Harju Maakohus
Kohtunik
Sirje Õunpuu
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-18900
Tsiviilasi
Xxxxavaldus tema ja Xxxxühise hooldusõiguse lõpetamiseks nende ühiste laste suhtes ja ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx).
esindajad
Puudutatud isikud Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx). Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx). Xxxx(xxxx, elukoht Xxxx). Alaealiste esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, Keemia 23-1, 10616 Tallinn, e-post: [email protected]). Pirita Linnaosa Valitsus (asukoht Kloostri tee 6, 11911 Tallinn) esindaja lastekaitse vanemspetsialist Margrit Vambola (e-post: [email protected] ). Ärakuulamine
29. september 2016.a
menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
14.12.2015.a esitas XxxxPärnu Maakohtule avalduse laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja selle täielikuks üleandmiseks laste emale, mis vastab reaalselt väljakujunenud olukorrale. Pärnu Maakohus edastas avalduse 14.01.2016.a alluvusel Harju Maakohtule. Xxxxja xxxx on ühised tütred 7-aastane Xxxx ja 5-aastane Xxxx. Avalduse kohaselt vanemate kooselu lõppes 2012.a. Lapsed jäid elama emaga, kes faktiliselt teostab üksi laste hooldusõigust. Xxxxelatist ei maksa, kuigi see on isalt välja mõistetud rohkem kui 3 aastat tagasi. Isa ei huvitu laste elust ja kohtub lastega harva. Omamata ülevaadet laste elukorraldusest ei oska nende isa lapsi puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Lapsed elavad emapoolsete vanavanemate majas Tallinnas koos ema ja ema abikaasaga. Laste isa ei ela oma registrijärgses elukohas ja kiireloomuliste küsimuste lahendamisel ei pruugi ta laste emale olla kättesaadav. Pealegi on laste isal probleemid alkoholi kuritarvitamisega, mis segab ka lastega suhtlemist. Ainuhoolduse saamise üheks põhjuseks on asjaolu, et lapsed täiskasvanuna ei peaks üleval pidama nende mitte toimetulevat isa. Xxxxleiab, et kahe inimese hooldusõigus peaks lastele olema parem, kui ainult ühe vanema oma. Laste huve puudutavate otsuste tegemisel ei ole tema kunagi teinud laste emale takistusi. Näiteks kui lastel tekkis võimalus sõita emaga välismaale, aitas tema vanemale lapsele muretseda kiiresti ID-kaardi. Xxxxon tunnistanud, et tal on olnud alkoholiga probleeme, kuid praegu on kõik kontrolli all. On avaldanud valmidust pöördumiseks spetsialistide poole, kes aitaksid teda alkoholist loobumisel. Kohalik omavalitsus, Pirita Linnaosa Valitsus, ei toeta vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist, sest on veendunud, et vanemad on võimelised kokkuleppeid sõlmima. Isa on lastele oluline ja peaks nende elus osalema. Tuleks määrata uus suhtlemiskord. Lastele määratud esindaja leiab, et avaldaja poolt on lastele tagatud kõik tingimused elamiseks ja arenemiseks ning avaldaja otsustab igapäevaselt kõiki küsimusi seoses laste elukorraldusega. Tundub, et isa laste elus osalemises huvitatud ei ole. Esindaja on seisukohal, et esitatud avaldus on põhjendatud ning ei ole laste huvidega vastuolus. Lapsed saavad säilitada isaga kontakti suhtlemise kaudu. Pärast Xxxxärakuulamist kohtuistungil jäi laste esindaja seisukohale, et laste huvides oleks vanematel ühine hooldusõigus ja suhtlemiskord isaga.
2(4)
Kohus, tutvunud avaldusega, omavalitsuse ja lapsele määratud esindaja arvamustega, lapse isa seisukohtadega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, leiab, et avaldus laste ainuhooldusõiguse andmiseks Xxxxon põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seejuures arvestab kohus järgmiste asjaoludega:
võimaldada lastele kõik vajaliku. Kohus nõustub teiste menetlusosalistega, et lastel oleks vajalik isaga rohkem suhelda, paraku aga ei võimalda seda laste isa seisund, mida saab muuta vaid Xxxxise. Laste ema ei ole kunagi teinud takistusi lastel isaga suhtlemiseks. Kuna Xxxxise ei soovi teha ega ole ka võimeline lapsi puudutavaid otsuseid tegema, tuleb laste ainuhooldusõigus anda emale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.