Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Roman Samarski hagi Vadim Sokolovi vastu 3000 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 19. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 214-14294
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vadim Sokolovi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3421 eurot 64 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Roman Samarski, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Kostja Vadim Sokolov, esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob
Asja läbivaatamise kuupäev
5. detsember 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-14294 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.
Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Anatoli Sokolovi pangakontole.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Roman Samarski (hageja) esitas 22. augustil 2014 Viru Maakohtule Vadim Sokolovi (kostja) vastu hagi 3000 euro ja viivise saamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. märtsil 2012 suulise laenulepingu, millega hageja andis kostjale üheks kuuks laenu 3000 eurot. Kostja palvel kandis hageja laenusumma 3000 eurot Deniss
Golubi pangakontole. Kostja ei ole hagejale laenu tagastanud, rikkudes sellega laenulepingut. Hageja esitas 31. märtsil 2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nimetas võlgnikuks D. Golubi. Viimane esitas avaldusele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 16. juulil 2014 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. D. Golubi esindaja on hagejale selgitanud, et D. Golub osutas kostjale teenuseid ja viimane teatas talle, et kostja kohustuse katteks tasub D. Golubile 3000 eurot hageja. Hageja palus asendada kostja ning mõista temalt hageja kasuks välja põhivõlg 3000 eurot laenulepingu alusel. Kui pooled ei ole laenulepingut sõlminud, on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ja peab õigusliku aluseta saadu tagastama.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Pooled ei ole sõlminud laenulepingut, mille alusel oleks hageja andnud kostjale 3000 eurot laenu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tahtis hagejalt laenu saada ja hageja seda kostjale anda. Hageja kandis D. Golubi pangakontole 3000 eurot kokkuleppel kostjaga, et maksta kostjale tasu selle eest, et kostja osutas hagejale teenust, aidates temal ja tema äriühingul pidada äripartneriga läbirääkimisi ja sõlmida lepingut. Hageja teadis, et raha ülekandmisega D. Golubile täidab ta kostja rahalise kohustuse D. Golubi vastu.
3.Viru Maakohus jättis 1. juuni 2015. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda, kellelt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulu 879 eurot 6 senti ja viivis. Maakohtu otsuse kohaselt kandis hageja 1. märtsil 2012 D. Golubi pangakontole 3000 eurot selgitusega „raha". Hageja esitas D. Golubi vastu 3000 euro saamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohaselt oli hageja sõlminud tähtajalise laenulepingu D. Golubiga. D. Golubi esindaja selgituse järgi ei ole hageja ja D. Golubi vahel laenulepingut, vaid D. Golub sõlmis 2011. a sügisel töövõtulepingu kostjaga. Kostja teatas veebruaris 2012 D. Golubile, et töövõtutasust 3000 eurot makstakse talle hageja pangakontolt. Ei ole eluliselt usutav, et hageja esitas laenuandjana nõude kõigepealt kolmanda isiku vastu, kellega ta ei olnud laenulepingut sõlminud. Hageja selgitas vande all, et ta on ka varem kostjale raha üle kandnud, kuid ei ole temalt raha tagasi saanud. Ei ole loogiline, et olukorras, kus kostja ei ole hagejale varem raha tagastanud, andis hageja kostjale ilma kirjalikku laenulepingut sõlmimata veel laenu. Hageja ütlustest usutavamad on kostja vande all antud ütlused, et hageja lubas kostjale maksta vahendustasu kostja abi eest ja 3000 euro ülekandmine D. Golubi kontole ei olnud laen. Laenuleping loetakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmituks kokkuleppe saavutamisega otseste tahteavalduste vahetamise või kaudsete tahteavaldustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 1
kohaselt.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda, kellelt mõista välja hageja menetluskulu 876 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus tõendite hindamisel menetlusõiguse normi, sest jättis tähelepanuta lühisõnumite väljatrüki ja tunnistaja ütlused, mis viitavad kostja väidete ebausaldusväärsusele. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et usutavamad on kostja vande all antud ütlused. Maakohus ei arvestanud oluliste asjaolude ja poolte väidetega. Maakohus jättis poolte suhte tõlgendamisel kohaldamata VÕS § 29. Lisaks oleks maakohus pidanud kontrollima VÕS § 1028 kohaldamise eeldusi.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, kellelt mõista välja kostja apellatsioonimenetluse kulu 462 eurot. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 19. mai 2016. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3000 eurot ja viivise. Menetluskulud jäid kostja kanda, kellelt mõisteti välja hageja menetluskulu 1800 eurot ja viivis. