2-14-39957/13 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-14-39957 kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415). Samaks kuupäevaks tuleb kaja esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule (TsMS § 416 lg 1). Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kohtu selgitused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja on hagimaterjalid ning 27.02.2015 määruse kätte saanud 20.04.2015. Kostja teatas kohtule 11.05.2015, et ei soovi hagi esitada (tl 53). Kohus on 14.05.2015 e-kirjaga selgitanud, et kostjal tuleb esitada sisuline vastus hagile hiljemalt 28.05.2015, vastasel korral on kohtul õigus asi lahendada tagaseljaotsusega (tl 54). Kostja on kohtu e-kirja kätte saanud 14.05.2015, kuid pole sisulist vastust hagile siiski esitanud. Seetõttu rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses TsMS § 407 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesoleva tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetluskulud Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja jätta tagaseljaotsuse tegemisel menetluskulud kostja kanda. Hageja esitatud taotluse kohaselt on ta asjas kandnud menetluskulusid kokku 234,78 eurot – 30 eurot riigilõiv hagiavalduselt, 159,78 eurot õigusabi eest, 45 eurot riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt.

2-14-39957 TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Toodud sätte alusel tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p-i 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Et hageja on tasunud hagiavalduselt ning maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu kokku 75 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv menetluskuluna summas 75 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus välja lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 176 lg 4 järgi esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes. Kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Käesoleval juhul on hageja kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mis ei vasta TsMS § 176 lg 4 nõuetele. Menetluskulude nimekirjas tuleb välja tuua detailselt õigusabiteenuse osutamisel igale toimingule kulunud aeg, et kohtul oleks võimalik hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatud ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Hagile lisatud menetluskulude nimekirjast eelöeldut ei nähtu. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv 75 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (75 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.