Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-8541/33
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.02.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7251

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Svea Finance AS11200943(Hageja)Ruum7 OÜ16058792(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 6.veebruaril 2025 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number Kohtuasi

2-22-8541 Svea Finance AS-i hagi Ruum7 OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks 26 980,48 eurot Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943, asukoht Hallivanamehe 4, 11317 Tallinn); lepinguline esindaja P P

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: Ruum7 OÜ (registrikood 16058792, asukoht Sinilille tee 6, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa, epost: xxx) seaduslik esindaja K S (pankrotis) Kohtuistungi aeg

6.jaanuar 2025

Resolutsioon

1.Svea Finance AS-i hagi Ruum7 OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks rahuldada

2.Välja mõista Ruum7 OÜ-lt Svea Finance AS kasuks põhivõlgnevus 15 861,88 eurot ja viivis 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni

3.Jätta rahuldamata Ruum7 OÜ taotlused nõuda Svea Finance AS-lt välja hagi nõudes vaidlustatud nõuete osas kindlustuslepingud ja tingimused ning hageja ja A OÜ vahel sõlmitud kokkulepped Hagimenetluse kulud jätta Ruum7 OÜ kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Menetluse käik ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.12.2021 nõuete loovutamise lepingu nr 10179 (edaspidi leping), mille kohaselt loovutas kostja hagejale rahalised nõuded OÜ A (registrikood xxx) vastu kogusummas 20 123,61 eurot ning rahalise nõude P U (registrikood xxx) vastu summas 5777,72 eurot. Kostja loovutas hagejale alljärgnevad rahalised nõuded: 1) 10.12.2021 väljastatud arvest nr 21-002 tulenev rahaline nõue OÜ A vastu summas 6414,26 eurot, 2) 14.12.2021 väljastatud arvest nr 21-006 tulenev rahaline nõue OÜ A vastu summas 5437,10 eurot, 3) 11.02.2022 väljastatud arvest nr 20220039 tulenev rahaline nõue OÜ A vastu summas 1338,65 eurot, 4) 14.02.2022 väljastatud arvest nr 20220044 tulenev rahaline nõue OÜ A vastu summas 1273,82 eurot, 5) 17.02.2022 väljastatud arvest nr 20220050 tulenev rahaline nõue OÜ A vastu summas 2617,51 eurot, 6) 18.02.2022 väljastatud arvest nr 20220051 tulenev rahaline nõue OÜ A vastu summas 2245,45 eurot, 7) 25.02.2022 väljastatud arvest nr 20220061 tulenev rahaline nõue OÜ A vastu summas 796,82 eurot, 8) 30.03.2022 väljastatud arvest nr 20220085 tulenev rahaline nõue P U vastu summas 5777,72 eurot. Hageja on teinud kostjale lepingu alusel käesoleva hagiavalduse punktis 1.1 nimetatud arvetega seoses väljamakseid kogusummas 25 442,70 eurot. Lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis K S (pankrotis) hagejaga käenduslepingu, mille kohaselt vastutab ta solidaarselt kostjaga lepingust tulenevate kostja rahaliste kohustuste eest. OÜ A ning P U ei ole hagiavalduses nimetatud arveid hagejale tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasunud. Eelnimetatud nõuete eest on OÜ A tasunud arve nr 21-002 alusel hagejale viie osamaksega kokku 3144,98 eurot, millest tulenevalt on arvest nr 21002 tulenev põhiosa võlgnevus hagi esitamise päeva seisuga 3269,28 eurot. OÜ A on teinud järgmised tagasimaksed: 07.03.2022 summas 100 eurot, 11.03.2022 summas 1044,98 eurot, 04.04.2022 summas 1000 eurot, 19.05.2022 summas 500 eurot, 02.06.2022 summas 500 eurot. P U on tasunud 29.04.2022 arve nr 20220085 alusel hagejale 4855,81 eurot, millest tulenevalt on arvest nr 20220085 tulenev põhiosa võlgnevus hagi esitamise päeva seisuga 921,91 eurot. Lepingu punkti 7 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt nõude tagasiostmist kui ilmnevad muuhulgas alljärgnevad asjaolud: hagejal on alust arvata, et ostja, ei tasu loovutatud nõuet, nõue ei ole täielikult rahuldatud 30 päeva jooksul alates loovutuspakkumises näidatud sissenõutavaks muutmise ajast. Kõikide nõuete sissenõutavaks muutmise ajast on möödunud enam kui 30 päeva. Kuna OÜ A ja P U hagejale arveid tähtaegselt ei tasunud ning hagejal on alust arvata, et OÜ A ja P U ei tasu loovutatud nõudeid, on hageja kohaldanud lepingust tulenevat tagasiostuõigust alljärgnevalt: 08.03.2022 kohaldas hageja lepingust tulenevat tagasiostuõigust A OÜ vastu olevate 10.12.2021 väljastatud arvest nr 21-002 ja 14.12.2021 väljastatud arvest nr 21-006 tulenevate rahaliste nõuete tagasiostmiseks ning palus kostjal ja käendajal hiljemalt 15.03.2022 tasuda 12 803,61 eurot hageja kontole. Teade on edastatud kostjale ja käendajale 08.03.2022 e-kirjaga. 20.04.2022 kohaldas hageja lepingust tulenevat tagasiostuõigust A OÜ vastu olevate 11.02.2022

väljastatud arvest nr 20220039, 14.02.2022 väljastatud arvest nr 20220044, 17.02.2022 väljastatud arvest nr 20220050, 18.02.2022 väljastatud arvest nr 20220051, 25.02.2022 väljastatud arvest nr 20220061 tulenevate rahaliste nõuete tagasiostmiseks ning palus kostjatel hiljemalt 27.04.2022 tasuda 8688,64 eurot (millest võlgnetav brutosumma on 8212,25 eurot (s.o arve nr 20220039 brutosumma 1326,65 eurot (ostuhind 1307,91 eurot + komisjonitasu 18,74 eurot) + arve nr 20220044 brutosumma 1261,82 eurot (ostuhind 1243,99 eurot + komisjonitasu 17,83 eurot) + arve nr 20220050 brutosumma 2605,51 eurot (ostuhind 2 568,86 eurot + komisjonitasu 36,65 eurot) + arve nr 20220051 brutosumma 2233,45 eurot (ostuhind 2202,01 eurot + komisjonitasu 31,44 eurot) + arve nr 20220061 brutosumma 784,82 eurot (ostuhind 773,66 eurot + komisjonitasu 11,16 eurot) ning intress summas 476,39 eurot) hageja kontole. Teade on edastatud kostjatele 20.04.2022 ekirjaga. 20.05.2022 kohaldas hageja P U vastu oleva 30.03.2022 väljastatud arvest nr 20220085 tuleneva rahalise nõude tagasiostmiseks ning palus kostjatel hiljemalt 27.05.2022 tasuda 1096,23 eurot (millest brutosumma 909,91 eurot (ostuhind 5684,83 eurot + komisjonitasu 80,89 eurot – 29.04.2022 P U poolt tasutud summa 4855,81 eurot ning intress summas 186,32 eurot) hageja kontole. Teade on edastatud kostjatele 20.05.2022 e-kirjaga. Lepingu punkti 7.2. kohaselt on nõude tagasiostu teate esitamisel kostja kohustatud 5 pangapäeva jooksul tasuma hagejale tagasi nõude brutosumma ning intressi suuruses 0,1% brutosummalt iga päeva eest alates ostuhinna tasumisest hageja poolt kuni brutosumma tagasimaksmiseni kostja poolt. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud. Lepingu punkti 3.1 kohaselt on nõude brutosumma ostuhind koos komisjonitasuga. Punktis 1.7 nimetatud nõuete tagasiostmise teadetes märgitud tähtpäevadeks ning ka hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud. Lepingu punktide 7.2. ja 3.1. kohaselt kuulub kostjate poolt hagejale tasumisele brutosumma 17 804,54 eurot ning intress summas 2945,37 eurot. Lepingu punkti 12.4 kohaselt on maksetähtpäeva ületamisel hagejal õigus nõuda müüjalt viivist suuruses 0,1% päevas. Lepingust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist kokku 1159,35 eurot.

7.Kostja esitatud haginõuetega ei nõustu ja palus need jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt täitis kostja omapoolset lepingukohustust korrektselt. Hageja ja kostja koostöö on kestnud aastaid, mille vältel kujunes välja teatud praktika ja kokkulepped. Hageja ja kostja vaheline praktika oli alati, et kõik limiidid edasimüüjatega seatakse vastavalt hagejapoolse kindlustaja hinnangule ja kindlustaja poolt seatud kindlustatud limiitidele. Kõik erandid olid alati välja toodud. Mõistetav on, et erinevad lepingud erinevate ettevõtete vahel ei ole otseselt seotud, aga ka hageja ise viitas enda saadetud kirjas 10.12.2021 varasemale lepingule ja toob välja kõik erisused. Seega on oluline selgitada, milline oli varasem leping ja selle kehtimisel tekkinud praktikad. Hageja poolt välja toodud erisustes pole juttu ei kindlustusest ega käendusest. Kõik lepingupartnerid, kes on nõudega seotud lepingus välja toodud kui kostja edasimüüjad, on ajalooliselt sõlmitud eraldi lepingud, kus on märgitud limiit ja ka asjaolu, mis summas on kindlustatud. A OÜ osas sai esimene leping sõlmitud 06.07.2021 ja veel limiidi tõstmiseks uuesti 25.08.2021. A OÜ limiit ja lepingu sõlmimine seisis kindlustaja taga, kiri hageja esindajalt 06.07.2021. Need lepingud A OÜ osas on sõlmitud eelnevalt kehtinud lepingu juurde aga see on praktika, kuidas limiite seati. Need ei käinud kostja juhatuse liikme käenduse arvelt ja ka uut lepingut sõlmides, neid erisusi välja ei toodud. Lisaks on 10.12.2021 saatnud hageja esindaja kirja P U kohta, kus mainib, et limiit on kindlustatud ehk varasem praktika jätkus. Kostjal oli täielik õigus eeldada, et kõik limiidid edasimüüjatega on kindlustatud nii nagu varasemalt. Antud fakt on väga oluline ja uue lepingu sõlmimisel pidanuks olema hädavajalik selline asi eraldi välja tuua, kui osadel edasimüüjatel enam ei olnud kindlustust. Suusõnaliselt oli alati jutt, et see on kõikide osapoolt kaitseks ehk iseenesest mõistetav. Hageja ei ole mitte üheski kirjas ega lepingus A OÜ ega P U kohta ligilähedaselt sarnaselt välja toonud, et kindlustuslimiit kehtib ainult mingil eritingimusel või esiteks on käendus, siis kindlustus. Kostja juhatuse liige on aru saanud, et kõik limiidid hagis olevate edasimüüjate suhtes on antud lepingus kaetud kindlustusega. Selle kindlustundega on toimetatud antud teenust kasutades ja käendus on pigem lisaks selles osas, kui näiteks on ettevõtte poolt tahtlikult lepingut rikutud ja pahatahtlikult tekitatud olukord, kus kindlustusel tekib võimalus taganeda. Sellised on olnud alati ka suusõnalised selgitused hageja poolt. Hageja, kostja ja kostja edasimüüja vahel on sõlmitud kolmepoolsed lepingud, kus A OÜ ja P U on võtnud endale kohustuse teavitada, kui neil on midagi arvete osas vaidlustada. Kostjale teadaolevalt neid kaebusi ei ole ja hageja ei ole seda ise välja toonud. Hageja ei maini hagis kordagi kindlustusi, nende limiite. Samuti ta ei too välja olukordi, kus kostja oleks omalt poolt lepingut rikkunud. Sellest võib järeldada, et rikkumisi ei ole olnud, sest need oleksid oluline fakt hagi koostamisel ja selgituseks, miks just kostjale ja teda esindavalt eraisikule on tehtud tagasinõue mitte kasutatud kindlustust. Järelikult kostjal oli õigustatud eeldus, et toimetatakse kindlustaja heakskiidul ja antud summad on kindlustatud, sealjuures kindlustaja analüüs võiks eeldada edasimüüja krediidivõimekust ning maandada sellega seotud riske. Antud

olukorras ei ole etteheiteid kostjale, tema tegevuse, lepingu rikkumise või arvete õigsuse suhtes. Erakordne on olukord, et hageja isegi hagis ei maini kindlustust ega selgita, miks kindlustust ei ole kasutatud ja pöördutud nõudega tagasi enda kliendi poole. Jääb arusaamatuks, miks pöördutakse tagasi oma kliendi poole. Kauba ostnud, edasi müünud ja kes on kõik õigesti teinud. Hageja on finantsasutus, kes lepinguid sõlmides ja teenust osutades seisab suuremas ja tugevamas positsioonis. Teada tundud eetika ja moraalinorm on, et finantsasutus peab lepinguid sõlmides lähtuma oma kliendi ehk antud olukorraskostja huvides ja mitte varjatult tegema lepinguid oma kliendi kahjuks. Momendil on olukord kus kauba saanud edasimüüja ei vastuta, hageja ei vastuta, kindlustust isegi ei mainita enam, aga 100% vastutab läbi aastate korrektselt käitunud finantsasutuse koostöö partner. Seega, võttes aluseks üldnorme ja tõekspidamisi, mida peaks üks finantsasutus kandma, on hageja antud hagi esitades väga tugevalt eksinud nende normide suhtes. Kostja täiendava vastuse kohaselt kehtib kõikide tehingute osas kindlustuskaitse. Hageja on erinevates hagi täpsustustes omalt poolt tunnistanud, et nõude loovutamise leping nr 10179, mis on hagis olevate nõuete juriidiliseks aluseks, on ostja A OÜ poolse võla tekkimise hetkest on kindlustustingimused väidetavalt muutunud. See on üllatav asjaolu, kuna hageja ise jätkas uute arvete krediteerimist. Järelikult, kui ostjal esinesid maksehilinemised, siis ei oleks tohtinud hageja jätkata nende tehingute krediteerimist ja/või sellisel juhul oleks pidanud hageja sõlmima eraldi kokkulepped kostjaga (lepingu nr 10179 p 2.2.6). Hageja on ise süüdi endale kahju põhjustamises ja soovib enda äririski kahjud kostja kanda jätta, mis ei ole kooskõlas hea usuga. Kostja puhul on tegemist mikroettevõtjaga, hageja puhul on tegemist mõjuka suure äriühinguga. Hageja ei ole tõendanud 26.01.2022 saadetud e-kirja kirja kättetoimetamist kostjale. Kuni selle ajani loovutatud, väljamakstud nõuded ja peale võla tekkimist loovutatud nõudeid tuleb käsitleda eraldi, sest võla tekkimine ja olemasolu muudab oluliselt lepingu tingimusi ja osapoolte äririske. Hageja ei ole küsinud kostjalt nõusolekuid ega kinnituskirja peale muutunud asjaolusid ja tingimusi (lepingu p 18.1). Lepingust tulenevalt on hagejal kirjalikult teavitamise kohustus ja võimalus täiendava nõusoleku saamiseks käendusele selle laienemiseks. Kuna arveldamine toimus pangasüsteemis, mida kostjale ei olnud näha ega kontrollitav, siis pidi hageja viivitustest teavitama kostjaid koheselt ja regulaarselt. Hageja ei teavitanud, et kindlustuskaitse ei kehti viivituses olevate – ja uute arvete osas. Kostjad poleks müünud antud tingimustel ega pakkunud käendust kindlustuskaitseta tingimustele. Kostja oleks saanud muuta ostjaga uute väljastatud arvete maksetingimusi, kuid hageja dikteeris müügiprotsessi käiku oma suva järgi kontrollimatul moel, eesmärgiga kaitsta eeskätt ainult hageja majandushuvi. Hageja varjas kostjate eest olulist informatsiooni lepingutingimuste kohta. Hageja kuritarvitas kostjate usaldussuhet. Kostjatel on õiguspärane ootus eeldada, et hageja kui Eestis registreeritud finantsasutus käitub heas usus oma klientide suhtes, kaitses ka kostjate huve toimuvates tehingutes kolmandate osapooltega mitte pahatahtlikult tema ainuisikuliselt riskide kandjaks panna. Hageja on selgitanud, et nad on omapoolselt teinud võlgnikust A OÜ kahepoolseid kokkuleppeid. Seega on hageja sõlminud kostjaid informeerimata tagaselja ostjatega kokkuleppeid, mis muutsid hageja ja kostjate vahelisi kokkuleppe tingimusi. Kostjad ei ole sellise tegevusega nõus, hageja on halvas usus kahjustanud kostjate huve, sh laiendanud meelevaldselt käenduse ulatust uutele kokkulepetele (lepingu p 19.2). Seega tuleb nõude osasid käsitleda erinevate tingimuste ja kokkulepete raames, hinnata hageja poolset lepingutingimuste rikkumist, sh hea usu vastas tegevust (lepingu p 19.6). Kui hageja ei oleks eksitanud pahatahtlikult kostjaid, siis oleks olnud võimalik mõlema osapoole osas kahjusid ära hoida. Hageja väidab, et kostja pidi olema A OÜ-ga tehtud kokkuleppest teadlik, samas pole nad esitanud ühtegi kirjalikku tõendit, et nad on sellest kokkuleppest ja selle sisust kostjaid

