elissa Transport kaudu, mille juhatuse liige ja osanik hageja on. 2011. aastal aitas kostja hagejal ja tema äriühingul OÜ-l Elissa Transport transpordilepingu sõlmimisel ja läbirääkimisel Ungaris tegutseva tehasega, s.o CG Electric Systems Hungary Zrt, kes pidi saatma OÜ-le Pistrik I-V, kus kostja töötas ja töötab, elektritrafosid. OÜ Elissa Transport sõlmiski lepingu Ungari tehasega, osutas teenuseid ja sai sellest kasu. Hageja ja kostja vahel eksisteeris kokkulepe, et tänuks kostja abi eest hagejale ja tema äriühingule, kohustus hageja tasuma vahendustasu. Hageja täitis oma kohustuse kostja ees kokkuleppel kostjaga selliselt, et tasus kostja eest D. G.ile 3 000 eurot V. S.i kohustuste katteks.

KOHTUISTUNG

7.Kohtuistungil 12.05.2015. a kuulas kohus pooled ära vande all. Kohus kuulas ära tunnistaja Anatoli S.i.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8.Asja materjalidest nähtub, et:
8.1.R. K. (S.) on 01.03.2012. a kandnud D. G.i pangakontole 3 000 eurot selgitusega „raha“ (tl 16).
8.2.R. K. (S.) esitas 31.03.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. G.ilt 3 000 euro saamiseks. Avalduse kohaselt oli avaldaja sõlminud laenulepingu D. G.iga, kes pidi tagastama laenuks saadud 3 000 eurot hiljemalt 30.03.2012. a. Raha tagastust ei ole toimunud. D. G. esitas vastuväite ning maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 16.07.2014. a.
8.3.D. G.i esindaja on hageja advokaadile 20.06.2014. a esitanud selgituse (tl 17-18). D. G.il ja R. K.il (S.l) puudusid ja puuduvad mistahes laenusuhted. D. G. sõlmis 2011. aasta sügisel töövõtulepingu V. S.iga eramu renoveerimiseks. 2012. aasta veebruaris teatas V. S., et D. G.ile tasumisele kuuluv tasu tasutakse osaliselt, so 3 000 euro ulatuses R. K.i arvelduskontolt. 01.03.2012. a laekuski pangakontole 3 000 eurot ning nimetatud ülekande tegi R. K. kokkuleppel V. S.iga viimase kohustuse katteks.
8.4.Kostja on kohtule esitanud OÜ Elissa Transport 08.08.2011. a ja 22.09.2011. a hinnapakkumised Ungari äriühingule CG Electric Systems Hungary Zrt (tl 48-51).
8.5.Hageja esitas kohtule SMS väljatrükid 26.03.2014. a ja 28.03.2014. a (tl 91).
9.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
10.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kostja esindajaga, et eluliselt ei ole usutav, et laenuandja esitab nõude kõigepealt mitte laenusaaja vaid kolmanda isiku vastu, kellega laenusuhted puuduvad (maksekäsu kiirmenetluse avaldus D. G.i vastu). Kohus kuulas vande all üle hageja R. S.. Hageja selgitas, et ka varem on ta kostjale raha üle kandnud, kahel korral 200 eurot ja ühel korral 100 eurot. Ka neid rahasummasid ei ole hageja kostjalt tagasi saanud. Kohus leiab, et olukorras, kus hagejale ei ole kostja poolt varasemaid rahasummasid tagastatud, ei ole loogiline, et hageja annab veel kostjale laenu, summas 3 000 eurot, ilma kirjaliku laenulepingut sõlmimata. Kohus leiab, et usutavamad on kostja vande all antud ütlused selle kohta, et hageja lubas kostjale maksta vahendustasu selle eest, et kostja aitas hagejat hangetel ning 3 000 euro ülekandmine D. G.i kontole ei olnud laen. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.

MENETLUSKULUD

11 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

12.Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega peab hageja kandma kostja menetluskulud. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
13.Kostja taotleb 12.05.2015. a ja 15.05.2015. a avaldustes menetluskulude hüvitamist summas 879,06 eurot (koos käibemaksuga).
14.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud 12,8 tunni eest tunnihinnaga 110 eurot on vajalikud ja põhjendatud.
15.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja