Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
29. mai 2015. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-6607
Tsiviilasi
Easy Car Rent OÜ hagi EASY Autorent UÜ vastu täisühingu ühingulepingu muutmiseks ja tahteavalduse esitamiseks ärinime muutmiseks ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Easy Car Rent OÜ, registrikood 10506516, asukoht Ahtri 12, 10151 Tallinn Hageja lepinguline esindaja patendivolinik Almar Sehver, AAA Patendibüroo OÜ, asukoht Tartu mnt 16, 10117 Tallinn, e-post * Kostja EASY Autorent UÜ, registrikood 12519150, asukoht Mulla 10, 90504 Haapsalu, Lääne maakond Kostja esindaja täisosanik Kristjan Murik, isikukood 38404054727, e-post *
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
menetlusosaliste
poolt
kantud
menetluskulud
jäävad
Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik 01.05.2015. a esitas hageja Easy Car Rent OÜ esindaja vahendusel hagi EASY Autorent UÜ vastu täisühingu ühingulepingu muutmiseks ja tahteavalduse esitamiseks ärinime muutmiseks ning kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja on autorendiettevõtte, mille ärinimeks on Easy Car Rent OÜ alates 12.04.2006. Hageja kasutab oma äritegevuses seadusliku esindaja poolt registreeritud interneti domeeninimesid easycarrent.ee ja easyautorent.ee. Hageja kasutab eestikeelses infokommunikatsioonis nimekuju Easy Autorent. Kostja on 12.08.2013 äriregistrisse kantud äriühing, mille nimi EASY Autorent UÜ on eksitavalt sarnane hageja ärinimega ning identne hageja poolt kasutatava eestipärase Easy Autorent nimekujuga. Hageja leiab, et hageja ärinimi on ÄS § 11 lg 2 alusel kaitstav, kostja ärinimi ei eristu hageja ärinimest ning seetõttu on kostja ärinimi vastuolus ÄS § 11 lg 2 nõuetega. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohustada kostjat muutma äriühingu ühingulepingut ja esitama äriregistri pidajale tahteavaldus ärinime EASY Autorent UÜ muutmiseks viisil, et see ei oleks eksitavalt sarnane hageja ärinimega Easy Car Rent OÜ. Lisaks on hageja teinud seoses oma õiguste kohtueelse kaitse ning õigusrikkumise lõpetamisega kulutusi 180 euro suuruse summas (kostjale 27.10.2014. a nõudekirja saatmine õigusrikkumise lõpetamiseks). Eeltoodu alusel palub hageja kohtul mõista kostjalt välja kahjuhüvitis hageja kasuks summas 180 eurot ning viivis protsendina kahjuhüvitiselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
05.05.2015. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kompromissleping 28.05.2015. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu: Hageja Easy Car Rent OÜ (registrikood 10506516), Ahtri 12, 10151 Tallinn, keda esindab lepinguline esindaja patendivolinik Almar Sehver (isikukood *) ja kostja EASY Autorent UÜ (registrikood 12519150), Mulla tn 10, 90504 Haapsalu, Lääne maakond, keda esindab täisosanik Kristjan Murik (isikukood *) võttes arvesse, et hageja on esitanud Pärnu Maakohtusse 1. mail 2015 hagi kostja vastu kostja vastu usaldusühingu ühingulepingu muutmiseks ja tahteavalduse esitamiseks ärinime muutmiseks ning kahju hüvitamiseks (edaspidi „hagi“), mille kohus on 5. mail 2015 menetlusse võtnud tsiviilasja numbriga sõlmivad Lepingu järgmistel tingimustel kohtumenetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-15-6607:
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 3-le päevale alates määruse kättetoimetamisest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagiavalduse esitamisel on hageja riigilõiv tasutud AAA Patendibüroo OÜ poolt 28.04.2015. a summas 325 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist /tk 28/. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist riigilõivu tasunud AAA Patendibüroo OÜ-le (arvelduskonto nr EE232200221002103373) tagastada 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 162,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.