informeerinud ja saanud kostjalt nõusolekut nende omavahelisi kokkulepetest tulenevaid kohustusi käendada. Hageja poolt kolmanda osapoolega eraldi kokkulepete sõlmimine on oluline lepingu tingimuste ühepoolne muutmine. Seega on hageja on õiguseid mitte kasutades, teavitamise kohustust rikkudes ja lepingut mitte uuendades oluliselt rikkunud lepingut, sellega tekitanud kostjatele otsest kahju. A OÜ poolt võla tasumise kohta viitab kostja hageja poolt 07.03.2022 saadetud e-kirjale ja sellega kaasas olevale manusele A_sissemaksed_väljamksed. Algse hagi punktis 1.5.1.1 ja 1.5.1.2 tasumised, mis on nõudest maha arvestatud, on olemas hageja poolt tehtud excel tabelis rida number 13 veergudes B ja G. Hageja on selgitanud tabeli sisu hagi vastuses kohtule 26.04.2024 punktides 2 ja 3, kinnitades, et rea 13 veergudes E ja G on välja toodud millises summas kohustub A OÜ 07.03.2023 seisuga vastavalt kokkuleppele tegema 9.nädalal veel täiendava makse kokkulepitud maksegraafiku järgimiseks. Hageja selgitab lisaks: Nädal 9 eest on tasuda veel 1044,98 €. Vastavalt kokkuleppele tuleb tasuda 3000,00 € nädalas lisaks finantseeritavatele arvetele. Kostja saab sellest aru nii, et ostja A OÜ pidi tasuma 3000 eurot ja nõue 2 arvete summad (uued finantseeritavad arved), et hageja neid finantseeriks kostjatele. Hagi vastuses kohtule 26.04.2024 punktis 4 annab hageja mõista nagu see oleks olnud mõeldud teise lepinguga seotud võla vähendamiseks. Samas rida 13 summad 100 eurot ja tasuda veel kommentaariga 1044,98 eurot on arvestatud maha just hagis oleva lepinguga tekkinud võlast. Hageja ei ole taolist kokkulepet kostjaga teinud, kokku leppinud ega teavitanud ühelgi kirjalikult taastaval moel oma arvestuse põhimõtetest. Hageja kirjad kokkulepete selgitustes on esiteks saadetud alles peale hagis olevate nõuete loovutamist ehk hiljem. Teiseks pole nendest üheselt aru saada, milliseid võlgasid nendega kaeti. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on hageja vähendanud uute hagi all arutluses olevate finantseeritavate arvete tasumise summad teise lepinguga seotud võla katteks (nõue 2 arved). Hageja ei ole nii äärmuslikke tingimusi kostjaga läbirääkinud ega saanud taoliste tehingute käendamiseks nõusolekut. Teiseks antud kokkulepe ei välistanud, et hagejal on ka eelneva lepingu võlgnevuse jaoks kokkulepe tehtud. Hageja on omapoolselt kaks lepingut sidunud ja ilma korrektse teavituseta kostja äririske tõstnud ja kostja kohustusi ühepoolselt kasvatanud. Hageja on tegutsenud halvas usus. Hageja vastutus tuleneb lepingu p-st 13.1. Hageja poolt võla tasumised, arvestus ei ole üheselt selge ega arusaadav, teistele osapooltele jälgitav. Samas on hageja kinnitanud, et tasumised A OÜ poolt on toimunud ja seda oluliselt suuremas mahus kui hageja on hagis arvesse võtnud. Kuna kostjat pole teavitatud ega üheselt selgitatud uue lepingu kehtivuse ajal A OÜ tasumistega seotud arvestus, siis kostjal on õigus eeldada, et 07.03.2022 tabeli laekumised on seotud antud lepinguga 10179 ja sellega seotud nõuete tasumisega. Kostja vaidleb vastu, et P U oli hagi esitamise päeval võlgnevus 921.91 eurot. Kostja viitab, et hageja on ise 08.06.2022 esitanud hagi täpsustuse, mille punktis 1 toob välja, et ta on hagiavalduse esitamisel eksinud ja P U on tasunud nõude summas 1041,26 eurot. Seega, tasutud summa on suurem, kui hagis esitatud P U nõue. Hageja selgitab ja täpsustab hagi 08.06.2021 punktis 3, et ta tasaarveldas saadud laekumisega A OÜ võlgnevust, mis ei tundu loogiline ja on ebaõige. Hageja arvestused ei ole kostja hinnangul selgesti jälgitavad ja loogiliselt mõistetavad. Kostjate hinnangul hagi nõue 3 on alusetu, sest P U hageja enda esitatud andmete põhjal võlgnevus puudub. Kostja arvestuse järgi on hageja kostjale võlgu vähemalt 1041.26-921.91 eurot=119,35 eurot. Juhul kui hüpoteetiliselt leiab kohus, et kostjad on hagejale võlgu, siis kostjad paluvad eeltoodud summa tasaarveldataks. Hageja viitab hagi punktis 1.6 muudele asjaoludele, miks on õigus kostjatelt nõuet tagasi nõuda. Hageja väidab punktis 1.6.1, et tal on alust arvata, et ostja ei tasu loovutatud nõudeid. Antud väide on väär ja kostjate suhtes sihilikult pahatahtlik, kuna ostja tasus regulaarselt hagejale arveid. Nagu on hagi protsessi ilmnenud, siis ostja on võla tekkimise

hetkest (saldode väljastamisest) alates olulises ulatuses teinud hagejale makseid, mida kinnitab nende excel tabel ja ka nende 26.04.2024 antud selgitus tabelile. Hagi punktides 1.8 ja 1.9 viitab hageja nõuete tagasiostuõiguse kohaldamistele. Hageja on esitanud e-kirjad ja teatised hagiga, aga hageja pole tõendanud, et kostjad on need teatised ka enne hagi esitamist kätte saanud. Kirjadest on näha, et hageja esindaja on paralleelselt suhtluses kostjaga, kus arutatakse võla tasumist. Kostja on küsinud kinnitust ja teinud ettepaneku arutada, kuidas A OÜ plaanib võlga tasuda, hageja esindaja on 19.05 kinnitanud, et A OÜ tasus 500 eurot ja palub sama summat ka kostjalt. Kostja selgitab, et peale kostja poolt esitatud kirja lepiti kokku, et paralleelselt A OÜ-ga kostja panustab võla tasumisse. Seega, isegi kui hageja oleks esitanud korrektselt tagasiostu teatised, siis reaalsuses ei olnud need kehtivad, kuna hageja tegi paralleelselt teisi kokkuleppeid. Seega hageja väide, et kostja ei täitnud teateid saades oma kohustusi, on vale, paljasõnaline, tõendamata. Hageja rikkus lepingu 10179 hea usu põhimõtteid, teavitamiskohustust, nõusolekute küsimist, tingimuste muutmise kokkulepete kirjalikult sõlmimise kohustust ja seda kõike finantsasutusena jõupositsioonil olles. Kostjad leiavad, et nii suurel määral jõupositsioonilt lepingu rikkumine ja teise osapoole õiguste riivamine puhtalt enda ärihuvide kaitseks, on piisavaks aluseks, et nõuete tagasiostuõigus kostjatele on alusetu ja õiguspäratu. Hageja viitab hagis viivise õiguse nõudmisele ja kirjeldab selle arvestamist. Kostjad vaidlevad sellele vastu. Hageja tegi kostjatega kokkulepped kalkulatsioonide esitamisel, kuidas osaliselt tasaarveldati võlanõuet. Antud dokumendid on hageja ise hagi protsessis esitanud. Eraldi kokkulepet, et lisaks tasaarveldamise hetkest kuni reaalsel laekumiseni arvestatakse viivist, pole kokku lepitud. Hageja viivise arvestus on topelt, sest kalkulatsioonis juba lepiti kokku intresside tasumine (komisjonitasu võeti enne maha ja siis toimus tasaarveldus). Lisaks, kui ostja viivitas arvete tasumisega, mille osas olid hageja ja kostja omavahel kokku leppinud tasaarveldused, siis hagejal oli õigus nõuda viivist ostjalt lepingu punkt 1.3.3. Kas hageja on oma õigust kasutanud ostja suhtes pole teada, aga lisaks müüjalt intresside arvestamine samalt summalt oleks topelt arvestus, tasakaalust väljas ja ebaõige. Kostjad vaidlevad vastu ka hageja hagi punktis 1.13 esitatud viivise arvestusele vastu ja leiavad, et arvestus on ebaõige. Võla põhisummast tuleb maha arvestada enne hagi ja kostja vahel sõlmitud tasaarvelduste summa. Lisaks vaidleb Kostja hagi punktile 1.13.3 vastu. Kuna kostja seisukoha järgi P U võlanõuet hagi esitamise hetkel polnud, siis viivise arvestust ei saa sellele kohaldada. Esitatud kujul arvestus on ebaselge ja ebaselget nõuet ei saagi täita. Kostja vaidleb vastu hagi täpsustuses 23.02.2023 hageja väitele, et kindlustus limiitide tõlgendus, olemasolu on kostjate poolt ebaõige ja ühepoolne. Kostja lisab lepingu sõlmimisega seotud kirjavahetuse hageja ja kostja vahel, kus on selgelt aru saada, et kindlustus oli oluline osa ostjate limiidi määramisel ja lepingu sõlmimisel, mis on kokkulepete osaks. Hageja hagi täpsustuses 23.02.2023 punktis 3.1 selgitab, et ostjale finantseerimislimiidid on hageja poolt kindlustatuid ostja maksejõuetuse puhuks, see tähendab juhtumiks, kui algatatakse ostja pankrotimenetlus või saneerimismenetlus või kuulutatakse välja ostja pankrot või võetakse vastu või kinnitatakse ostja saneerimiskava. Samas hagi täpsustuses punktis number 3.3 aga hageja selgitab, et P U vastu olev 30.03.2022 väljastatud arvest nr 20220085 tulenev rahaline nõue ei ole kindlustuskõlbulik põhjusel, et nimetatud arve oli osaliselt vaidlustatutud ning arvele oli esitatud kreeditarve kogusummas 921,91 eurot, mida tõendab lisatud e-kirja vahetus. Hageja ei ole esitanud kindlustuse dokumente, seega ei ole kostjatel võimalik hinnata hageja väidete õigsust. Kuna kostjad ei ole kursis kindlustustingimustega, siis lasus hagejal kohustus teavitada kostjaid olukordadest, kus kindlustuskaitse tehingutele ei laiene. Hageja on seda teinud tagantjärgi, hagi täpsustuses 23.02.23. Hageja on kohtumenetluses andnud vastuolulisi selgitusi kindlustustingimuste osas. Hageja versioon, mis puudutab P U-d läheb kokku selle arusaamisega,

