XXXX ́i avaldus lapse XXXX ́i hooldusõiguse taastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXXX (isikukood XXXX, registrijärgne elukoht XXXX, e-post XXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe (e-post [email protected])
suhtes
vanema
Puudutatud isikud:
1.laps XXXX (isikukood XXXX, registrijärgne elukoht XXXX; tegelik elukoht XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa (epost [email protected]);
2.XXXX (isikukood XXXX, registrijärgne elukoht XXXX; tegelik elukoht XXXX) Eestkosteasutused: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu (e-post [email protected]) ja XXXX Linnavalitsus (epost [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
16.02.2017
RESOLUTSIOON
Jätta XXXX ́i avaldus lapse XXXX ́i suhtes vanema hooldusõiguse taastamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
2-16-18034 Jätta lapsele riigi poolt määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Asjaolud
1.XXXX (avaldaja) esitas 30.11.2016 Harju Maakohtule avalduse ja 17.12.2016 täpsustatud avalduse hooldusõiguse taastamiseks alaealise lapse XXXX ́i suhtes. Avalduse kohaselt võeti Harju Maakohtu 25.04.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-55188 avaldajalt täielikult ära hooldusõigus tema alaealise lapse XXXX ́i suhtes. Avaldaja elab vabaduses, tal on töö ja elukoht ja ta soovib osaleda lapse kasvatamises. Avaldaja on oma elus teinud kannapöörde paremuse poole, olles oma varasematest eksimustest õppinud. Kinnipidamisasutuses on avaldaja osalenud erinevatel kursustel. Avaldaja on asunud tööle ehitusel, kuid plaanis on läbida veoauto kursused ja asuda tööle rekkajuhina. Avaldaja on oma poega kiindunud nagu ka laps isasse. Isa ja laps kohtuvad igal võimalusel ja mõlemad ootavad neid kohtumisi. Lapsevanemate vahel on normaalsed suhted, ehkki kooselu taastamine plaanis ei ole. Avaldaja jaoks on oma pojaga suhtlemine ja tema kasvatamises osalemine saanud uue elu mõtteks.
2.Tallinna Kesklinna Valitsus esitas kohtule 26.01.2017 kirjaliku seisukoha, millest nähtuvalt ei toeta praegu eestkosteasutus avalduse rahuldamist, kuna tingimused hooldusõiguse taastamiseks ei ole täidetud ning seetõttu ei vasta avaldus praegu alaealise lapse huvidele ja vajadustele. Tallinna Kesklinna Valitsus toob välja, et avaldaja vabanes septembris 2016 kinnipidamisasutusest ning asus elama aadressile XXXX, kus on vanglast vabanenutel võimalik saada läbi Sotsiaalhoole Ühingu majutusteenust. Lapse isal on voodikoht ja ta jagab tuba teise mehega, kõrvalruumid s.o pesemise ja söögitegemise võimalused on teiste elanikega ühiskasutuses. Vestlusest avaldajaga selgus, et tal ei ole ikka veel ametlikku töökohta, tema sissetulek tuleb mitteametlikust töötamisest ehitusel. Avaldajal oli plaanis läbida veoautojuhi kursused, kuid ta ei saanud vastava eksami sooritamisega hakkama. Avaldaja sõnul elab tema poeg koos ema, ema elukaaslase ja oma kahe noorema poolvennaga 2-toalises üürikorteris. Laste olukord kodus on avaldaja sõnul mitterahuldav. Kahetoaline korter on perele liiga väike ning väga halvas seisukorras, korter on niiske ja hallitab. Eestkosteasutus toob välja, et vestluse käigus ilmnes, et enamuse ajast veedab avaldaja siiski XXXXs lapse ema XXXX juures, keda oma sõnul abistab ja aitab toime tulla laste eest hoolitsemisega, aitab peret majapidamistöödes ning toetab võimalusel ka rahaliselt. Tallinna Kesklinna Valitsus on seisukohal, et pärast vabanemist ei ole avaldaja oma poja hooldusõiguse taastamise saavutamise osas peale pojaga suhtlemise ja ajaveetmise konkreetselt midagi teinud. Side ja kontakt oma pojaga on avaldaja olemas. Samas tuleb nentida, et lapse isa ei ole end vormistanud ametlikult tööle, ei ole suutnud leida endale või perele sobivat eluruumi, kus oleks nõuetele vastav elukoht lapsele. Samuti ei ole lapse isa siiani saanud eriti pühenduda lapse eest hoolitsemisele ja kasvatamisele, kuna on enamus aega viibinud kinnipidamiskohtades. Avaldajale tuleks anda aega iseenda oluliste elukorralduslike küsimuste lahendamiseks ning sellest tulenevalt ka pojale nõuetekohase hoolduse ja kasvatuse tagamise kindlustamiseks.
