I Kinnitada XXXX ja XXXX, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.Pooled müüvad ühiselt nende ühisvaraks oleva hoonestatud kinnistu asukohaga XXXX, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr. XXXX alljärgnevalt:
1.1.Kinnistu ühiseks müügiks teeb XXXX elamust fotod ja paneb müügikuulutused üles internetikeskkonnas kinnisvara portaalidesse või kasutab selleks maakleri abi. Reaalse ostuhuvilise ilmumisel tutvustab XXXX kinnistut ja kinnistu oluliseks osaks olevat elamut ostuhuvilistele. XXXX ́l on õigus kogu informatsioonile, mis on seotud kinnistu müügiprotsessiga sh õigus saada maakleri kontaktid ning osaleda ka ise kinnistu müügiks tutvustamisel potentsiaalsetele ostuhuvilistele ning omada täielikku juurde- ja sissepääs kinnistule. Pooled on kokku leppinud, et kinnistut pakutakse müügiks koos kinnistu osaks olevas elamus asuva mööbliga, mis on kirjeldatud käesoleva kompromissi punktis 1.7.
1.2.Pooled alustavad kinnistu müüki hinnaga vähemalt 265 000 (kakssada kuuskümmend viis tuhat) eurot.
1.3.Kui leitakse kinnistule ostja, sõlmivad pooled ostjaga notariaalse kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu poolte vahel kooskõlastatud ajal ja kohas. Kinnistu müügilepingu sõlmimisel lõpetavad pooled Swedbank AS-iga 05.08.2002 sõlmitud laenulepingu nr. XXXX, täites laenulepingust tulenevad rahalised kohustused müügihinnast laekuva raha arvelt.
1.4.Kuni kinnistu müügini täidab Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr. XXXX tulenevaid kohustusi XXXX, kinnistu omandiga seotud ning kinnistu oluliseks osaks oleva elamu säilimiseks vajalikke kulutusi (s.o. maamaks ja kindlustus) ning elamu kasutamisega seotud kulutused (vesi, kanalisatsioon, prügivedu, TV, internet) kannab XXXX. Eeltoodud kulutuste ja laenumaksete tasumisel XXXX poolt ei ole XXXX kohustatud XXXX ́le viidatud kulusid ja laenumakseid hüvitama.
1.5.Kinnistu müügilepingu sõlmimisel tasutakse müügihinnast müügikulud (võimaliku maakleri ja notaritasud) ja Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu nr. XXXX järgsed tasumata kohustused (seisuga 02.02.2017 on laenujääk 20 132,46 eurot) ning järelejäänud summa jaotatakse XXXX ja XXXX vahel võrdselt.
1.6.Juhul kui 8 (kaheksa) kuu möödumisel käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest ei ole XXXX (registriosa nr. XXXX) ühiselt müüdud vastavalt käeoleva kompromissi punktidele 1.1.-1.5., lõpetatakse XXXX ja XXXX ühisomand antud kinnistule viisil, et XXXX asuv kinnistu, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr. XXXX müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Avaliku enampakkumise tulemusel saadavast rahast tasutakse täitekulud, täidetakse kohustus Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu nr. XXXX järgi ning järelejäänud raha jaotatakse XXXX ja XXXX vahel võrdselt.
1.7.Kinnistu (registriosa nr. XXXX) pakutakse müügiks koos kinnistu oluliseks osaks olevas elamus asuva alljärgneva mööbli ja muude esemete:
1.7.1.Sisseehitatud köögimööbel koos külmkapiga;
1.7.2.Saunamööbel;
1.7.3.WC mööbel;
1.7.4.Garaažiriiulid;
1.7.5.Diivanilaud;
1.7.6.Söögilaud;
1.7.7.Söögilaua toolid (8 tlk);
1.7.8.Lühter söögilaua kohal;
1.7.9.Magamistoa kummut;
1.7.10.Punane lastetoa diivan;
1.7.11.Pesukuivati;
1.7.12.Lastetoa mööbel;
1.7.13.Suur elutoa diivan;
1.7.14.Magamistoa voodi;
1.7.15.Televiisori alusriiul;
1.7.16.Elutoa kapp;
1.7.17.Pesumasin;
1.7.18.Kabineti mööbel;
1.7.19.Pruunist rotangist puidust lauaplaadiga terrassimööbel.
