Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Kaisa Margus 18.11.2024, Tallinn 2-24-11740 Bohman Lookivi OÜ maksejõuetusavaldus K.S. pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: Bohman Lookivi OÜ (registrikood 12756814), lepinguline esindaja vandeadvokaat Lembit Tedder (e-post [email protected]) Võlgnik: K.S. (isikukood xxxxxxxxxxx), e-post xxx Usaldusisik: Ly Müürsoo ([email protected])
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja K.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 18. novembril 2024 kell
2.Nimetada K.S. pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.12.2024 kell 10.00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4006).
4.Kohustada võlgnikku K.S. andma võlgniku vanne 12.12.2024 kell 10.00 enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
5.Kohustada K.S.t esitama hiljemalt 06.12.2024 kohtule ja pankrotihaldurile nimekiri oma varadest ning võlausaldajatest koos kohustuste eeldatava suurusega.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
7.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnikule võlgnetavate pankrotihaldur.
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
9.Algatada K.S. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
10.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
13.Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasuks 1622,60 eurot (käibemaksuga). Maksta usaldusisiku kindlaksmääratud tasu 1622,60 eurot välja võlausaldaja Bohman Lookivi OÜ poolt 07.08.2024 ja 06.11.2024 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Väljamakse teha Osaühing Sentire MK arvelduskontole EE452200221011718199.
14.Määrata võlausaldaja Bohman Lookivi OÜ hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2177,5 eurot. Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.Bohman Lookivi OÜ (võlausaldaja) esitas kohtule maksejõuetusavalduse K.S. (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja põhinõue võlgniku vastu 65 772,62 eurot. Võlausaldaja sõlmis 10.06.2021 OÜ-ga XXX üürilepingu, mille kohaselt kohustus OÜ XXX tasuma võlausaldajale üüri ja kõrvalkulusid xxx asuvate ruumide kasutamise eest. OÜ XXX jättis võlausaldajale tasumata arved kokku summas 65 772,62 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid 19.07.2021 käenduslepingu, mille alusel kohustus võlgnik vastutama võlausaldaja ja OÜ XXX vahel sõlmitud üürilepingust tulenevate OÜ XXX kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga XXX. Käenduslepingus lepiti kokku, et võlgniku vastutuse maksimumsummaks on 95 040 eurot. OÜ XXX on pankrotis. Võlausaldaja tõi avalduses esile, et saatis võlgnikule pankrotihoiatuse, millega andis täiendava 10-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Võlgnik kohustust ei täitnud.
2.04.10.2024 esitatud vastuses vaidles võlgnik võlausaldaja maksejõuetusavaldusele vastu, vaidlustades võlausaldaja nõude. Võlgnik selgitas, et võlgnik tegi OÜ XXX seadusliku esindajana kõik, et nõuet ei tekiks, aga üürileandja ise ei proovinud uut üürnikku leida. Tekkinud võla jätmine eraisiku kanda ei ole õige. Võlgniku hinnangul on käenduslepingu tüüptingimused tühised. Võlausaldaja ei kontrollinud käenduslepingu sõlmimisel võlgniku finantsvõimekust. Kokkulepitud käenduse piirmäär on ebaproportsionaalselt suur. Võlgnikul on registreeritud ettevõte, mille kaudu võlgnik saab teha tööd ja maksta endale miinimumpalka, mis katab võlgniku ja tema lapse minimaalsed vajadused. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, taotles võlgnik kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.09.10.2024 kohtumäärusega nimetas kohus võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo.
4.29.10.2024 esitas usaldusisik kohtule oma hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Aruande kohaselt puudub võlgnikul likviidne vara. Võlgnik on osanik kolmes äriühingus, millest üks on pankrotis (XXX OÜ) ning ühel on kõik majandusaasta aruanded esitamata ja maksuvõlg summas 43 027,59 eurot (YYY OÜ). Kolmanda äriühingu (QQQ OÜ) osakapitali suurus on 1 euro ning see on asutatud alles 24.04.2024. Võlgniku netosissetulek on 701,52 eurot.
Teadaolevad kohustused moodustavad kokku 95 912,20 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on seisukohal, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
5.13.11.2024 toimunud kohtuistungil märkis võlgnik, et jääb oma vastuväidete juurde, kuid mõistab, et tema positsioon ei ole hea. Võlgnik selgitas, et QQQ OÜ kaudu osutab ta teenust ühele rahvusvahelisele ettevõttele ning maksab sellest äriühingust endale palka.