3.XXXX Linnavalitsus esitas kohtule 30.01.2017 kirjaliku arvamuse, mille kohaselt võttes arvesse avaldaja kriminaalset minevikku ja praegust suhteliselt lühiajalist vabaduses viibimise perioodi, oleks tema vanema hooldusõiguse taastamine lapse suhtes ennatlik. 2(5)
2-16-18034 XXXX Linnavalitsuse seisukoha kohaselt on XXXXi perekond olnud sotsiaalosakonna pideval jälgimisel. Avaldaja vabanemisele eelnenud perioodil oli lapse ema XXXX äärmiselt murelik, kuidas hakkab mõjutama avaldaja vabaduses viibimine tema perekonna heaolu. XXXX ja tema kahe noorema poja isa suhted hakkasid tollel perioodil halvenema. Alates avaldaja vabanemisest on sotsiaalosakonnale teadaolevalt tehtud neli politsei väljakutset lapse ema ja laste elukohta, kuna seotud isikud on pidevalt omavahel konfliktis. XXXX kahe noorema lapse isa avaldas, et XXXX oli ta korterist välja tõstnud. XXXX ema on väga mures oma kolme lapselapse ning oma tütre pärast, arvestades tema tütre ja avaldaja ühist minevikku, narkootikumide kuritarvitamist ja õigusrikkumisi. Kodukülastuse käigus avaldas XXXX, et tööl ta ametlikult ei käi ja hetkel pole ka pooleliolevat objekti. XXXX väitis, et soovib kasvatada kõiki XXXX lapsi. XXXX väitel ei ole ta veel otsustanud, kumma mehega ta soovib koos elama asuda.
4.Alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toeta esitatud avaldust. Avaldaja kinnitas vestlusel lapse esindajaga avalduses toodud asjaolusid ning selgitas, et käesoleval ajal elavad pooled koos ühes korteris XXXX linnas. Avaldaja vabanes vanglast septembris 2016 ning sellest ajast osaleb aktiivselt lapse elus. Avaldaja soovib ise tegeleda oma lapse kasvatamisega ning leiab, et tema elu on muutunud ning ta on võimeline tagama lapsele turvalist keskkonda ning muretsema lapse heaolu pärast. Avaldaja väitel tal hetkel puudub ametlik sissetulek, kuid plaanis on asuda tööle ametlikult. Avaldaja sõnul on tal lapsega väga head suhted ja laps veedab temaga aega heameelega. Esindaja leiab, et lähtuda tuleb kõigepealt lapse huvidest. Esindaja jagab lastekaitsespetsialistide arvamusi ning leiab, et arvestades avaldaja minevikku, töökoha puudumist ning seda, et vanglast vabanemisest ei ole möödunud piisavalt aega, ei ole lapse isa veel valmis oma lapse suhtes hooldusõigust teostama.
5.16.02.2017 kohtuistungile avaldaja ning lapse ema XXXX ei ilmunud. Avaldaja esindaja jäi esitatud avalduse juurde. XXXX Linnavalitsuse esindaja avaldas, et jäävad oma seisukoha juurde. Nende andmetel üüris avaldaja XXXXs korteri ja elab seal koos lapse ema XXXXga. Kesklinna Linnaosa Valitsuse esindaja jäi kohtuistungil seisukoha juurde, et ei toeta avaldust. Lapsele määratud esindaja jäi kirjaliku seisukoha juurde.