1.8.Juhul kui kinnistu ostja ei soovi osta mõnda punktides 1.7.4.-1.7.19. loetletud esemetest, siis jaotakse antud esemed XXXX ja XXXX vahel alljärgnevalt:
1.8.1.XXXX ́le: diivanilaud, söögilaud, söögilaua toolid (8 tlk), lühter söögilaua kohal, punane lastetoa diivan, pesukuivati, lastetoa mööbel.
2.Osaühing XXXX (registrikood XXXX) 2 556-eurose nimiväärtusega osa, mis moodustab 100 % osaühingu osakapitalist, jääb XXXX ainuomandisse. Pooled hindavad käesolevas punktis nimetatud vara väärtuseks 2 556 eurot.
3.Osaühing XXXX (registrikood XXXX) 2 556-eurose nimiväärtusega osa, mis moodustab 100 % osaühingu osakapitalist jääb XXXX ainuomandisse. Pooled hindavad käesolevas punktis nimetatud vara väärtuseks 2 556 eurot.
4.Osaühing XXXX (registrikood XXXX) 2 556-eurose nimiväärtusega osa, mis moodustab 100 % osaühingu osakapitalist, jääb XXXX ainuomandisse. Pooled hindavad käesolevas punktis nimetatud vara väärtuseks 2 556 eurot.
5.Liiklusregistris registreeritud alljärgnevad sõidukid ja järelhaagised (hinnangulise väärtusega 10 000 eurot), jäävad XXXX ainuomandisse:
6.Pooled on kokku leppinud, et kuivõrd käeoleva kompromissilepingu punktides 2. kuni 5. nimetatud ühisvara jagamise tulemusel jääb XXXX ́le väärtuseliselt enam vara, siis kohustub XXXX tasuma XXXX ́le enamsaadud ühisvara eest hüvitisena 3 000 eurot. Nimetud hüvitis kuulub XXXX poolt XXXX ́le tasumisele punktis 1. nimetatud kinnistu müümisel.
7.Kinnistu (registriosa nr. XXXX) oluliseks osaks olevas elamus asuvad alljärgnevad mööbliesemed jäävad XXXX ainuomandisse:
8.Kinnistu (registriosa nr. XXXX) oluliseks osaks olevas elamus asuvad alljärgnevad mööbliesemed jäävad XXXX ainuomandisse:
8.1.garaažis asuvad tööriistad;
8.2.muusikakeskus koos kõlaritega;
8.3.3 (kolm) televiisorit.
9.Pooled on kokku leppinud, et punktides 7. ja 8. loetletud esemete jagamisel kokkulepitud tingimustel loetakse esemete väärtused võrdseks ning kumbki pool teisele poolele hüvitist ei maksa.
10.Punktis 7. loetletud esemete valduse annab XXXX XXXX ́le üle 10 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest või XXXX nõusolekul ja soovil hiljem.
11.Väiksemate esemete (aiatööriistad, mänguasjad, kööginõud, toataimed, raamatud, garaaži peal olevad asjad jms) lõplik jagamine toimub jooksvalt kinnistu müümise ajal ja lõplikul väljakolimisel.
12.Kinnistu asukohaga XXXX, milline on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr. XXXX jääb käesoleval hetkel jagamata.
13.Kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. II XXXX ja XXXX menetluskulud jäävad nende endi kanda. III Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-14565. IV Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus 23.09.2016 ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu summas 300 eurot. V Tagastada hagejale riigilõiv summas 150 EUR (ükssada viiskümmend eurot). VI Riigilõiv tagastada XXXX arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.
MENETLUSE KÄIK
1.XXXX esitas 28.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. 06.10.2016 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 02.02.2017 esitasid hageja ja kostja ühised taotlused osaotsuse tegemiseks ning kompromissi kinnitamiseks. 13.02.2017 osaotsusega lahutas kohus XXXX ja XXXX abielu, mis sõlmiti 25.10.1989 Tallinna Perekonnaseisuametis. Ühisvara jagamise nõude osas sõlmitud kompromissis kinnitasid pooled, et pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt TsMS §-le 432, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled palusid lõpetada tsiviilasjas nr. 216-14565 menetluse. Pooled leppisid kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja palus tagastada XXXX arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXX hagi esitamisel ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust 1⁄2 ehk 150 eurot. Pooled palusid lühendada kompromissi kinnitava kohtumäärusele esitava määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
3.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss ühisvara jagamise nõudes kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
5.Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
7.Hageja on tasunud hagivalduse esitamisel 23.09.2016 ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu summas 300 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid ühisvara jagamise nõudes kompromissi, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 150 eurot.
8.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
9.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.