kuidas kostjale oli hageja poolt suuliselt selgitatud varasemalt tehingute kindlustuskaitse kehtivuse kohta. Hageja ei ole kindlustuskaitse täiendavatest piirangutest varasemalt kordagi rääkinud. Kostjad oli teadmises, et kui on vaidlus arve õigsuse osas või mingi muu pretensiooni arve osas, mis tuleneb kostja poolsest tegevusest, siis kindlustus ei kata. Hageja esimene selgitus punktis 3.1 aga kirjeldab ainult pankrotti ja saneerimist. Kui kindlustus katab ainult punktis 3.1 kirjeldatud juhtudel ja nende tingimuste täitmisel ei kata näiteks vaidluste korra, siis hageja selgitus punktis 3.3 on ebaoluline, sest ka P U ei ole pankrotis ega läbi saneerimist. Hageja oma selgitustes on vasturääkiv ja segadust tekitav. Hageja ei täienda 3.3 antud selgituse oma 3.1 punktis öeldut vaid lisab, miks P U puhul kindlustus ei kehti. Teise osapoolena lugedes saab tõlgendada, et kindlustus katab pankroti ja saneerimise osas. Lisaks oleks katnud P U arvet, kui seal ei oleks vaidluskohta ostja ja müüja vahel. Hageja ei ole esitanud kindlustustingimusi, sh avaldanud enda versiooni erinevalt, hageja selgitustes on olulised vasturääkivused. Kostja tegi teabenõude hagejale, aga hageja ei olnud nõus jagama kindlustustingimusi. Kostja vaidleb vastu hageja väitele hagi vastuses 23.02.2023 punktis 3.3 öeldule, et OÜ A ei tasunud hagejale teadaolevalt hagiavalduse punktis 1.1.2 nimetatud arvet, sest väidetavalt esines Ruum7 OÜ ja OÜ A vahel vaidlus tarnitud kaupade osas. Antud väide hageja poolt on vale ja täiesti ebaõige. Mitte kuskil pole tõendatud ja välja toodud, et antud arvega seotud kaupade tarnimisel oleks olnud vaidluseid. Hageja võtab enda väite aluseks hiljem võla katteks ostja poolt müüjale toodud kauba, aga see ei olnud põhjuseks ostjal võla tekkimisel ja mitte maksmiseks vaid see oli tagajärg, millega prooviti müüja poolt ostjat aidata, tekkinud olukorda lahendada. Kauba toomise hetkeks oli kostja juba tasaarveldanud samaväärses summas arveid hagejale, et tasuda A OÜ võlga. Tegemist ei olnud põhjuse vaid tagajärjega. Kostjatele pole üldse ostjate arvete laekumised kontrollitavad, seega puudub õige teave ja võimalus hageja väiteid kontrollida. Kostja vaidleb vastu hageja väitele hagi täpsustuses 23.02.2023 punktile 6, kus hageja väidab, et finantsasutus ja väikeettevõte on omavahel võrdses positsioonis. Kostjad on nõrgemas positsioonis kui hageja, kes mõjutab tüüplepingute kaudu kostjaid. Rahaandja on alati tugevamas positsioonis, kasutades ära kostjate haavatavust ja vajadusi. Kostja vaidleb vastu hageja palvele hagi täpsustuse 23.02.2023 punktile 7, et jätta tähelepanuta kostja vastuse lisad. Kostja juhib tähelepanu, et hageja ise oma 26.04.2024 vastuses toob enda selgitustesse sisse just sama varasema lepingu ja oma selgituses on tugevalt sidunud kaks lepingut üheks. Hageja enda sõnade järgi tegi ta kostja tagaselja kokkuleppeid A OÜ-ga, muutis finantseerimise korda enda suva järgi, mida kostjad ei saanud kontrollida ega olnud teadlikud tingimustest. Hageja eesmärgiks oli saada maksimaalset ärikasu kostjate arvelt (juhul kui need tehingud mida hageja tegi ei olnud väidetavalt kindlustuskõlbulikud). Hageja muudab oma 23.02.2023 täpsustuse punktiga 8 ja 9 veel lisaks algse hagi nõude summat. Antud punkti laekumised W I OÜ poolt on toimunud samalaadselt juba kostja vastuses selgitatud punktis 1.8. Antud summade osas on juba enne hagi esitamist tehtud kokkulepped ja ka intressisummad kokku lepitud. Lisaks on neil viivise nõudmise õigus ostjalt, kui ostja ei tasunud tasaarveldamiseks loovutatud arve maksetähtajaks korrektselt. Seega nende summade osas viivise arvestus algses hagi nõudes on topelt. Sellest tulenevalt ka punktis 9 tehtud arvutuskäik pole korrektne. Kostjad vaidlustavad nõuete loovutamise lepingu nr 10179 lisa nr 3 täies ulatuses ja viitavad selle tühisusele, kuna see on hageja tüüplepingu klausel lepingu 10179 punkt 6 koos selle alapunktidega 6.1.-6.7.6. Kostjatel ei olnud võimalik lepingutingimusi eraldi läbi rääkida ega sisu mõjutada, hageja eesmärgiks oli hageja äririske hajutada ka füüsilisest isikust isikule, mis on ebaõiglane ja ebaproportsionaalne. Hageja omas kostjate suhtes majanduslikku üleolekut või võimu sellega ja tüüplepingu tingimused on VÕS § 42 alusel tühised.

8.Vastavalt VÕS §-le 3 tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Nõuete loovutamise lepinguga nr 10179 koos selle lisadega 1-3 on tõendatud, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 13.12.2021 nõuete loovutamise leping, mille kohaselt loovutas kostja hagejale rahalised nõuded OÜ A vastu kogusummas 20 123,61 eurot ning rahalise nõude P U vastu summas 5777,72 eurot. Loovutuspakkumiste arvetega, arvetega seotud väljamaksmisele kuuluvate summade kalkulatsioonidega ja maksekorraldustega nr 21-002, nr 21-006, nr 20220039, nr 20220044, nr 20220050, nr 20220051, nr 20220061 ja nr 20220085 on tõendatud, et kostja loovutas hagejale alljärgnevad rahalised nõuded: 10.12.2021 väljastatud arvest nr 21-002 tulenev rahaline nõue OÜ A vastu summas 6414,26 eurot. Väljamaksmisele kuuluvate summade kalkulatsioonidega ja maksekorraldustega on tõendatud, et hageja tegi kostjale lepingu alusel hagiavalduses nimetatud arvetega seoses väljamakseid kogusummas 25 442,70 eurot, alljärgnevalt: punktis 1.1.1 nimetatud nõude loovutamisega seoses 15.12.2021 väljamakse summas 6312,46 eurot vastavalt lepingu lisale 2; punktis 1.1.2. nimetatud nõude loovutamisega seoses 16.12.2021 väljamakse summas 5348,98 eurot vastavalt lepingu lisale 2; punktis 1.1.3 nimetatud nõude loovutamisega seoses 14.02.2022 väljamakse summas 1307,91 eurot vastavalt lepingu lisale 2; punktis 1.1.4. nimetatud nõude loovutamisega seoses 15.02.2022 väljamakse summas 1243,99 eurot vastavalt lepingu lisale 2; punktis 1.1.5. nimetatud nõude loovutamisega seoses 21.02.2022 väljamakse summas 2568,86 eurot vastavalt lepingu lisale 2; punktis 1.1.6. nimetatud nõude loovutamisega seoses 25.02.2022 väljamakse summas 2202,01 eurot vastavalt lepingu lisale 2; punktis 1.1.7. nimetatud nõude loovutamisega seoses 03.03.2022 väljamakse summas 773,66 eurot vastavalt lepingu lisale 2; punktis 1.1.8 nimetatud nõude loovutamisega seoses 31.03.2022 väljamakse summas 5684,83 eurot vastavalt lepingu lisale 2.

