lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-55003/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 29.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-55003/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Haridus- ja Teadusministeerium70000740(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-55003

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-55003

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi XXX, XXXja XXXvastu võlgnevuse 4421,61 euro ja intressi 72,46 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

4494,07 eurot

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine kostjate I ja II suhtes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, registrikood 70000740, asukoht Munga 18, 50088 Tartu, e-post [email protected]) Hageja lepinguline [email protected])

esindaja

Hardi

Rikand

(e-post

Kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi XXX ja XXX vastu võlgnevuse 4421,61 euro ja intressi 72,46 euro saamiseks läbi vaatamata.
2.Toimetada kohtumäärus hagejale, kostjale I ja kostjale II kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2-14-55003 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, hageja) esitas 25.07.2014 Harju Maakohtule hagi XXX (kostja I), XXX(kostja II) ja XXX(kostja III) vastu võlgnevuse 4421,61 euro ja intressi 72,46 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I 24.09.2002 õppelaenu saamiseks AS-ga Eesti Ühispank (praegune Swedbank AS, edaspidi pank) õppelaenulepingu nr XXX ning 20.09.2005 ja 03.10.2006 õppelaenu taotlused nr XXX. Eeltoodud lepingu alusel laenas pank kostjale I 87 000 krooni (5560,31 eurot). Kostja I kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab panga ning kostja II ja kostja III vahel vastavalt 24.09.2002 ja 16.09.2002 sõlmitud käenduslepingud. Kuna kostjad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank (tuginedes Eesti Vabariigi haridusseaduse § 362 lg-le 1) hagejalt riigitagatise rakendamist, mille hageja ka täitis. 27.02.2014 teavitas hageja kostjaid nõudeõiguse üleminekust pangalt hagejale. Seisuga 25.07.2014 on hageja nõude suuruseks 4494,07 eurot, mis tuleneb põhivõlast 4421,61 eurost ja intressist 72,46 eurost.
2.Kohus võttis 04.08.2014 määrusega hagiavalduse menetlusse. Muu hulgas kohustas kohus kostjat I ja kostjat II kohtule teatama, kas nad on nõus tsiviilasja edasise läbivaatamisega ja lahendamisega Eesti kohtus (Harju Maakohtus). Kostjale I ja kostjale II on nimetatud määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud Soomes vastavalt 27.08.2015 ja 28.04.2015. Kostjad I ja II ei ole hagile vastanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hageja hagi tuleb kostjate I ja II osas jätta läbivaatamata.
4.TsMS § 423 lg 1 p-st 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei pädev asja lahendama.
5.Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 kohaselt kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub TsMS § 70 lg 2 alusel üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt võib Eesti kohus selle lahendada. Samas kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatud üksnes ulatuses, milles see ei ole sätestatud teisiti välislepingus või nimetatud Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus; TsMS § 70 lg 4 p 1). Vastavalt Brüssel I bis määruse artikkel 66 lg-le 2 jätkatakse aga erandina (artiklist 80) määruse (EÜ) nr 44/2001 (Brüssel I määrus) kohaldamist enne 10.01.2015 algatatud kohtumenetlustes tehtud otsuste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes, mis kuuluvad nimetatud määruse kohaldamisalasse.
6.Seega tuleb rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel lähtuda Brüssel I määruse sätetest. Brüssel I määruse artikkel 2 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis,

2-14-55003 selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Brüssel I määruse artikkel 3 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes sama määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Brüssel I määruse artikkel 16 lg-st 2 tuleneb, et teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

7.Käesolevas asjas esitas hageja kostjate vastu hagi Eesti kohtusse. Tegemist on tarbijate vastu esitatud nõudega. Kuigi hageja ja Eesti rahvastikuregistri andmebaasi andmetel oli kostjate I ja II elukohaks alates 07.10.2013 XXX, võttis maakohus asja menetlusse, kuna polnud kindlalt teada, et kostjad alaliselt sellel aadressil elavad. Tegemaks kindlaks, kas kostjate alaline elukoht asub Soomes, peab kohus analüüsima asjakohaseid Soome seadusi. Soomes reguleerib alalise elukoha kindlaksmääramist koduvalla seadus (soome k: kotikuntalaki). Nimetatud seaduse § 2 kohaselt on isiku koduvald see vald, kus isik elab. Juhul, kui isiku enda arusaamist oma koduvallast ei ole olnud võimalik välja selgitada, loetakse tema koduvallaks seda valda, kus tal on tihe side elusaseme, peresuhete jms vastavate asjaoludega. Kuivõrd kostjad I ja II olid enda alalise elukohana Eesti rahvastikuregistris alates 07.10.2013 deklareerinud XXX, ja menetluse käigus on selgunud, et kostjad I ja II reaalselt ka rahvastikuregistris märgitud aadressil elavad, siis on tegemist kostjate alalise elukohaga Brüssel I määruse artikli 59 tähenduses.
8.Kohus selgitab, et kohtule alluks käesolev tsiviilasi kostjate I ja II suhtes sellisel juhul, kui kostjad ilmuvad Eesti kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle (vt Brüssel I määruse artikkel 24). Praegusel juhul ei ole aga kostjad I ja II kohtule vastust esitanud.
9.Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asja kostja I ja II suhtes menetlema ning seetõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hageja hagi kostjate I ja II vastu läbi vaatamata.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
9.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja