Kohtuotsuse tegemise aeg ja 23.02.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-16-17212
Tsiviilasi
XXXX hagiavaldus XXXX vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 935 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post esindajad
XXXX)
Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post
XXXX)
Kirjalik menetlus Kohtuistungi aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXX ́alt hageja XXXX ́a kasuks alates 15.11.2016 elatis summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXXX ́a täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
3.Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja XXXX arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis XXXXale“.
4.Jätta menetluskulud XXXX ́a kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.02.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXXX (hageja) esitas 15.11.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX ́a (kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ela hageja ja kostja koos alates 2011. aastast ning alates sellest ajast elab hageja oma ema juures ning on tema kasvatada. Kostja osaleb lapse elus osaliselt, võimalusel võtab ta lapse enda juurde nädalavahetustel, koolivaheaegadel. Lapse ema kannab suuremas osas lapse ülalpidamiskuludest. Alates 2012 on kostja maksnud lapsele elatist igakuiselt, kuid summad varieeruvad 50-300 euroni kuus. Valdavas osas on igakuised maksed keskmiselt olnud 50 eurot kuus. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja leiab, et seadusjärgne õigus viibida oma isaga ja vanavanematega, ei ole aluseks elatise maksmisest keeldumisele. Kostja ei ole oma vastuväidetes toonud välja ega tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse vähendada elatist alla miinimumi. Hageja hinnangul ei saa mõjuvaks põhjuseks lugeda asjaolusid, et kostja sissetulek on vähenenud, kostja on vahel kandnud suuremaid kulusid hageja kulude katmiseks ning toimunud on vanavanemate poolne rahaline lisatoetus. Hageja on seisukohal, et lapse põhivajadused tuleb rahuldada igapäevaselt ning lapsel on õigus saada elatist miinimumsummas. Hageja lisab, et alates detsembrist 2016 ei ole kostja hagejale üldse elatist maksnud, mistõttu on hagejal alust arvata, et kostja ei kavatsegi edaspidi hagejale elatist maksta. Hageja on seisukohal, et hageja ei viibi lahus elava vanema juures olulise osa ajast, samuti ei ole lapsel vahelduvat elukohta. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, kui suuri ja millised kulutusi kannab kostja lapse vajaduste rahuldamiseks ajal, mil laps viibib tema juures. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuise elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates kohtule hagiavalduse esitamisest 15.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja toob välja, et on lapse jaoks raha kandnud vastavalt oma võimalustele, katnud lapse suuremaid kulutusi (riided ja koolitarbed), andnud hageja emale elatist ka sularahas, soetanud hageja emale auto. Kostja toob välja, et ka tema vanemad on last rahaliselt ja materiaalselt
toetanud. Kostja väitel viibib lapse enamus nädalavahetusi ja kõik koolivaheajad temaga, suved veedab laps enamasti kostja vanemate juures. Kui laps viibib kostja juures, siis kannab ta lapse ülalpidamiskulud. Kostja leiab, et last on igati tema ja tema vanemate poolt toetatud, mistõttu hagejal ei ole õigust kostjalt elatisraha väljamõistmist nõuda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama (lk 8-9). Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas alates 15.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuna kostja annab hagejale ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu, kuna kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vastavalt oma võimalustele. Samuti leiab kostja, et nõue on põhjendamatu, kuna hageja viibib nädalavahetustel ja koolivaheaegadel kostja ja kostja vanemate juures, lisaks toetavad vanavanemad last materiaalselt. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei pea hageja tõendama igakuiseid kulusid lapse vajaduste rahuldamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14).
5.Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on kohtule esitanud pangakonto väljavõtte (lk 31), millest nähtuvad kostja poolt perioodil 01.2016-11.2016 tehtud ülekanded lapse ülalpidamiseks. Hageja ema pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja kandnud perioodil 19.01.2016 – 18.11.2016. a hageja ülalpidamiseks elatist summas kokku 950 eurot, s.o keskmiselt umbes 86 eurot kuus (950/11). Sama nähtub ka kostja poolt esitatud pangakontode väljavõttest perioodi kohta jaanuar – november 2016 (lk 42). Lisaks esitas kostja tõendi, et ta maksab lapsele ostetud telefoni osamakseid ja tasub lapse sidekulude eest keskmiselt 14 eurot kuus. Kohtu hinnangul saab märgitud kulud pidada lapse vajalikuks kuluks. Seega annab kostja lapsele ülalpidamist keskmiselt summas 100 eurot kuus (86 eurot + 14 eurot). Eeltoodust nähtub, et kostja rikub kohustust anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatus määras.
6.Kostja leiab, et ta on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vastavalt oma võimalustele, katnud lapse suuremaid kulutusi, andnud sularaha hageja emale. Samuti viibib kostja nädalavahetustel ja koolivaheaegadel kostja ja tema vanemate juures, millal kostja ja tema vanemad kannavad
lapse kulusid. Kohus on selgitanud kostjale tema tõendamiskoormist 04.01.2017 kirjas (lk 33). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on regulaarselt andnud lapsele ülalpidamist miinimummääras, sh hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on kandnud lapse ülalpidamiskulud miinimummääras ajal, mil laps viibib tema juures. Kostja poolt lapsele kantavate kulude suurust ajal, mil laps on kostja juures ei tõenda ka kostja elukaaslase kinnitus (lk 55). Kostja poolt esitatud lapse vanaema Merike Pikkmetsa selgitus ei tõenda, et isapoolsed vanemad kannavad lapse ülalpidamiskulud seaduses sätestatud määras ajal, millal laps viibib isapoolsete vanemate juures. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtted aastatest 2011-2015 (lk 37-41, 43-49) on käesolevalt asjasse mittepuutuvad, sest väljavõtted ei kinnita, et kostja on andnud lapsele ülalpidamist miinimummääras vahetult enne hagi esitamist. Samuti ei puutu asjasse kostja poolt esitatud pangakontode väljavõte lapse lasteaia arvete tasumise kohta (lk 43 – 49). Lapse ema selgitas, et laps enam lasteaias ei käi. Seega ei tõenda kostja poolt esitatud pangakontode väljavõte lasteaia arvete tasumise kohta perioodil jaanuar 2011 – juuli 2015, et kostja on andnud lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras vahetult enne hagi esitamist. Kostja esitas väite, et tema vanemad ostsid hagejale prillid, mida kinnitab ka kostja ema seletus (lk 52). Kostja esitas oma väite kinnitamiseks arve summas 179 eurot (lk 50). Hageja vastusest nähtub, et lapse ema aktsepteeris lapsele prillide ostmise lapse isa vanemate poolt kostja kohustuse täitmisena anda lapsele ülalpidamist. Samas ei saa hageja 20.01.2017 vastusest järeldada, et lapse ema aktsepteeris muud kostja vanemate poolt lapsele kantud kulud kostja kohustuse katteks anda lapsele ülalpidamist. Kumbki pool ei ole väitnud ega tõendanud, et lapse vanemate vahel oli kokkulepe PKS § 100 lg 3 mõttes selles, et kostja vanemad saavad täita kostja eest tema kohustust anda lapsele ülalpidamist. Lisaks ei ole kostja tõendanud tema vanemate poolt lapsele kantud/kantavate kulude suurust. Isegi juhul, kui kostja vanemate poolt lapsele kantud kulude suurus oleks tõendatud, ei saa kohtu hinnangul pidada lapsele sularaha andmist ja lapsega koos reisil/meelelahutusasutustes käimist lapse esmavajaduste rahuldamiseks.
7.Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamise kohustust jättes tasumata elatist lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud määras. Seega tuleb hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 15.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras PKS § 97 p 1, § 100 lg-te 1 ja 2 ning § 101 lg 1 alusel. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
8.Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on 24.01.2017 kohtukirjaga (lk 68) määranud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 03.02.2017. Hageja teatas 03.02.2017 kohtule, et temal puuduvad menetluskulud. Kuivõrd ka hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ja tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks muid menetluskulusid kandnud, puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.
TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.