6.Kohus kuulas 16.02.2017 avaldaja ära telefoni teel. Avaldaja sõnul elab ta faktiliselt XXXXs üürikorteris koos XXXX ja lastega. Avaldaja leiab, et see on loomulik, et eestkosteasutused ei toeta tema avaldust. Paberid ei omagi tähtsust ja oluline on see, et ta elab koos XXXX ja lapsega. Avaldajal on suured võlad ja ta esitas pankrotiavalduse. Ärakuulamisel avaldas XXXX, et tal ametlik töökoht puudub. Avaldaja väitel tuleb XXXX lapse kasvatamisega toime. Avaldaja sõnul ei tarvita ta alkoholi ega muid aineid.
7.Kohus kuulas 16.02.2017 puudutatud isiku XXXX ära telefoni teel. XXXX ei toeta avaldust. Ta märgib, et tema hooldusõiguse taastamine lapse suhtes võttis palju rohkem aega. Lapse ema sõnul ei ole veel möödunud piisavalt aega. XXXX sõnul suhtub avaldaja lastesse hästi ja viibib sageli tema ja laste juures XXXXs. Poeg Nikolai igatseb isa järgi ja XXXX ei soovi takistada isa ja lapse suhtlemist.
Kohtumääruse põhjendused
3(5)
2-16-18034
8.Kohus, hinnanud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning menetlusosaliste seisukohti, leiab, et XXXX ́i avaldus lapse XXXX ́i suhtes vanemate hooldusõiguse taastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse hagita menetluses asi, mis puudutavad vanema õiguste määramist lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmist, ja lapsega suhtlemise korraldamist (hooldusõiguse asjad). TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Kohus on tuvastanud, et XXXX on 08.02.2011 sündinud lapse XXXX ́i isa (tl 13, tl 18-19). Harju Maakohtu 25.04.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-55188 võeti XXXX ́ilt täielikult ära tema hooldusõigus lapse XXXX ́i suhtes (tl 107-112).
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kuivõrd lapse isalt võeti 25.04.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-55188 hooldusõigus ära, mis on käsitletav hooldusõiguse piiramisena on avaldaja nõude õiguslikuks aluseks PKS § 1231 lg 2, mis sätestab, et hooldusõiguse piiramise korral lõpetatakse hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine ja vanema hooldusõigus taastatakse vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Harju Maakohtu 25.04.2014 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-13-55188 nähtuvalt võeti XXXX ́ilt täielikult ära tema hooldusõigus alaealise lapse suhtes, kuna XXXX on oma kuritegeliku käitumisega jätnud lapse huvid tagaplaanile ja oma ettearvamatu käitumisega võib ta lapse elu ohustada. XXXX ́il puudus kindel elu- ja töökoht, mis võimaldaksid luua tingimused lapse kasvatamiseks ja arenguks. Kohtumääruse kohaselt ei suuda lapse isa ennast organiseerida ühiskonnakõlbulikul viisil aastate kaupa, mistõttu ta ei ole suuteline hea seisma oma poja tervise, arengu ja kasvatamise suhtes. Kohtumääruse tegemise ajal oli XXXX ́it karistatud kümnel korral, samuti on kohus esitatud tõenditest järeldanud, et XXXX elatus varguste toimepanemistest, vabaduses on tal korduvalt olnud probleeme alkoholi ja narkootikumidega, suhtlusringkonnas on tal kriminaalse taustaga isikud. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud asjaoludest, dokumentaalsetest tõenditest ning menetlusosaliste poolt antud seisukohtadest tulenevalt ei ole lapse vanemalt hooldusõiguse äravõtmise aluseks olnud asjaolud sedavõrd muutunud, mis annaksid aluse vanemate hooldusõiguse taastamiseks PKS § 1231 lg 2 kohaselt. Tallinna Kesklinna Valitsuse kirjalikust seisukohast nähtub, et avaldaja vabanes vanglast septembris 2016 ning asus seejärel elama aadressile XXXX, kus on vanglast vabanenutel võimalik saada majutusteenust. Lapse isal on seal voodikoht, kuid ta jagab tuba teise mehega ning kõrvalruumid, s.o pesemise ja söögitegemise võimalused on teiste elanikega ühiskasutuses. Avaldaja on vestlustel avaldanud, et viibib sageli lapse XXXX ́i ema elukohas XXXXs ning kohtuistungil sai kohtule teatavaks, et avaldaja elab koos lapse ema ja lapsega XXXX poolt üüritud korteris. Kohus nõustub lapse esindaja ning eestkosteasutuste seisukohtadega, et avaldaja poolt väljatoodud asjaoludest ning esitatud tõenditest nähtuvalt ei saa käesoleval hetkel veel jõuda veendumuseni, et avaldaja on peale vanglast vabanemist täielikult oma eluviise muutnud ning on valmis lapse suhtes hooldusõigust teostama. Avaldaja on nii kohtule kui eestkosteasutuste esindajatele ning lapsele määratud esindajale avaldanud, et tal puudub ametlik töökoht. XXXX avaldas kohtule, et ta töötab „mustalt“, kuid tema igakuine sissetulek jääb ebaselgeks. Kohtule avaldaja teatas, et ta esitas pankrotiavalduse. Kohtute 4(5)
2-16-18034 infosüsteemi andmete kohaselt keeldus kohus tsiviilasjas nr 2-17-2164 avaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisest 13.02.2017 määrusega. XXXX Linnavalitsus on esitanud kohtule seisukoha, millest nähtuvalt on peale avaldaja vanglast vabanemist tehtud lapse ema elukohta, kus viibivad nii avaldaja, lapse ema kui ka lapse ema uus elukaaslane, neli politsei väljakutset, kuna seotud isikud on pidevalt omavahel konfliktis. Samuti on avaldanud XXXX ema, et alates avaldaja vanglast vabanemisest on temal mure oma lapselaste ja tütre pärast, arvestades tema tütre ja avaldaja ühist minevikku, narkootikumide tarvitamist ja õigusrikkumisi. Lapse ema XXXX on kohtule avaldanud, et tema avaldust ei toeta ning leiab, et möödunud ei ole piisavalt aega, et taastada lapse isa hooldusõigus. Eeltoodut arvestades ja kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et käesolevaks hetkeks ei ole avaldaja suutnud peale kinnipidamisasutusest vabanemist oma elukorraldust selliselt muuta, et hooldusõiguse äravõtmise aluseks olevad asjaolud oleksid ära langenud ning vanem suudaks lapsele tagada stabiilse, turvalise ning lapse igakülgse heaolu arvestava kasvukeskkonna. Avaldaja ei ole kohtu hinnangul saavutanud tänaseks oma elukorralduses piisavat stabiilsust ning avaldajale tuleb anda aega enda oluliste elukorralduslike küsimuste lahendamiseks. Avaldajalt hooldusõiguse äravõtmise aluseks olnud asjaolud on olnud väga tõsised. Pärast avaldaja vanglast vabanemist on möödunud ebapiisavalt aega selleks, et saaks tõsikindlalt väita, et lapse isalt hooldusõiguse äravõtmise aluseks olnud asjaolud on langenud ära ja lapse huvid ei ole enam ohus. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja valmis veel lapse suhtes hooldusõigust lapsele vajalikul ja ohutul määral teostama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et arvestades eelkõige lapse huvisid, samuti kõiki asjaolusid ning õigustatud isikute huve tuleb avaldus jätta rahuldamata ning XXXX ́i hooldusõigus alaealise lapse XXXX ́i suhtes tuleb jätta taastamata. Kohus selgitab, et käesolevalt avalduse rahuldamata jätmine ei välista XXXX ́i vanema XXXX ́i hooldusõigust piiravate abinõude rakendamise lõpetamist ja vanema hooldusõigus taastamist vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus.
12.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg-test 1 ja 3 ning jätab lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.