Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-16-18340 Harju Maakohtu menetluses on Swedbank AS (hageja) hagi XXXX (kostja I) ja XXXX (kostja II) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja esitas 26.01.2017. a kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus teatas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 3 kohaselt kostjatele hageja poolt esitatud avalduse esitamisest ja määras kostjatele tähtaja 7 päeva esitada kohtule kirjalik seisukoht, kas kostjatel on vastuväiteid hageja hagist loobumise ja menetluse lõpetamisele ning kas kostjad soovivad hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks avalduse kohta seisukohta esitanud. Kostja II palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 336 eurot. Kohtumääruse põhjendused TsMS 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Antud juhul on hageja 26.01.2017. a esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus teatas TsMS § 429 lg 3 kohaselt kostjatele hageja poolt esitatud avalduse esitamisest ja määras kostjatele tähtaja 7 päeva esitada kohtule kirjalik seisukoht, kas kostjatel on vastuväiteid hageja hagist loobumise ja menetluse lõpetamisele ning kas kostjad soovivad hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks avalduse kohta seisukohta esitanud. Kostja II taotleb hagejalt oma menetluskulude väljamõistmist. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, leiab kohus, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus Swedbank AS hagis XXXX ́i ja XXXX ́i vastu ühisvara jagamise nõudes. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on hagejal menetluskulude kandmise kohustus. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja I ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja I oleks menetluskulusid kandnud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal I puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Kostja II on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on kostja II menetluskuluks õigusabikulud summas 336 eurot. Hageja ei ole kostja II menetluskulude osas seisukohta esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II lepinguline esindaja osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 80 eurot

2-16-18340 (ilma käibemaksuta) 3,5 tunni ulatuses (analüüs ja vastus). Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 80 eurot (käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus leiab, et lepingulise esindaja ajakulu kokku 3,5h analüüsiks ja kostja vastuse koostamiseks on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja hinnates kostja II poolt kohtule esitatud kirjaliku vastuse koos lisadega (lk 28-42) sisu ja mahtu, leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb nimetatud menetlustoimingutele lugeda ajakulu kokku mahus 2h. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja II on kohtule esitanud TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse, mistõttu on põhjendatud menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks kostjale II hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab hagejalt välja kostja II kasuks menetluskulud summas 192 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Riigilõivu tagastamine Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud 06.12.2016 hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot Rahandusministeeriumi kontole, selgitusega „Swedbank AS hagi XXXX ja XXXX vastu ühisvara jagamiseks“. 26.01.2017. a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ning taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavaldusest loobunud, mistõttu on kohus seisukohal, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 150 eurot tuleb kanda Swedbank AS arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXX, makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine 2-1618340“. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.