lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-17954/8

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 23.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-17954/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
683
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-17954

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.veebruar 2017.a Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-17954

Tsiviilasi

XXXX hagi XXXX vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ning edasise ülalpidamiskohustuse täitmise kohustamise nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

2115 eurot Hageja: XXXX (isikukood XXXX) Hageja seaduslik esindaja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX) Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kohtuistung 06.02.2017.a, osales hageja seaduslik esindaja

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi. Teadaolevaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded, kostja vastuväited Kohtu menetluses on XXXXi hagi XXXX vastu alammääras elatise nõudes alates hagiavalduse esitamisest 29.11.2016.a. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna osaleb vabatahtlikult ja regulaarselt tütre ülalpidamises. Kuna kostja elab XXXX ja Eesti kontol ei ole alati raha, siis vahel annab tütrele ülalpidamist oma õe, ema või sõbranna kontode kaudu. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Harju Maakohtu 16.11.2016.a määrusega nr 2-16-10629 on kinnitatud kompromiss, millise kohaselt XXXX tasub alates 01.10.2016.a XXXX kasuks elatist riiklikus elatise alammääras. Nimetatud tsiviilasjas esitas XXXX hagi oma seadusliku esindaja XXXX kaudu. Vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et laps ei ela kummagi vanema juures. Lapse ema elab XXXX, laps elab Eestis. Kooli ajal elab laps kooli ühiselamus ja nädalavahetustel on sõbrannade või sõprade juures. Suvistel koolivaheaegadel on laps olnud ema juures. Isa juures ei ole laps lähiaastatel pikemalt olnud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kumbagi vanemat pidada last kasvatavaks vanemaks PkS § 120 lg 4 mõttes. Mõlemad vanemad on hooldusõiguslikud vanemad PkS 120 lg 1 mõttes. Mõlemal vanemal on õigus last esindada sealhulgas esitada ka ülalpidamise nõudmise hagi teise vanema vastu. 2017.a on elatise alammäär 235 eurot kuus. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. XXXX esitas 12.12.2016.a tõendeid lapse ülalpidamise kohta. XXXX kirjaliku seletuse kohaselt on ta teinud makseid XXXX lapse ülalpidamiseks XXXX, XXXX ja XXXX kontode kaudu. Kostja on esitanud tõendeid nimetatud isikute kontodele lapse ülalpidamiseks tehtud makse kohta, maksete selgituseks on märgitud, et kanded on tehtud XXXXi kulude kandmiseks. Samuti on kostja andud hagejale ülalpidamist hageja enda konto kaudu. Esitatud tõenditest nähtub, et XXXX on andnud nimetatud isikute kontode kaudu lapsele ülalpidamist 22.09.2016.a 100 eurot (XXXX konto), 28.09.2016.a 138 eurot (XXXX konto), 30.09.2016.a 15 eurot (XXXX konto), 03.10.2016.a 25 eurot (XXXX konto), 10.10.2016.a 240 eurot (XXXX konto), 28.10.2016.a 10 eurot (XXXX konto), 08.11.2016.a 50 eurot (XXXX konto), 09.11.2016.a 38 eurot (XXXX konto), 14.11.2016.a 300 eurot (XXXX konto), 24.11.2016.a 2 eurot (XXXX konto), 02.12.2016.a 20 eurot (XXXX konto), 07.12.2016.a 10 eurot (XXXX konto), 10.12.2016.a 68 eurot (XXXX konto).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Esitatud tõenditest nähtub, et XXXX osaleb lapse ülalpidamises vähemalt seadusega ettenähtud elatise alammääras. Seega annab kostja hagejale ülalpidamist vabatahtlikult ja alus elatise väljamõistmiseks puudub. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Teadaolevaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja