Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 27.04.2009 välja aktsiaseltsi XXX (kustutatud, registrikood XXX) pankroti ja lõpetas 12.07.2012 määrusega pankrotimenetluse, millega määrati ühtlasi vabastada pankrotihaldur XXX tema kohustustest aktsiaseltsi XXX (kustutatud, registrikood XXX) pankrotimenetluses pärast aktsiaseltsi XXX (kustutatud, registrikood XXX) kustutamist registrist. Aktsiaselts XXX kustutati registrist 20.03.2013. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas Harju Maakohtule 17.04.2015 avalduse, milles taotles täiendava likvideerimise läbiviimist aktsiaseltsi XXX (kustutatud, registrikood XXX) osas ning sellega seoses pankrotihalduri Sirje XXX volituste taastamist. Vastava avalduse esitamist selgitati järgmiste asjaoludega. Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-10-6034 oli aktsiaseltsi XXX (kustutatud, registrikood XXX) pankrotihalduri Sirje XXX hagi XXX vastu. Nimetatud tsiviilasi lõpetati 01.03.2011 määrusega, mille raames kinnitati kompromiss ja mille kohaselt kohustus XXX tasuma kokku 4 089,98 eurot 30 kuu jooksul (2,5 aastat) igakuiste võrdsete osamaksetena. XXX on tasunud pärast aktsiaseltsi XXX (kustutatud, registrikood XXX) kustutamist ekslikult võlgnetavaid osamakseid aktsiaseltsi XXX (kustutatud, registrikood XXX) arvelduskontole. Kuivõrd äriühing on kustutatud ja Sirje XXX volitused lõppenud, siis puudub võimalus kõnealuste summade laekumist kontrollida ja välja maksta õigustatud isikutele. Nimetatud summade õigustatud saajaks on Riigi Tugiteenuste Keskus. XXX on kohtule esitanud 11.05.2015 nõusoleku tema volituste taastamiseks vajalike toimingute teostamiseks. Kohtumääruse põhjendused Äriseadustiku (ÄS) § 381 lg 2 kohaselt kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus täiendava likvideerimismenetluse algatamiseks ja pankrotihalduri volituste taastamiseks likvideerija ülesannetes tuleb rahuldada. Aktsiaselts XXX kustutati registrist 20.03.2013. Kohus märgib, et äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 3 kohaselt tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisega ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kuivõrd aktsiaselts XXX (kustutatud, registrikood XXX) on registrist kustutatud (s.t puudub õigusvõime), siis ei ole võimalik tema arvelduskontol olevat raha käsutada. Sellest tulenevalt leiab kohus, et on vaja viia läbi aktsiaseltsi XXX (kustutatud, registrikood XXX) täiendav likvideerimine selleks, et aktsiaseltsil XXX (kustutatud, registrikood XXX) tekiks õigusvõime teostamaks vajalikke toiminguid laekunud summadega. ÄS § 369 lg 1 sätestab, et aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kohus leiab, et avaldaja taotlus aktsiaseltsi XXX (kustutatud, registrikood XXX) endise pankrotihalduri Sirje XXX volituste taastamiseks täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja pärast äriühingu registrist kustutamist laekunud vara käsutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 kehtib määrus ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.

ÄS § 371 lg 2 alusel tuleb saata määrus äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 alusel jätab kohus menetluskulud aktsiaseltsi XXX kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.