Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on P.Z. avaldus J.Z. vastu vanema hooldusõiguse määramiseks ja K.Z., K.Z., K.Z., K. Z., K.-K.Z. ja K.Z. hagi J.Z. vastu elatise nõudes. Pooled sõlmisid pärast kohtuistungit kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt vanema õiguste määramist lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmist, ja lapsega suhtlemise korraldamist (hooldusõiguse asjad) lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 477 lg-st 1 tuleneb, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 II lause kohaselt võivad kompromissi menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 561 lg 1 sätestab, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Pooled on jõudnud kokkuleppele pärast kohtuistungit, sõlminud kompromissi ning palunud seda kohtulikult kinnitada. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kompromiss lubatav. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Vanemad on kompromissis lähtunud nii hooldusõiguse küsimustes kui ka elatise nõudes laste huvidest. Kohus on selgitanud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluspoolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Muud kulud, mis on seotud laste esindamisega RÕA korras, jätab kohus riigi kanda (TsMS § 190 lg 7) Kohus juhib poolte tähelepanu, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. (TsMS § 150 lg 4 I ja III lause). Kuna avaldaja ei ole taotlenud riigilõivust poole, so 5 euro, tagastamist, siis saab kohus riigilõivu tagastamise küsimuse otsustada sellekohaste avalduste esitamisel eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.