6.Kohus leiab, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
7.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
8.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
9.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara puudub (vt ülal, p 4). Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kolm võlausaldajat: käesolevas asjas võlausaldajaks olev Bohman Lookivi OÜ (nõude hinnanguline suurus 65 772,62 eurot, lisandub viivis), Svea Finance AS (nõude hinnanguline suurus 29 423,79 eurot) ja Julianus Inkasso OÜ (nõude hinnanguline suurus 715,79 eurot). Usaldusisiku hinnangul on võlgnikul seega teadaolevaid kohustusi vähemalt suurusjärgus 95 912,20 eurot.
10.Võlgniku maksejõulisuse hindamisel on eelkõige olulised vara- ja võlanimekirjas märgitud kahe suurema võlausaldaja (Bohman Lookivi OÜ, Svea Finance AS) nõuded. Usaldusisik peab neid nõudeid võlgniku vastu põhjendatuks, märkides küll, et pankrotimenetluses vajavad väljaselgitamist nõuete lõplikud suurused (usaldusisiku aruande ptk II, 13.11.2024 kohtuistungi protokolli lk 1). Svea Finance AS nõude osas on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas 2-22-8541 ning võlgnik vaidleb sellele nõudele tervikuna vastu. Võlgnik on käesolevas asjas esitanud vastuväited ka võlausaldaja (s.o Bohman Lookivi OÜ) nõudele.
11.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlausaldaja sõlmis 10.06.2021 OÜ-ga XXX tähtajalise (5 aastat) mitteeluruumide üürilepingu, mille kohaselt kohustus OÜ XXX tasuma võlausaldajale üüri ja kõrvalkulusid xxx asuvate ruumide kasutamise eest (vt üürileping dtl 720). OÜ XXX juhatuse liige on võlgnik. 19.07.2021 sõlmis võlgnik võlausaldajaga käenduslepingu, mille alusel kohustus võlgnik vastutama võlausaldaja ja OÜ XXX vahel sõlmitud üürilepingust tulenevate OÜ XXX kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga XXX (vt käendusleping, dtl 21-28). Käenduslepingus lepiti kokku, et käendaja vastutuse maksimumsumma on 95 040 eurot (käenduslepingu p 1.1). Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt jättis OÜ XXX võlausaldajale tasumata arved (üür, kõrvalkulud) kokku summas 65 772,62 eurot (dtl 29). Võlgnik ei ole seda vaidlustanud. 06.01.2023 kohtumäärusega kuulutas
kohus välja OÜ XXX pankroti (dtl 60 jj).
12.04.10.2024 kohtule esitatud seisukohas vaidles võlgnik võlausaldaja nõudele vastu järgmistel põhjustel. Esiteks, OÜ XXX ei olnud majanduslikel põhjustel võimeline üürilepingut täitma ning OÜ XXX esindajana tegi võlgnik kõik selleks, et sellist nõuet võlausaldajal ei tekiks, andes varakult teada soovist üüripinnalt lahkuda ning proovides leida üüripinnale uut üürnikku. Teiseks, käendusleping on tühistel tüüptingimustel sõlmitud leping, sest need tingimused kahjustavad ebamõistlikult võlgnikku: võlausaldaja ei kontrollinud käenduslepingu sõlmimisel võlgniku finantsvõimekust ning kokku lepiti ebaproportsionaalselt suures käenduse piirmääras.
13.Kohus leiab, et võlgniku esitatud vastuväited (vt eelmine punkt) ei anna alust järeldamaks, et võlausaldajal ei ole võlgniku vastu nõuet ja/või et võlausaldaja nõue oleks vaieldav, mis välistaks selle nõude alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
14.OÜ XXX sõlmis võlausaldajaga viieks aastaks tähtajalise üürilepingu (üürilepingu p 13.1). See, et OÜ XXX sattus võlgniku väite kohaselt majanduslikesse raskustesse, ei tähenda, et OÜ XXX vabaneks üürilepinguga võetud kohustustest. Sõlmides võlausaldajaga 5 aasta pikkuse tähtajaga üürilepingu, pidi OÜ XXX üürilepingu sõlmimisel hindama ja arvestama sellega, et OÜ XXX oleks võimeline kogu lepinguperioodi jooksul oma kohustusi võlausaldaja ees täitma, sh võtma arvesse võimalikke tulevikus toimuvaid muutusi majanduses ning OÜ XXX äritegevuses, sh negatiivses suunas. Kui OÜ XXX sellega ei arvestanud, on see OÜ XXX risk. Lepingurikkumisest tulenevatest tagajärgedest ei vabasta OÜ-d XXX ka see, et võlgniku väite kohaselt proovis võlgnik (OÜ XXX esindajana) leida üüripinnale uut üürnikku.
