2.Välja mõista kostjalt XXXX ́lt hageja XXXX ülalpidamiseks igakuine elatis alates 18. oktoobrist 2016.a summas 190 eurot (ükssada üheksakümmend eurot) kuus kuni XXXX ́i täisealiseks saamiseni 03.07.2020.a.
3.Elatis kanda XXXX arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Harju Maakohtule esitas 18.10.2016 XXXX (edaspidi ka hageja 1) hagi XXXX vastu põlvnemise tuvastamise nõudes ning XXXX (edaspidi ka hageja 2) hagi XXXX vastu elatise nõudes. XXXX palub tuvastada XXXXi põlvnemine kostjast. XXXX palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras. Kohus rahuldas 27.02.2017 hagi põlvnemise tuvastamise nõudes kostja omaksvõtul põhineva osaotsusena. Kohus luges tuvastatuks XXXX ́i põlvnemine XXXX ́st. Kostja vastuväited
2.16.12.2016 esitatud vastuse kohaselt töötab Kostja XXXX OÜ-s (registrikood XXXX, aadress XXXX) ning vastavalt tööandja palgatõendile on kostja bruto töötasu 390,00 eurot kuus, millest kostja saab neto töötasuna kätte 341,01 eurot.
3.Lisaks on kostja ülalpidamisel 2 alaealist last: 13. aastane XXXX ja 12. aastane XXXX. Vastav rahvastikuregistri väljavõte on esitatud Lisas 2. Kostja ei ela koos oma laste emaga, kuid lapsed veedavad suure oma ajast ka kostja juures. Kostja elab koos elukaaslasega ning ühiselt panustatakse majapidamiskuludesse ning kostja laste ülalpidamisse. Peale töötasu puudub kostjal muu vara. Arvestades eeltoodut ei ole kostjal võimalik maksta hagejale ülalpidamiseks elatist, kuna sellisel juhul ei jätkuks kostjal sissetulekust enda esmavajaduste rahuldamiseks ning samuti jääksid kostja enda lapsed halvemasse majanduslikku olukorda.
4.Hagiavalduses on hageja põhjendanud hagi esitamise vajadust seoses sellega, et hagejal on tekkinud lisakulud seoses taastusravi vajadusega pärast õnnetust. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millised lisakulud tal on tekkinud. Vastavalt hagimaterjalidele juurde lisatud dokumendile pealkirjaga „Otsus nr XXXX Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamine“ peaks hageja vajama igal ööpäeval kõrvalabi. Kostja peab vajalikuks ära märkida, et see nimetatud otsus on väga halva kvaliteediga ning kohati loetamatu, mistõttu puudub võimalus hinnata dokumendi sobivust tõendamaks rakse puude määramist hagejale. Näiteks pole võimalik tuvastada dokumendi väljastanud isiku allkirja ega ametiasutuse templit. Kostjale ei ole esitatud ka tõendeid selle kohta, et nimetatud dokument oleks allkirjastatud digitaalselt. Arvestades eeltoodut on kostjal põhjendatud kahtlusi dokumendi ehtsuse kohta, mistõttu tuleks jätta nimetud dokument arvestamata.
5.Lisaks on kostjani jõudnud informatsioon, et hageja ei ela kodus kostja poolt kohtule vastuse koostamise ajal. Sellest saab järeldada, et hageja ei vaja abi igapäevatoimingute tegemiseks, mis veelgi seab kahtluse alla hageja väited tervisliku seisundi kohta. Samuti, kui hageja ei ela kodus, siis ka hageja esindajal ei teki kulusid hageja ülalpidamiseks. Kuna hageja saab ka iseseisvalt kodust eemal olles igapäeva toimingutega hakkama, on kostjal tõsised kahtlused hageja tervisliku seisundi ja erivajaduste kohta, mistõttu on kostja arvamusel, et hageja on esitanud valeandmeid enda tervisliku seisundi kohta.
6.Kostja pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja esindaja on jätnud esitamata andmed ja tõendid enda varalise seisundi kohta. Kostja võib eeldada, et hageja esindaja on seda teinud seetõttu, et hageja esindaja majanduslik olukord on parem kostja majanduslikust olukorrast. Sellist tulenevalt puudub kostjal võimalus hinnata, kas hagiavaldus elatise nõudes kostja vastu võiks olla põhjendatud. Lisaks peab kostja vajalikuks ära märkida, et hageja esindajal on kalduvus tarvitada ülemäära alkoholi, mistõttu on kostjal kahtlusi selle kohta, kas hageja esindaja teeb ise kulutusi hageja ülalpidamiseks.
7.17.02.2017 kohtule esitatud vastuses palub kostja vähendada elatist kuni 20,50 eurot kuus ja välja mõista kostjalt elatise hagejale summas 20,50 eurot alates põlvnemise tuvastamisest. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot.