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et tõendatud ei ole laenulepingu sõlmimine VÕS § 396 lg 1 järgi. Maakohus jättis kontrollimata, kas hagi on võimalik rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kostja vastuväited ei anna alust tuvastada, et hageja ja kostja vahel oli teenuse osutamise, käsundilaadne või muu õigussuhe, mis andis kostjale aluse saada hagejalt 3000 eurot. Kostja esitatud asjaolud kinnitavad hageja seisukohta, et tegemist oli osaühingule dokumentide vormistamisega ning kostja väitel ka hageja nimel suhtlemisega. Kui kostja leiab, et tegemist oli tegevusega tasu eest, siis on tal nõudeõigus hagejaga seotud äriühingu vastu. Kuna hageja andis kostjale 3000 eurot arvatava kohustuse täitmiseks ilma õigusliku aluseta ja seda kohustust ei ole olemas, on VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Kuna rikastumist välistavaid asjaolusid ei ole, tuleb hageja nõue rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 2). Kostjalt tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivis ajavahemiku 22. august 2014 kuni 19. mai 2016 eest 421 eurot 64 senti ning alates 20. maist 2016 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras. Arvestades kostja ja nõude õigusliku aluse muutmist menetluse ajal ning vaidluse õiguslikku sisu, on hageja vajalik ja põhjendatud menetluskulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 järgi mõlemas kohtuastmes kokku 1000 eurot, millele lisandub käibemaks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, kellelt mõista kostja kasuks välja tema kassatsiooniastme menetluskulu 1506 eurot. Ringkonnakohus leidis valesti, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Ringkonnakohus kohaldas seda sätet, tuvastamata, kas ja millise kohustuse arvas hageja endal olevat, mida tegelikult ei olnud, jäi tekkimata või langes ära. VÕS § 1028 lg 1 ei kohaldu, kui isik teab, et ta ei täida üleandmisega enda kohustust saaja või kolmanda isiku vastu. Kuna hagis ei olnud VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusi esitatud, pidanuks kohus jätma selle rahuldamata. Hageja ei saanud hagi alust muuta. Ringkonnakohus ei ole kontrollinud, kas hageja maksis raha äriühingu kohustuse katteks (VÕS § 78 lg 1) või mittetäieliku kohustuse täitmiseks (VÕS § 4 lg 2 p 2). Hagi ei saa rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel, kui hageja on raha üle andnud teisele isikule.
8.Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda, kellelt mõista välja hageja kassatsiooniastme menetluskulu 210 eurot.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kandis kostja korraldusel D. Golubi pangakontole 3000 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda 3000 euro tagastamist kostjalt. Hageja leidis hagis ja selle täienduses, et kostja peab tagastama talle selle raha laenulepingu alusel või õigusliku aluseta saaduna. Kostja vastuväite järgi maksis hageja raha D. Golubi kontole selleks, et täita kohustus maksta kostjale tasu hagejale ja temaga seotud äriühingule osutatud teenuse eest, ning hageja teadis, et raha ülekandmisega D. Golubile täidab ta kostja rahalise kohustuse D. Golubi vastu.
Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna laenulepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et pooled ei sõlminud laenulepingut. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et pooled ei sõlminud laenulepingut. Kolleegium arvestab kassatsiooninõude kontrollimisel TsMS § 688 lg 3 esimese lause ja lg 4 järgi faktilisi asjaolusid, mis on menetlusõiguse normi järgides tuvastatud alama astme kohtu otsusega.
11.Ringkonnakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel, kuna hageja andis 3000 eurot arvatava kohustuse täitmiseks ilma õigusliku aluseta ja seda kohustust ei ole olemas. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt, kui kostja leiab, et ta vormistas hagejaga seotud äriühingule dokumente ja suhtles teiste isikutega hageja nimel tasu eest, on kostjal nõudeõigus hagejaga seotud äriühingu vastu. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on eksinud VÕS § 1028 ja § 78 lg 1 kohaldamisel ning rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 654 lg-d 4 ja 5). Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, ning tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 34;
20.detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 13). Kolleegium on varem rõhutanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. VÕS § 78 lg 1 järgi, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Seega võis hageja täita äriühingu kohustuse ning tal võib olla tagasinõudeõigus äriühingu vastu. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tegema kindlaks, kas kostjal oli nõue hageja ja temaga seotud äriühingu vastu ja kas hageja täitis selle kostja soovil D. Golubi kontole raha kandmisega. Kui ringkonnakohus tuvastab, et hageja tegi rahaülekande selleks, et täita VÕS § 78 lg 1 järgi äriühingu kohustust, ei saa hagi VÕS § 1028 lg 1 alusel rahuldada (vt ka Riigikohtu 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10). Kui ringkonnakohus tuvastab, et hageja ei täitnud äriühingu kohustust, võib olla alust hagi selle sätte alusel rahuldada. Kuna pooled on menetluses väitnud, et nende vahel olid isiklikud suhted (vt maakohtu 12. mai 2015 kohtuistungi protokoll (tl 90 jj), hageja seisukoht (tl 156 jj)), peab ringkonnakohus kontrollima ka seda, kas kostja võis täita kõlbelise
kohustuse VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes, mille korral oleks hageja nõue välistatud VÕS § 1028 lg 2 p 1 järgi.
12.Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 järgi ringkonnakohtu otsustada.
13.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tasutud kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 esimese lause järgi tagastatakse kautsjon kostja korraldusel selle tasunud isikule. Malle Seppik, Ants Kull, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.