Perekonnaõigus › Abielulahutus

Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik

Raivo Einula

Otsuse kuupäev

21. veebruar 2017

Tsiviilasja number

2-16-12870

Tsiviilasi

Xxxxvs Xxxxabielulahutuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Xxxx(Eesti Vabariigi isikukood xxxx, sünniaeg xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx ) Kostja: Xxxx(Eesti Vabariigi isikukood xxxx, Leedu Vabariigi isikukood xxxx, sünniaeg xxxx, elukoht: xxxx; epost: xxxx )

Menetluse liik

ärakuulamised 22.11.2016 ja 12.01.2017

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

2-16-12870

Xxxxesitas 25.08.2016 Harju Maakohtule hagi xxxx vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud xxxxx Leedu Vabariigis Pakruojise rajooni Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abielukanne nr xxxx ja välja antud abielutunnistus Xxxx. Pooled elavad lahus alates 01.01.2013 ja käesoleval ajal eri riikides, seega ei ole abielu võimalik lahutada perekonnaseisuametis. Kohus võttis hagi menetlusse 08.09.2016. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Kohus esitas 04.11.2016 taotluse Leedu Vabariigi pädevale kohtule kuulata kostja ära EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil. Hageja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtus 22.11.2016. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde, ei soovi leppida ja palub abielu lahutada. Poolte abielusuhted on lõppenud 2013 jaanuaris ja pooled ei ela sellest ajast abikaasadena koos. Hageja soovib tagasi oma endist perekonnanime Xxxx. Kostja kuulati ära 12.01.2017 Leedu Vabariigi pädeva kohtu (Pakruojuse rajooni Ringkonnakohtu) poolt. Kostja kinnitas, et on nõus abielu lahutamisega. Poolte viimane elukoht oli Tallinnas, Eestis ja pooled ei ela koos alates 01.01.2013, mil kostja lahkus Eestist. Leedus ei ole pooled koos elanud. Kostja ei soovi leppida. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt, abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 p 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja elukoht on Eestis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kostja on Leedu Vabariigi kodanik ja elab Leedus. Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määrus nr 2201/2003 (Brüssel II bis määrus) artikkel 3. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Kuna abikaasade viimane alaline elukoht oli Eesti Vabariigis ning Eestis on ka hageja alaline elukoht käesoleval ajal, siis saab hageja ja kostja abielu lahutada Eesti kohus.