2-17-1536/3 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskulusid kandnud ei ole. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a nr: EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a nr: EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Selgituseks: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2-17-1536 Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostja on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 13.02.2016 (tl. 15). Kostja hagile vastanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuid kohus peab põhjendatuks selgitada järgmist: Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Rahvastikuregistri andmetest (tl 8, 9, 11) nähtub, et kostja on hagejate isa, seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks. PKS § 97 pst 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hagejad on käesoleval ajal alla 18-aastased isikud, seega alaealised. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Asja materjalidest nähtuvalt Harju Maakohtu 13.06.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-07-3555 mõisteti kostjalt välja igakuine elatis S S ja K S ülalpidamiseks summas 1000 krooni (63.91 eurot) lapse kohta. Hageja on 30.01.2017 esitanud kohtule elatise suurendamise nõude. Riigikohus on ts asjas 3-21-120-14 (p 13) asunud seisukohale, et „ TsMS § 459 lg 2 järgi võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.“ Perekonnaseadus (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 on alates 01.01.2017. a kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seega ei või ühele alaealisele lapsele makstava elatise suurus 2017. aastal olla väiksem kui 235 eurot. Riigikohus on 19.10.2015 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-119-15 asunud seisukohale, et täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. (p 10) Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu PKS § 102 lg 2. (p 11) PKS § 97 p 2 järgne täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue, mitte PKS § 97 p-s 1 sätestatud alaealise lapse elatisenõude jätk, mistõttu ei või kohus mõista alaealise lapse kasuks välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. (p 13) Seega ei saa kohus käesolevas asjas mõista elatist välja rohkem kui hagejate täisealiseks saamiseni. Seetõttu kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja alates hagi esitamisest 30.01.2017 hageja 1 kasuks igakuise elatise poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses (s.o 2017. a 235 eurot kuus, edasi vastavalt kuutasu alammäära muutumisele), kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni XXXXXXX ning hageja 2 kasuks alates hagi esitamisest 30.01.2017 igakuise elatise poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, (s.o 2017. a 235 eurot kuus, edasi vastavalt kuutasu alammäära muutumisele), kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni XXXXXXXXX.