10.Kohus loeb rahvastikuregistri andmetel tõendatuks, et XXXX on sündinud 03.07.2002. Lapse emana on registrisse kantud XXXX (t lk 3). Lapse isaduse on XXXX omaks võtnud 27.02.2017 Harju Maakohtu osaotsuses tsiviilasjas nr 2-1615663. Seega on XXXX ja XXXX lapse hooldusõiguslikud vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
11.Kostja on oma vastuses leidnud, et ta saab elatist tasuda vaid 20,50 eurot kuus, kuna suuremas määras elatise väljamõistmise korral osutuvad tema teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks.
12.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. oktoobri 2012. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.
13.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
14.Kuna hageja palub elatise välja mõistmist alammääras, siis eeltoodud Riigikohtu seisukohast ei käsitle kohus ka kostja väidet selle kohta, et hagejal on nõue tõendamata.
15.Vanem on hoolimata oma varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
16.Praeguses asjas ei ole kostja esile toonud, et ta on töövõimetu või et ta muul objektiivsel põhjusel ei suuda teenida sissetulekut, mis tagaks tema kolme lapse ülalpidamise seaduses sätestatud vajalikus määras. Kostja töötab XXXX OÜ-s (registrikood XXXX, aadress XXXX) ning vastavalt tööandja palgatõendile on kostja bruto töötasu 390,00 eurot kuus, millest kostja saab neto töötasuna kätte 341,01 eurot (t lk 32). Kostja on esile toonud, et tal on lisaks hagejale veel kaks last, kes elavad oma emaga ja kes vajavad samuti kostja ülalpidamist (13. aastane XXXX ja 12. aastane XXXX, vt rahvastikuregistri kanded, t lk 33). Kostja kannab eelnimetatud laste emale igakuiselt kokku 50 eurot kuus, mõlema lapse ülalpidamiseks 25 eurot kuus.
17.Kohus on seisukohal, et asjaolud, mis on kostja poolt välja toodud, ei anna alust hageja nõude vähendamiseks. Kostja ei ole esile toonud, millised on kostja iga lapse vajadused, mille põhjal saaks kohus laste olukorda võrrelda. Seda, et kostja maksab teistele lastele 25 eurot kuus, ei tähenda, et see on hageja vajadus. Mis puudutab kostja saadavat töötasu ning sellest tulenevat võimekust maksta lapsele elatist alla PKS-s sätestatud miinimumsumma, siis kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise
maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine piisavas ulatuses. Kostja on täies elujõus, tööealine ja terve. Kostja ei ole teinud kõike temalt oodatavat ega suurendanud oma sissetulekut selliselt (vajadusel mitmel töökohal töötamise), et selleks jätkuks tema kolme lapse vajalikul määral ülalpidamiseks. Kahtluse alla seab ka asjaolu, et kostjat esindab käesolevas menetluses advokaat, kelle teenusteks kostjal raha jätkub. Kostjalt väljamõistetav elatise summa on seadusega ettenähtud elatise miinimummäär, mis tagab lapse ülalpidamist sellisel määral, et lapsel oleks võimalus normaalselt kasvada ja areneda. Kohus rõhutab veelkord, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
18.Kostja soovib vähendada elatist oluliselt alla miinimummäära (kehtiv miinimummäär 215 eurot). Kohus on seisukohal, et sellises määras (20,50 eurot kuus) elatise tasumine ei taga ilmselgelt alaealise ülalpidamist sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17).
19.Kohtu hinnangul on võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12709, p 15). Riiklike peretoetuste seaduse § 16 lg 4 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Seega kohus vähendab elatist 25 eurot lapse kohta.
20.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimummääras, mis on hagi esitamise ajal 18.10.2016 summas 215 eurot, millest on maha arvestatud pool lapsetoetuse summast ehk 25 eurot.
21.Kostja palub elatis välja mõista alates põlvnemise tuvastamisest. PKS §-st 96 tuleneva ülalpidamiskohustuse tekkimise eelduseks on PKS § 82 järgi kohustatud isikust põlvnemine. Kuna nõuded on omavahel õiguslikult seotud, siis käesolevalt on hagejad esitanud 18.10.2016 ühise hagi põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Seega leiab kohus, et elatisnõude saab rahuldada alates 18.10.2016 hagis palutud elatise nõude esitamisest (vt ka Ringkonnakohtu kohtuotsust 30.10.2015 tsiviilasjas nr 2-14-61750).
22.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale ja kostjale, et kui edaspidi muutuvad elulised asjaolud, nt kostja tasub hageja rohkemate vajalike väljaminekute eest või vastupidi, jätab täitmata kohustuse, mida kohus otsuse tegemisel käsitles, saavad pooled ise kokkuleppel kindlaks määrata elatise suuruse. Samuti on pooltel võimalik TsMS § 459 alusel nõuda käesolevas kohtuotsuses kindlaks määratud elatise suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.
23.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg
1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.