arvest nr 20220051, 25.02.2022 väljastatud arvest nr 20220061 tulenevate rahaliste nõuete tagasiostmiseks ning palus kostjatel hiljemalt 27.04.2022 tasuda 8688,64 eurot (võlgnetav brutosumma 8212,25 eurot s.o arve nr 20220039 brutosumma 1326,65 eurot ostuhind 1307,91 eurot + komisjonitasu 18,74 eurot + arve nr 20220044 brutosumma 1261,82 eurot (ostuhind 1243,99 eurot + komisjonitasu 17,83 eurot) + arve nr 20220050 brutosumma 2605,51 eurot (ostuhind 2568,86 eurot + komisjonitasu 36,65 eurot) + arve nr 20220051 brutosumma 2233,45 eurot (ostuhind 2202,01 eurot + komisjonitasu 31,44 eurot) + arve nr 20220061 brutosumma 784,82 eurot (ostuhind 773,66 eurot + komisjonitasu 11,16 eurot) ning intress summas 476,39 eurot) hageja kontole. 20.05.2022 kohaldas hageja P U vastu oleva 30.03.2022 väljastatud arvest nr 20220085 tuleneva rahalise nõude tagasiostmiseks ning palus kostjatel hiljemalt 27.05.2022 tasuda 1096,23 eurot (brutosumma 909,91 eurot ostuhind 5684,83 eurot + komisjonitasu 80,89 eurot – 29.04.2022 P U poolt tasutud summa 4855,81 eurot ning intress summas 186,32 eurot) hageja kontole. Nõude tagasiostmise teadetega 08.03.2022, 20.04.2022, 20.05.2022 ning teate esitamise ekirjadega 08.03.2022, 20.04.2022, 20.05.2022 on tõendatud eelpool toodud asjaolud, et OÜ A ei ole hagiavalduse punktides 1.1.1–1.1.7 nimetatud arveid ning P U ei ole punktis 1.1.8 nimetatud arvet hagejale tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasunud, et eelnimetatud nõuete eest on OÜ A ja P U tasunud alljärgnevalt: OÜ A on arve nr 21-002 alusel tasunud hagejale viie osamaksega kokku 3144,98 eurot, millest tulenevalt on arvest nr 21-002 tulenev põhiosa võlgnevus hagi esitamise päeva seisuga 3269,28 eurot ning, et OÜ A on teinud järgmised tagasimaksed: 07.03.2022 summas 100 eurot, 11.03.2022 summas 1044,98 eurot, 04.04.2022 summas 1000 eurot, 19.05.2022 summas 500 eurot, 02.06.2022 summas 500 eurot; P U on tasunud 29.04.2022 arve nr 20220085 alusel hagejale 4855,81 eurot, millest tulenevalt on arvest nr 20220085 tulenev põhiosa võlgnevus hagi esitamise päeva seisuga 921,91 eurot. Lepingu punktist 7.2. nähtuvalt on nõude tagasiostu teate esitamisel kostja kohustatud 5 pangapäeva jooksul tasuma hagejale tagasi nõude brutosumma ning intressi suuruses 0,1% brutosummalt iga päeva eest alates ostuhinna tasumisest hageja poolt kuni brutosumma tagasimaksmiseni kostja poolt. Lepingu punkti 3.1 kohaselt on nõude brutosumma ostuhind koos komisjonitasuga. Vaidlus puudub, et kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuete tagasiostmise teadetes märgitud tähtpäevadeks ega ka hagi esitamise seisuga hageja ees täitnud. Intressiarvestustega arvelt 21-002 perioodil 16.12.2021-06.06.2022, arvelt 21-006 perioodil 17.12.2021-07.06.2022, arvelt 20220039 perioodil 15.02.2022-07.06.2022, arvelt 20220044 perioodil 15.02.2022-07.06.2022, arvelt 20220050 perioodil 22.02.2022-07.06.2022, arvelt 20220051 perioodil 26.02.2022-07.06.2022, arvelt 20220061 perioodil 04.03.202207.06.2022 ja arvelt 20220085 perioodil 30.04.2022-06.06.2022 on tõendatud, et hageja on arvestanud intressi vastavalt lepingu punktis 7.2. kokkulepitule.

finantseerimislimiidid on hageja poolt kindlustatud ostja maksejõuetuse puhuks, see tähendab juhtumiks, kui algatatakse ostja pankrotimenetlus või saneerimismenetlus või kuulutatakse välja ostja pankrot või võetakse vastu või kinnitatakse ostja saneerimiskava. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et nõuete tagasiostu teadete esitamise ajal ei olnud OÜ A osas pankroti- ega saneerimismenetlust algatatud, mistõttu ei ole täidetud kindlustusjuhtumi eelduseks olev peamine tingimus. Seega on hageja põhjendanud ja tõendanud, et ka juhul, kui finantseerimislimiit on kindlustatud, siis pidid olema kindlustusjuhtumi esinemiseks täidetud muud kriteeriumid ehk ostja finantseerimislimiidi kindlustamisega ei olnud kõik selle ostja vastu hagejale loovutatud rahalised nõuded kindlustuskaitsega. 13.12.2021 hageja, kostja ja OÜ A vahel allkirjastatud kolmepoolse kokkuleppega on tõendatud, et selles lepiti kokku, et arvega seotud märkused, kaebused ja reklamatsioonid, mis puudutab ostja ja müüja vahel sõlmitud lepingut, tuleb esitada müüjale. Nimetatud lepingu rikkumisest tulenevate nõuete eest vastutab ostja ees üksnes müüja. Ostja aktsepteerib ja on nõus, et hageja ei ole nimetatud lepingu rikkumise eest vastutav. Seega oli kostja teadlik asjaolust, et vaidlustatud nõuete eest on vastutav vaid müüja ehk kostja, mitte finantseerijana hageja. Hageja on tõendanud, et OÜ A ei tasunud hagejale arvet nr 21-006 tähtaegselt põhjusel, et esinesid vaidlused kostja ja OÜ A vahel seoses tarnitud kaubaga. Samuti, on e-kirjavahetusega tõendatud, et P U vaidlustas 30.03.2022 väljastatud arvest nr 20220085 tuleneva rahalise nõude ning arvele oli esitatud kreeditarved kogusummas 921,91 eurot, mistõttu ei olnud see kindluskõlbulik. Kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet hageja nõuete vastu summas 119,35 eurot, kuna hageja on viimase hagiavalduse täpsustamisel tasaarvestanud kõik pooltevahelised nõuded. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 11.1 sätestab, et juhul kui ostja tasub hagejale loovutatud nõude eest otse müüjale, peab müüja viivitamatult teatama hagejale sellisest maksest ning tasuma maksele vastava summa mahaarvamisteta hagejale. Kostja teavitas hagejat oma 16.05.2022 ekirjas, et OÜ A on tasunud kostja poolt hagejale loovutatud arvete eest osaliselt otse kostjale 4500 eurot), kuid jättis oma kohustuse kanda hagejale 4500 eurot täitmata. Seega on kostja väide, et ta ei ole lepingut rikkunud, ebaõige. Eelpool on tõendatud, et kostja rikkus ka lepingu punkti 7.2., mille kohaselt oli ta nõude tagasiostu teate saamisel kohustatud 5 pangapäeva jooksul tasuma hagejale tagasi nõude brutosumma ning intressi suuruses 0,1% brutosummalt iga päeva eest alates ostuhinna tasumisest hageja poolt kuni brutosumma tagasimaksmiseni kostja poolt. Hageja on lepingu punkti

eurot seisuga 07.06.2022 kaasa arvatud ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Lepingust ja viivisearvestuse arvetest 21-002, 21-006, 20220039/44/50/51/61, nr 20220085 nähtuvalt kohustus kostja nõuete tagasiostuõiguse teate saamisel tasuma arvetest 21-002 ja 21-006 tuleneva võlgnevuse hiljemalt 15.03.2022, seega on kostjad olnud nimetatud võlgnevuse tasumisega viivituses alates 16.03.2022 ning brutosummalt 8682,38 (arve 21-002 ostuhind 6312,46 eurot + lepingus kokkulepitud komisjonitasu 89,80 eurot – OÜ A poolt perioodil 07.03.2022 – 02.06.2022 tasutud summa 3144,98 eurot ning arve nr 21-006 brutosumma võlgnevus 5425,10 eurot) arvestatud viivise suuruseks perioodil 16.03.2022–06.06.2022 on kokku 812,64 eurot. Kostja kohustus hageja poolt hagiavalduse punktis 1.7.2 nimetatud nõuete tagasiostuõiguse teate saamisel tasuma arvest nr 20220039, arvest nr 20220044, arvest nr 20220050, arvest nr 20220051 ja arvest nr 20220061 tuleneva brutosumma võlgnevuse kogusummas 8212,25 eurot (s.o arve nr 20220039 ostuhind 1 307,91 eurot + komisjonitasu 18,74 eurot; arve nr 20220044 ostuhind 1243,99 eurot + komisjonitasu 17,83 eurot; arve nr 20220050 ostuhind 2 568,86 eurot + komisjonitasu 36,65 eurot; arve nr 20220051 ostuhind 2 202,01 eurot + komisjonitasu 31,44 eurot ning arve nr 20220061 ostuhind 773,66 eurot + komisjonitasu 11,16 eurot) hiljemalt 27.04.2022, seega on kostja olnud nimetatud võlgnevuse tasumisega viivituses alates 28.04.2022 ning brutosummalt 8 212,25 eurot arvestatud viivise suuruseks perioodil 28.04.2022–07.06.2022 on kokku 336,70 eurot. Kostja kohustus hageja poolt hagiavalduse punktis 1.7.3 nimetatud nõude tagasiostuõiguse teate saamisel tasuma arvest nr 20220085 tuleneva brutosumma võlgnevuse summas 909,91 eurot (ostuhind 5684,83 eurot + komisjonitasu 80,89 eurot – 29.04.2022 P U poolt tasutud summa 4855,81 eurot) hiljemalt 27.05.2022 , seega on kostjad olud nimetatud võlgnevuse tasumisega viivituses alates 28.05.2022 ning brutosummalt 909,91 eurot arvestatud viivise suuruseks perioodil 28.05.2022–07.06.2022 on kokku 10,01 eurot. Kohus võttes arvesse, et kostja on viivitanud oma kohustuse täitmisega, on hageja viivise nõue põhjendatud ja tõendatud ning viiviseraporti alusel õiges summas esitatud. Järelikult tuleb viivise nõue rahuldada.