15.Kohtu hinnangul ei ole võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud käenduslepingu asjakohased tingimused tühised. Käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte (vt Riigikohtu lahend asjas 2-14-21710, p 48). Võlausaldajale ei saa seega ette heita seda, et võlausaldaja ei kontrollinud enne käenduslepingu sõlmimist võlgniku finantsvõimekust. Võlgniku poolt kohtu ette toodud asjaolud ei anna kohtu hinnangul ka alust väitmaks, et käenduslepingus kokkulepitud kostja vastutuse maksimumsumma oleks niivõrd suur, et seda saab pidada võlgnikku ebaproportsionaalselt kahjustavaks ja/või heade kommete vastaseks. Kohus võtab sellisele järeldusele jõudmisel mh arvesse, et võlgniku vastutuse maksimumsumma lähtus 1 aasta eest tasumisele kuuluvast üürisummast (vt üürilepingu p 4.1, käenduslepingu p 1.1), kuid üürileping sõlmiti 5 aastaks (üürilepingu p 13.1). Võlgniku antud tagatis moodustas seega väikese osa üürilepingu alusel tasumisele kuuluvatest summadest.
16.Kohus leiab eelnevat arvesse võttes, et võlausaldajal on võlgniku vastu käenduslepingust tulenev nõue: käendusleping kehtib ning võlausaldajal on OÜ XXX vastu nõue, mille täitmise eest vastutab solidaarselt ka võlgnik (käenduslepingu p 1.1, VÕS § 145 lg 1, VÕS § 65 lg 1). Võlgnikul puudub vara selle kohustuse täitmiseks (vt ülal, p 4). Võlgniku pankrot tuleb seega välja kuulutada ainuüksi võlausaldaja nõude alusel, mistõttu ei hinda kohus Svea Finance AS nõude põhjendatust. Võlgnik on sõltumata Svea Finance AS nõudest püsivalt maksejõuetu.
17.Eeltoodud põhjustel kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik Ly Müürsoo andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo (PankrS § 31 lg 6).
18.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise
aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
19.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohus rahuldab ka usaldusisiku vastava taotluse ning kohustab võlgnikku hiljemalt kolm päeva enne vande andmist esitama kohtule ja pankrotihaldurile nimekiri oma varadest ning võlausaldajatest koos kohustuse eeldatava suurusega. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
20.Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.
21.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
22.Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
23.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
24.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel.
25.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
26.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
27.Kuna kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). Usaldusisiku tasu
28.Panrotimenetluse kuluks on mh usaldusisiku tasu (PankrS § 150 lg 1 p 2).
29.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda
oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
30.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
31.Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1330 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1330 eurot, koos käibemaksuga 1622,60 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
32.Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti kokku 3500 eurot (07.08.2024 makse summas 1500 eurot, 06.11.2024 makse summas 2000 eurot). Kohus määrab, et kogu usaldusisiku kindlaksmääratud tasu (1622,60 eurot) tuleb usaldusisikule välja maksta võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summadest. See on kooskõlas PankrS § 31 lg 6 kolmanda lause ja PankrS § 146 lõikega 1 1, millest tuleneb, et ajutine haldur/usaldusisik peavad saama oma tasu katteks väljamakse kohe pankrotimääruse alusel. Võlausaldaja menetluskulud
33.Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka pankrotiavalduse (maksejõuetusavalduse) esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).
34.Võlausaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 2677 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 2257 eurot (käibemaksuta). Võlgnik ei soovinud esitada vastuväiteid võlausaldaja menetluskuludele, kuid kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8), s.o hindab nende põhjendatust sõltumata võlgniku vastuväidete puudumisest.
35.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 420 eurot on seega põhjendatud.
36.Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võlausaldajal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja võlausaldajale õigusteenust 9,25 tundi keskmise tunnitasuga 244 eurot. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks: kõik menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud
olid vajalikud ning nimekirjast ei nähtu, et lepinguline esindaja oleks kulutanud nende toimingute tegemisele ebamõistlikult palju aega. Kohus leiab aga, et arvestades (i) käesoleva asja sisu, sh et tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega, ning (ii) asjaolu, et kohtule teadaolevalt jääb keskmine vandeadvokaadi tunnitasu suurusjärku 190 eurot, ei ole põhjendatud kulude hüvitamisel lähtuda tunnitasust 244 eurot. Kohus lähtub võlausaldaja lepingulise esindaja kulude hüvitamisel tunnitasust 190 eurot. Kohus peab järelikult põhjendatuks võlausaldaja lepingulise esindaja kulusid summas 1757,5 eurot (= 9,25 x 190).
38.Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12).
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
39.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
40.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2): tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
41.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.